ID-kaart

Lihtotsing

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1197, 30. juuli 2020, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti 
Euroopa Komisjon 30.07.2020 määrus number 1197; jõustumiskuupäev 07.09.2020
; rakendamise kuupäev 01.01.2021

redaktsioon 07.09.2020

18.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1197,

30. juuli 2020,

milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 1, artikli 9 lõiget 2, artikli 10 lõiget 5, artikli 10 lõiget 6, artikli 17 lõiget 6 ja artikli 18 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2019/2152 kehtestati ühine õigusraamistik Euroopa ettevõtlusstatistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks.

(2)

Statistika eesmärgil moodustatud Euroopa ettevõtlusregistrite raamistik moodustab selle ühise raamistiku põhiosa ning võimaldab korraldada ja koordineerida statistilisi vaatlusi, sest annab ühtlustatud valimialuse.

(3)

On vaja täpsustada ettevõtlusstatistika tegemiseks vajalikud andmenõuded, et saada liikmesriikide vahel võrreldavaid andmeid ja saavutada kõigis ettevõtlusstatistika valdkondades ühtlustatus.

(4)

Euroopa ettevõtlusstatistika suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 549/2013 (2) kirjeldatud majandusliku omandiõiguse põhimõtet. Seda tuleks rakendada nii palju kui võimalik, võttes arvesse kasutajate põhjendatud vajadusi, andmete kättesaadavust ning mõju kuludele ja koormusele, niivõrd kui see ei ole vastuolus teatava käesolevas määruses sätestatud ettevõtlusstatistika põhimõtete ja eesmärkidega.

(5)

Andmenõuete täpsustamiseks on vaja määratleda tööstuse põhirühmad ja muud NACE koodide spetsiaalsed koondandmed.

(6)

On vaja määratleda ettevõtlusstatistika peamised muutujad ja mõisted, et saada liikmesriikide vahel võrreldavaid andmeid ja saavutada kõigis ettevõtlusstatistika valdkondades ühtlustatus.

(7)

Selleks et leevendada ettevõtete halduskoormust ning lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest, on andmenõudeid vaja lihtsustada, võttes arvesse liikmesriikide ettevõttemajanduse suurust ja tähtsust.

(8)

Tuleb kehtestada erisätted, mida kohaldatakse teema „Rahvusvaheline kaubavahetus“ ja „Kaubandus ettevõtte näitajate järgi“ ning valdkonna „Ettevõtluse lühiajastatistika“ andmete suhtes.

(9)

Üha suurenev majanduse üleilmastumine esitab praegusele Euroopa ettevõtlusstatistika tegemisele väljakutseid. Hargmaiste ettevõtete gruppide andmete registreerimisega loob Euroopa statistiliste ettevõtlusregistrite raamistik aluse mitmesuguse üleilmastumisega seotud statistika täiustamiseks. Osa sellest statistikast hõlmab kogu majandust ja nõuab seega, et Euroopa statistiliste ettevõtlusregistrite raamistik kataks kõiki majandussektoreid.

(10)

Teavet juriidiliste üksuste vaheliste kontrollisidemete kohta on vaja ettevõtete gruppide määratlemiseks, ettevõtete korrektseks piiritlemiseks, suurte ja komplekssete üksuste profiilide koostamiseks ja turukontsentratsiooni uurimiseks. Ettevõtete grupi kohta käiv teave parandab riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite kvaliteeti. Seda teavet võib kasutada konfidentsiaalsete andmete avalikustamise riski vähendamiseks. Ettevõtete grupi andmeid võib kasutada grupi uuringuteks ja need võivad vähendada vastamiskoormust.

(11)

On vaja kehtestada vorming, turva- ja konfidentsiaalsusmeetmed ning kord, mille kohaselt edastatakse üksikute üksuste andmeid komisjonile (Eurostatile) ja hargmaiste ettevõtete gruppide andmeid tagasi riiklikele statistikaametitele.

(12)

Konfidentsiaalsete andmete vahetamine statistilistel eesmärkidel komisjoni ja riikide keskpankade vahel ning komisjoni ja Euroopa Keskpanga vahel peaks aitama tagada liidus hargmaiste ettevõtete gruppide kohta käiva teabe kvaliteeti. Seepärast on vaja kehtestada selliste konfidentsiaalsete andmete riikide keskpankadele ja Euroopa Keskpangale edastamise vorming, turva- ja konfidentsiaalsusmeetmed ning kord.

(13)

Määrusega (EL) 2019/2152 on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete vahetamine liikmesriikide vahel kaupade liidusisese ekspordi kohta. On vaja veelgi täpsustada statistilisi andmeelemente, mida tuleb vahetada, ja selliste statistiliste andmeelementide loetelu, mida tuleb vahetada erikaupade või -liikumiste kohta. Liikmesriigid võivad esitatavat teavet lihtsustada, tingimusel et selline lihtsustamine ei kahjustata statistika kvaliteeti. Tuleb kehtestada sellise lihtsustamise tingimused.

(14)

Et andmevahetust rakendataks ühtlustatult, on vaja kehtestada andmete kogumise ja koostamise kord ning 95 % minimaalse katvusmäära kohaldamise kord. Et impordiriigi statistikaamet saaks vahetatud statistilist teavet kasutada liidusisese kaupade impordi statistika tegemiseks, tuleb vahetada ka metaandmeid. Et tagada kõikides liikmesriikides ühtlustatud rakendamine, on vaja sätestada metaandmed, mis on vajalikud selleks, et vahetatavaid andmeid kaupade liidusisese ekspordi kohta saaks kasutada statistika tegemiseks, ning statistilise teabe ja vastavate metaandmete edastamise ajakava. On vaja kehtestada konfidentsiaalsete andmete vahetamise vorming, turva- ja konfidentsiaalsusmeetmed ning kord.

(15)

Ühetaoliste standardite kohaldamine määrusega (EL) 2019/2152 hõlmatud statistika andmete ja metaandmete vahetamisel ja edastamisel aitab olulisel määral kaasa ettevõtlusprotsesside lõimimisele Euroopa ettevõtlusstatistikasse.

(16)

Ametliku statistika vahetamiseks ja levitamiseks pakub standardeid statistiliste andmete ja metaandmete vahetus (SDMX) – rahvusvaheline algatus, mis tegeleb andmete ja metaandmete vahetamise ja jagamise statistiliste ja tehniliste standarditega. Seetõttu tuleks seal, kus see on asjakohane, kasutada SDMXi kohaselt välja töötatud vajalikke andmestruktuuri määratlusi.

(17)

Komisjon (Eurostat) peaks tegema komisjoni (Eurostati) veebisaidil kättesaadavaks dokumendid, mis käsitlevad andmestruktuure, sealhulgas SDMXi andmestruktuuri määratlusi, ning esitama juhendid nende rakendamise kohta, eelkõige kasutatava tehnilise vormingu kohta.

(18)

Liikmesriigid peaksid esitama riiklike statistiliste ettevõtlusregistrite ja kogu ettevõtlusstatistika standardsed metaandmed ja kvaliteediaruanded määruse (EL) 2019/2152 artikli 16 kohaselt. Seetõttu on vaja kindlaks määrata nende aruannete esitamise kord ja perioodilisus.

(19)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed peaksid asendama meetmeid, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 586/2001, (3) komisjoni määruses (EÜ) nr 912/2004, (4) komisjoni määruses (EÜ) nr 1982/2004, (5) komisjoni määruses (EÜ) nr 1503/2006, (6) komisjoni määruses (EÜ) nr 657/2007, (7) komisjoni määruses (EÜ) nr 364/2008, (8) komisjoni määruses (EÜ) nr 472/2008, (9) komisjoni määruses (EÜ) nr 192/2009, (10) komisjoni määruses (EÜ) nr 250/2009, (11) komisjoni määruses (EÜ) nr 251/2009, (12) komisjoni määruses (EÜ) nr 834/2009, (13) komisjoni määruses (EL) nr 92/2010, (14) komisjoni määruses (EL) nr 113/2010, (15) komisjoni määruses (EL) nr 275/2010, (16) komisjoni määruses (EL) nr 1097/2010, (17) komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 995/2012 (18) ja komisjoni määruses (EL) nr 1106/2012 (19). Need määrused tuleks tunnistada kehtetuks.

(20)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Andmenõuded

Määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõikes 1 loetletud alamteemade andmeelemendid on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Tööstuse põhirühmad ja spetsiaalsed koondandmed

Tööstuse põhirühmad ja muud majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) tegevusalade ja tegevusaladel põhineva toodete klassifikaatori (CPA) toodete spetsiaalsed koondandmed, mida kasutatakse määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punkti d kohastes jaotustes, on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Lihtsustused

Määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõikes 1 osutatud lihtsustused on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

Artikkel 4

Tehnilised määratlused

1.   Määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõikes 1 osutatud andmekogumite muutujate ja muude elementide tehnilised määratlused on sätestatud käesoleva määruse IV lisas.

2.   Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistikaga seotud tehnilised määratlused on sätestatud käesoleva määruse V lisas.

3.   Euroopa rahvusvahelise teenuskaubanduse statistikaga seotud tehnilised määratlused on sätestatud käesoleva määruse VI lisas.

Artikkel 5

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika, sealhulgas ettevõtte näitajate järgi esitatud kaubavahetuse statistika tehnilised spetsifikatsioonid

Määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punktis j osutatud Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika, sealhulgas ettevõtte näitajate järgi esitatud kaubavahetuse statistika tehnilised spetsifikatsioonid ja nendega seotud kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 kohased määratlused on sätestatud käesoleva määruse V lisas. Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistikaga seotud andmenõuded on sätestatud käesoleva määruse I lisa B osa tabelis 16 ja tabelites 34–37.

Artikkel 6

Ettevõtte näitajate järgi esitatud Euroopa rahvusvahelise teenuskaubanduse ja rahvusvahelise teenuseosutamise statistika määratlused ja jaotused

Ettevõtte näitajate järgi esitatud Euroopa rahvusvahelise teenuskaubanduse ja rahvusvahelise teenuseosutamise statistika määratlused ja jaotused on sätestatud käesoleva määruse VI lisas. Ettevõtte näitajate järgi esitatud Euroopa rahvusvahelise teenuskaubanduse ja rahvusvahelise teenuseosutamise statistikaga seotud andmenõuded on sätestatud käesoleva määruse I lisa B osa tabelis 17 ja tabelis 38.

Artikkel 7

Statistiline kaal ja baasaasta muutmine valdkonnas „Ettevõtluse lühiajastatistika“

Määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punktis i osutatud valdkonna „Ettevõtluse lühiajastatistika“ statistiline kaal ja baasaasta muutmine on sätestatud käesoleva määruse VII lisas. Kõnealuses lisas on sätestatud ka üleminekukord käesoleva määruse I lisa B osa tabelites 1–9 nimetatud valdkonna andmenõuete jaoks.

Artikkel 8

Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku alamteemadega seotud muutujad

Vastavalt määruse (EL) 2019/2152 artikli 9 lõikele 2 on statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku registri alamteemadega seotud muutujad sätestatud käesoleva määruse VIII lisas.

Artikkel 9

Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku jaoks konfidentsiaalsete andmete vahetamise tehnilised spetsifikatsioonid

Vastavalt määruse (EL) 2019/2152 artikli 10 lõikele 5 on nimetatud määruse IV lisas loetletud muutujate tehnilised üksikasjad sätestatud käesoleva määruse VIII lisas. Lisaks on määruse (EL) 2019/2152 artikli 10 lõike 6 kohaselt käesoleva määruse IX lisas sätestatud statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku jaoks konfidentsiaalsete andmete vahetamise vorming ning infoturbe- ja konfidentsiaalsusmeetmed.

Artikkel 10

Andmete ja metaandmete edastamise kord ja spetsifikatsioonid

1.   Käesoleva määruse alusel komisjonile (Eurostatile) edastatavaid andmeid ja metaandmeid vahetatakse elektrooniliselt ning need edastatakse või laaditakse üles andmete ja vajaduse korral metaandmete ühtse andmesisestusportaali kaudu.

2.   Liikmesriigid teevad komisjonile (Eurostatile) käesolevas määruses nõutud andmed ja metaandmed kättesaadavaks, kasutades komisjoni (Eurostati) sätestatud andme- ja metaandmevahetuse standardeid.

3.   Konfidentsiaalsed andmed ja metaandmed edastatakse komisjoni (Eurostati) kasutatavate turvaliste võrkude kaudu või turvalise kaugpääsu kaudu, kasutades komisjoni (Eurostati) määratud andmevahetusstandardeid.

4.   Liikmesriigid peaksid rakendama andmevahetusstandardeid komisjoni (Eurostati) esitatud rakendusjuhiste kohaselt.

5.   Liikmesriigid esitavad konfidentsiaalseid andmeid vastavalt liidu kehtivatele õigusnormidele, mis käsitlevad statistilise konfidentsiaalsuse alla kuuluvate andmete edastamist.

Konfidentsiaalsed andmed saadetakse tegeliku väärtusega ja märkega selle kohta, et need on konfidentsiaalsed.

Liikmesriigid esitavad I lisa B osa tabelites määratud jaotuste kohta kõikide tasemete koondandmed ning edastatud andmed peavad vajaduse korral sisaldama kõiki esmase ja teisese konfidentsiaalsuse märkeid vastavalt riiklikul tasandil kehtivatele konfidentsiaalsusreeglitele.

6.   Kui ei ole sätestatud teisiti, väljendatakse rahalisi andmeid riigi rahaühikus (euroala liikmesriikide puhul eurodes). Euroalaga ühinevad liikmesriigid esitavad aastased rahalised andmed eurodes oma ühinemise aastal. Aastast lühema perioodi rahaliste andmete esitamisel kasutavad euroalaga ühinevad riigid vaatlusperioodil kehtivat omavääringut.

7.   Kui komisjonile (Eurostatile) juba edastatud andmeid muudetakse, edastavad liikmesriigid muudetud andmed hiljemalt selleks ajaks, kui neid riigi tasandil levitatakse, või kui neid riigi tasandil ei levitata, siis hiljemalt ühe kuu jooksul pärast seda, kui need on riiklikule statistikaametile kättesaadavaks tehtud.

Artikkel 11

Kvaliteedi ja metaandmete aruanded

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) igal aastal statistiliste ettevõtlusregistrite kvaliteedi ja metaandmete aruanded, kasutades Euroopa statistikasüsteemi metaandmete ja kvaliteediaruandluse standardeid.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) määruse (EL) 2019/2152 artikli 17 lõikes 4 sätestatud perioodilisusega edastatava ettevõtlusstatistika metaandmete aruanded hiljemalt kaks kuud pärast aruandes käsitletud statistika viimast edastamistähtaega.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel esitavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) tähtajaks, mis lepitakse kokku liikmesriikide ja komisjoni (Eurostati) vahel, täiendavad kvaliteediaruanded, mis sisaldavad üksikasjalikumat kvaliteediteavet, mida on vaja määruse (EL) 2019/2152 kohaselt edastatud ettevõtlusstatistika kvaliteedi hindamiseks.

4.   Teema „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ kvaliteedi ja metaandmete aruandluse tähtajad on sätestatud eraldi rakendusaktis.

5.   Kvaliteedi ja metaandmete aruannete struktuuri ja sisu puhul tuleks kasutada kõige uuemaid Euroopa statistikasüsteemi standardeid.

6.   Lisaks standardsetele kvaliteedi ja metaandmete aruannetele esitavad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel komisjonile (Eurostatile) tema palvel metaandmete ja kvaliteedi kohta täiendavat teavet, mida on vaja ettevõtlusstatistika kvaliteedi hindamiseks, sealhulgas vajaduse korral varem esitatud teabe parandusi.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrused (EÜ) nr 912/2004, (EÜ) nr 364/2008, (EÜ) nr 192/2009, (EÜ) nr 250/2009, (EÜ) nr 251/2009, (EÜ) nr 834/2009, (EL) nr 275/2010, (EL) nr 1097/2010 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 995/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2.   Komisjoni määrused (EÜ) nr 1982/2004, (EL) nr 92/2010, (EL) nr 113/2010 ja (EL) nr 1106/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022.

3.   Komisjoni määrused (EÜ) nr 586/2001, (EÜ) nr 1503/2006, (EÜ) nr 657/2007 ja (EÜ) nr 472/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2024.

4.   Lõikeid 1–3 kohaldatakse, ilma et see mõjutaks nimetatud määrustes sätestatud kohustusi, mis puudutavad andmete ja metaandmete, sealhulgas kvaliteediaruannete edastamist vaatlusperioodide kohta, mis tervikuna või osaliselt langevad nendes lõigetes nimetatud kuupäevade eelsesse aega.

5.   Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 13

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

3. I lisa tabeleid 16 ja 34–37 ning V lisa kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuli 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 327, 17.12.2019, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(3)  Komisjoni 26. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 586/2001 kiirstatistikat käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/98 rakendamise kohta tööstuse põhirühmade määratluse puhul (EÜT L 86, 27.3.2001, lk 11).

(4)  Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 912/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3294/91 ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (ELT L 163, 30.4.2004, lk 71).

(5)  Komisjoni 18. novembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1982/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 1901/2000 ja (EMÜ) nr 3590/92 (ELT L 343, 19.11.2004, lk 3).

(6)  Komisjoni 28. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1503/2006, millega rakendatakse ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta seoses muutujate määratluste, muutujate loendi ja andmete kogumise tihedusega (ELT L 281, 12.10.2006, lk 15).

(7)  Komisjoni 14. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 657/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta Euroopa valimiskeemide kehtestamise osas (ELT L 155, 15.6.2007, lk 7).

(8)  Komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 364/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 716/2007 seoses välismaiste tütarettevõtete kaubandusstatistika edastamise tehnilise vormingu ja liikmesriikidele lubatud eranditega (ELT L 112, 24.4.2008, lk 14).

(9)  Komisjoni 29. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 472/2008, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta seoses klassifikaatori NACE Rev. 2 aegridade suhtes kohaldatava esimese vaatlusaastaga ning NACE Rev. 2 kohaselt edastatavate aastale 2009 eelnevate aegridade detailsusastme, vormi, esimese vaatlusperioodi ja vaatlusperioodiga (ELT L 140, 30.5.2008, lk 5).

(10)  Komisjoni 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 192/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik) seoses konfidentsiaalsete andmete vahetamisega komisjoni (Eurostat) ja liikmesriikide vahel (ELT L 67, 12.3.2009, lk 14).

(11)  Komisjoni määrus 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 250/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses NACE Rev.1.1 ja NACE Rev.2 klassifikaatori näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu, topeltaruandluse nõuetega ja ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate eranditega (ELT L 86, 31.3.2009, lk 1).

(12)  Komisjoni 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 251/2009, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses struktuurilise ettevõtlusstatistika jaoks koostatavate andmesarjadega ning tegevusaladel põhineva toodete statistilise klassifikaatori (CPA) läbivaatamisest tulenevate kohandustega (ELT L 86, 31.3.2009, lk 170).

(13)  Komisjoni 11. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 834/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 716/2007 (välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta) kvaliteediaruannete osas (ELT L 241, 12.9.2009, lk 3).

(14)  Komisjoni 2. veebruari 2010. aasta määrus (EL) nr 92/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) tolliasutuste ja riikide statistikaasutuste vahelise teabevahetuse, statistika koostamise ja kvaliteedihindamise osas (ELT L 31, 3.2.2010, lk 4).

(15)  Komisjoni 9. veebruari 2010. aasta määrus (EL) nr 113/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses kaubavahetusandmete katvuse ja andmete määratlemisega ning kaubavahetusstatistika koostamisega ettevõtte tunnuste ja arve esitamise vääringu järgi ning seoses erikaupade või -liikumistega (ELT L 37, 10.2.2010, lk 1).

(16)  Komisjoni 30. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 275/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta kvaliteedi hindamise kriteeriumite osas (ELT L 86, 1.4.2010, lk 1).

(17)  Komisjoni 26. novembri 2010. aasta määrus (EÜ) nr 1097/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik) seoses konfidentsiaalsete andmete vahetamisega komisjoni (Eurostat) ja keskpankade vahel (ELT L 312, 27.11.2010, lk 1).

(18)  Komisjoni 26. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 995/2012, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta, ELT L 299, 27.10.2012, lk 18.

(19)  Komisjoni 27. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7).


I LISA

Andmeelemendid, mis tuleb esitada alamteemade kohta

A osa. Muutujad

1. valdkond. Ettevõtluse lühiajastatistika

Kogu ettevõtluse lühiajastatistika, v.a alamteema „Impordihinnad“ (tabel 4) ja teema „Kinnisvara“ (tabel 9) statistika, viitab residendist statistiliste üksuste tegevustele

Teemad

Alamteemad

Muutujad

B osa tabelites määratletud andmenõuete elemendid

Teema 1.1

Ettevõtete üldkogum

1

Ettevõtluse demograafilised sündmused (pankrotid, registreerimised)

1

Registreerimised

Tabel 1

2

Pankrotid

Tabel 1

Teema 1.2

Tööjõud

1

Tööhõive

1

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Tabel 2

2

Töötunnid

1

Töötajate töötunnid

Tabel 3

3

Tööjõukulud

1

Palgad

Tabel 3

Teema 1.3

Hinnad

1

Impordihinnad

1

Impordihinnad

Tabel 4

2

Impordihinnad (euroala)

Tabel 4

3

Impordihinnad (euroalavälised riigid)

Tabel 4

2

Tootjahinnad

1

Tootjahinnad

Tabel 5

2

Siseturu tootjahinnad

Tabel 5

3

Välisturu tootjahinnad

Tabel 5

4

Välisturu tootjahinnad (euroala)

Tabel 5

5

Välisturu tootjahinnad (euroalavälised riigid)

Tabel 5

Teema 1.4

Väljundid ja tulemuslikkus

1

Tootmine

1

Tootmismaht

Tabel 6

2

Müügimaht

1

Müügimaht

Tabel 7

3

Netokäive

1

Netokäive (väärtus)

Tabel 8

2

Netokäive siseturul (väärtus)

Tabel 8

3

Netokäive välisturul (väärtus)

Tabel 8

4

Netokäive välisturul (euroala) (väärtus)

Tabel 8

5

Netokäive välisturul (euroalavälised riigid) (väärtus)

Tabel 8

Teema 1.5

Kinnisvara

1

Kinnisvara

1

Ehitusload: eluruumide arv

Tabel 9

2

Ehitusload: ruutmeetrid

Tabel 9

2. valdkond. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika

Kui välja arvata riigi tasandi ettevõtlusstatistika kaupu importivate ettevõtete ja kaupu eksportivate ettevõtete kohta (tabel 16), käib riigi tasandi ettevõtlusstatistika residendist statistiliste üksuste tegevuse kohta. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika kaupu importivate ettevõtete ja kaupu eksportivate ettevõtete kohta (tabel 16) käib andmeid esitava riigi statistilise territooriumi kohta, nagu ette nähtud käesoleva määruse V lisa 4. osas.

Teemad

Alamteemad

Muutujad

B osa tabelites määratletud andmenõuete elemendid

Teema 2.1

Ettevõtete üldkogum

1

Tegutsevate ettevõtete kogum

1

Tegutsevate ettevõtete arv

Tabelid 10, 11 ja 14

2

Vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv

Tabel 12

3

Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arv

Tabel 13

4

Suure kasvupotentsiaaliga noorte ettevõtete arv

Tabel 13

2

Ettevõtluse demograafilised sündmused (sünnid, surmad ja püsimajäämised)

1

Ettevõtete sünd

Tabel 12

2

Ettevõtete surm

Tabel 12

3

Ettevõtete püsimajäämine

Tabel 12

4

Ettevõtted, kus on esimene töötaja

Tabel 12

5

Ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole

Tabel 12

6

Vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämine

Tabel 12

3

Välismaise kontrolli all olevad ettevõtted

1

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete arv

Tabel 14

4

Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete ja nende kodumaiste tütarettevõtete kogum

1

Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja nende kodumaiste tütarettevõtete arv

Tabel 15

5

Rahvusvahelises kaubanduses osalevate ettevõtete kogum

1

Kaupu importivate ettevõtete arv

Tabel 16

2

Kaupu eksportivate ettevõtete arv

Tabel 16

Teema 2.2

Tööjõud

1

Tööhõive

1

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Tabelid 10, 11 ja 14

2

Töötajate arv

Tabelid 10 ja 11

3

Töötajate arv täistööajale taandatuna

Tabel 10

4

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

Tabel 12

5

Töötajate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

Tabel 12

6

Töötajate arv suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetes

Tabel 13

7

Töötajate arv suure kasvupotentsiaaliga noortes ettevõtetes

Tabel 13

2

Töötunnid

1

Töötajate töötunnid

Tabelid 10 ja 11

3

Tööjõukulud

1

Töötajate hüvitiste kulud

Tabelid 10, 11 ja 14

2

Palgad

Tabelid 10 ja 11

3

Sotsiaalkindlustusmaksete kulud

Tabelid 10 ja 11

4

Ettevõtluse demograafiliste sündmustega (sünnid, surmad ja püsimajäämised) seotud tööhõive

1

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv äsja sündinud ettevõtetes

Tabel 12

2

Töötajate arv äsja sündinud ettevõtetes

Tabel 12

3

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades

Tabel 12

4

Töötajate arv ettevõtete surmades

Tabel 12

5

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes

Tabel 12

6

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal

Tabel 12

7

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

Tabel 12

8

Töötajate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

Tabel 12

9

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

Tabel 12

10

Töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

Tabel 12

11

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes

Tabel 12

12

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal

Tabel 12

5

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete tööhõive

1

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

Tabel 14

6

Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete ja nende kodumaiste tütarettevõtete tööhõive

1

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavates ettevõtetes (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja nende kodumaistes tütarettevõtetes

Tabel 15

7

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete tööjõukulud

1

Töötajate hüvitiste kulu välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

Tabel 14

Teema 2.3

Teadus- ja arendustegevuse sisendid

1

Teadus- ja arendustegevuse kulud

1

Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud

Tabelid 14 ja 18

2

Teadus- ja arendustegevusega seotud tööhõive

1

Teadus- ja arendustöötajad

Tabelid 14 ja 19

2

Teadlased

Tabel 18

3

Teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

1

Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

Tabel 14

4

Teadus- ja arendustegevusega seotud tööhõive välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

1

Teadus- ja arendustöötajad välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

Tabel 14

5

Avaliku sektori rahastatud teadus- ja arendustegevus

1

Riigieelarve eraldised teadus- ja arendustegevusele

Tabel 20

2

Riikidevaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse rahastamine riiklikest vahenditest

Tabel 20

Teema 2.4

Ost

1

Kaupade ja teenuste ost

1

Kaupade ja teenuste ost kokku

Tabelid 10, 11 ja 14

2

Kaupade ja teenuste ost edasimüügiks

Tabelid 14 ja 21

3

Renditöötajate kaudu osutatud teenuste kulud

Tabel 21

4

Pikaajalise rendi ja kasutusrendi kulud

Tabel 21

5

Energiatoodete ost

Tabel 21

6

Maksed alltöövõtjatele

Tabel 21

2

Kaubavarude muutus

1

Kaubavarude muutus

Tabel 22

2

Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu varude muutus

Tabel 22

3

Edasimüügiks mõeldud kaubavarude muutus

Tabel 22

3

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost

1

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost kokku

Tabel 14

2

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost edasimüügiks

Tabel 14

4

Import

1

Ettevõtete impordi statistiline väärtus

Tabelid 16 ja 17

Teema 2.5

Väljundid ja tulemuslikkus

1

Netokäive

1

Netokäive

Tabelid 10, 11 ja 14

2

Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstuse netokäive

Tabel 24

3

Tööstuse netokäive

Tabel 24

4

Tööstuse, välja arvatud ehituse netokäive

Tabel 24

5

Ehituse netokäive

Tabel 24

6

Teenuste netokäive

Tabel 24

7

Kaubandustegevuse (ost ja edasimüük) ning vahendustegevuse netokäive

Tabel 24

8

Hoonete ehitamise netokäive

Tabel 24

9

Rajatiste ehitamise netokäive

Tabel 24

10

NACE kolmekohalise arvkoodiga tähistatud põhitegevusala netokäive

Tabel 25

11

Alltöövõtu netokäive

Tabel 25

12

Netokäive kliendi residentsuse järgi

Tabel 23

13

Netokäive toote kaupa

Tabel 23

2

Kogukasum kaupade edasimüügist

1

Kogukasum kaupade edasimüügist

Tabel 10

3

Toodangu väärtus

1

Toodangu väärtus

Tabelid 10, 11 ja 14

4

Lisandväärtus

1

Lisandväärtus

Tabelid 10, 11 ja 14

5

Tegevuse koguülejääk

1

Tegevuse koguülejääk

Tabelid 10 ja 11

6

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete netokäive

1

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete netokäive

Tabel 14

7

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete toodangu väärtus

1

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete toodangu väärtus

Tabel 14

8

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete lisandväärtus

1

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete lisandväärtus

Tabel 14

9

Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete ja nende kodumaiste tütarettevõtete netokäive

1

Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja kodumaiste tütarettevõtete netokäive

Tabel 15

10

Tööstustoodang

1

Müüdud toodang

Tabel 26

2

Alltöövõtu korras toodetud toodang

Tabel 26

3

Tegelik toodang

Tabel 26

11

Eksport

1

Ettevõtete ekspordi statistiline väärtus

Tabelid 16 ja 17

Teema 2.6

Investeeringud

1

Tegutsevate ettevõtete koguinvesteeringud

1

Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

Tabelid 10 ja 14

2

Koguinvesteeringud maasse

Tabel 27

3

Koguinvesteeringud olemasolevate hoonete soetamisse

Tabel 27

4

Koguinvesteeringud hoonete ehitamisse ja parendamisse

Tabel 27

5

Koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse

Tabel 27

6

Koguinvesteeringud immateriaalsesse põhivarasse, v.a firmaväärtus

Tabel 10

7

Investeeringud ostetud tarkvarasse

Tabel 28

8

Materiaalsete investeeringute müügitulu

Tabel 10

2

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete koguinvesteeringud

1

Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

Tabel 14

3. valdkond. Piirkondlik ettevõtlusstatistika

Kogu piirkondlik ettevõtlusstatistika viitab residendist statistiliste üksuste tegevusele.

Teemad

Alamteemad

Muutujad

B osa tabelites määratletud andmenõuete elemendid

Teema 3.1

Ettevõtete üldkogum

1

Ettevõtlus piirkondade kaupa

1

Kohalike üksuste arv

Tabel 29

2

Tegutsevate ettevõtete arv

Tabel 30

3

Vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv

Tabel 30

4

Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arv

Tabel 30

2

Ettevõtluse demograafilised sündmused piirkondade kaupa (sünd, surm, püsimajäämine)

1

Ettevõtete sünd

Tabel 30

2

Ettevõtete surm

Tabel 30

3

Ettevõtete püsimajäämine (ainult kolme kalendriaasta püsimajäämine)

Tabel 30

4

Ettevõtted, kus on esimene töötaja

Tabel 30

5

Ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole

Tabel 30

6

Vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämine (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Tabel 30

Teema 3.2

Tööjõud

1

Tegutsevate ettevõtete tööhõive piirkondade kaupa

1

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv kohalikes üksustes

Tabel 29

2

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Tabel 30

3

Töötajate arv

Tabel 30

4

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

Tabel 30

5

Töötajate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

Tabel 30

2

Ettevõtluse demograafiliste sündmustega (sünnid, surmad ja püsimajäämised) seotud tööhõive piirkondade kaupa

1

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv äsja sündinud ettevõtetes

Tabel 30

2

Töötajate arv äsja sündinud ettevõtetes

Tabel 30

3

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades

Tabel 30

4

Töötajate arv ettevõtete surmades

Tabel 30

5

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Tabel 30

6

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Tabel 30

7

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

Tabel 30

8

Töötajate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

Tabel 30

9

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

Tabel 30

10

Töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

Tabel 30

11

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Tabel 30

12

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Tabel 30

3

Tööjõukulud piirkondade kaupa

1

Palgad kohalikes üksustes

Tabel 29

Teema 3.3

Teadus- ja arendustegevuse sisendid

1

Teadus- ja arendustegevuse kulud piirkondade kaupa

1

Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud

Tabel 31

2

Teadus- ja arendustegevusega seotud tööhõive piirkondade kaupa

1

Teadus- ja arendustöötajad

Tabel 32

2

Teadlased

Tabel 32

4. valdkond. Rahvusvahelise tegevuse statistika

Selle valdkonna teemade „Ettevõtete üldkogum“, „Tööjõud“, „Investeeringud“ ning „Väljundid ja tulemuslikkus“ statistika (tabel 33) viitab mitteresidendist statistilistele üksustele.

Teema „Rahvusvaheline kaubavahetus“ (tabelid 34–37) statistika käib üksnes andmeid esitava riigi statistilise territooriumi kohta, nagu ette nähtud käesoleva määruse V lisa 4. jaos.

Teema „Rahvusvaheline teenuskaubandus“ (tabel 38) statistika käib residendist üksuste teenuskaubanduse kohta.

Teemad

Alamteemad

Muutujad

B osa tabelites määratletud andmenõuete elemendid

Teema 4.1

Ettevõtete üldkogum

1

Andmeid esitava riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevad välisriigis asuvad ettevõtted

1

Andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete arv

Tabel 33

Teema 4.2

Tööjõud

1

Andmeid esitava riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete tööhõive

1

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevates välisriigis asuvates ettevõtetes

Tabel 33

2

Andmeid esitava riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete tööjõukulud

1

Andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete töötajate hüvitiste kulu

Tabel 33

Teema 4.3

Investeeringud

1

Andmeid esitava riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete koguinvesteeringud

1

Andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

Tabel 33

Teema 4.4

Väljundid ja tulemuslikkus

1

Andmeid esitava riigi residendist institutsionaalsete üksuste kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete netokäive

1

Andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete netokäive

Tabel 33

Teema 4.5

Rahvusvaheline kaubavahetus

1

Liidusisene kaubavahetus

1a

Kaupade liidusisese ekspordi statistiline väärtus – üksikasjalikud andmed

Tabel 34

1b

Kaupade liidusisese ekspordi kogus – üksikasjalikud andmed

Tabel 34

2a

Kaupade liidusisese impordi statistiline väärtus – üksikasjalikud andmed

Tabel 34

2b

Kaupade liidusisese impordi kogus – üksikasjalikud andmed

Tabel 34

3

Kaupade ekspordi statistiline väärtus – koondandmed

Tabel 36

4

Kaupade impordi statistiline väärtus – koondandmed

Tabel 36

2

Liiduväline kaubavahetus

1a

Kaupade liiduvälise ekspordi statistiline väärtus – üksikasjalikud andmed

Tabel 35

1b

Kaupade liiduvälise ekspordi maht – üksikasjalikud andmed

Tabel 35

2a

Kaupade liiduvälise impordi statistiline väärtus – üksikasjalikud andmed

Tabel 35

2b

Kaupade liiduvälise impordi kogus – üksikasjalikud andmed

Tabel 35

3

Kaupade liiduvälise ekspordi statistiline väärtus arve vääringu kaupa

Tabel 37

4

Kaupade liiduvälise impordi statistiline väärtus arve vääringu kaupa

Tabel 37

Teema 4.6

Rahvusvaheline teenuskaubandus

1

Teenuste import

1

Teenuste import ja omandamine

Tabel 38

2

Teenuste eksport

1

Teenuste eksport ja osutamine

Tabel 38

B osa. Andmenõuete elemendid

Tabel 1. Ettevõtluse lühiajastatistika ettevõtete üldkogumi kohta

Muutujad

110101. Registreerimised

110102. Pankrotid

Mõõtühik

Absoluutväärtus: korrigeerimata

Statistiline üldkogum

NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turupõhised tegevusalad

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

Järgmiste NACE jagude koondandmed:

B+C+D+E, K+L+M+N, P+Q+R+S95+S96

NACE jaod:

F, G, H, I ja J

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos:

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

Andmeedastuse tähtaeg

T + 40 päeva

Esimene vaatlusperiood

2021. aasta esimene kvartal


Tabel 2. Ettevõtluse lühiajastatistika tööhõive kohta

Muutujad

120101. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Mõõtühik

Indeksid: korrigeerimata

Statistiline üldkogum

NACE jagude B, C, D, osa E36, jagude F, G, H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N turupõhised tegevused

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

Kõigi riikide puhul:

NACE jagude B, C, D ja osa E36 tööstuse põhirühmad, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa A jaos;

Järgmiste NACE jagude koondandmed:

B+C+D+E36, H+I+J+L+M (v.a M701, M72, M75)+N;

NACE jaod:

B, C, D, F, G, H, I, J, L, M (v.a M701, M72, M75) ja N;

NACE osad:

E36, G45, G46, G47 ja G47 (v.a G473)

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks NACE jagude B, C ja D osad.

Suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks NACE jagude H, I ja J osad.

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul nõutavad lisajaotused on väikeste riikide puhul (nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis) vabatahtlikud.

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu võib lähendada töötajate arvu alusel. NACE jagude G, H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N tegevusalade puhul võib vaatlusperioodidel enne 2021. aastat ja alates 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini baasaastal 2015 kasutada tegevusalaüksuse asemel ettevõtet.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 2 kuud kvartaliandmete või kuuandmete (vabatahtlik) puhul, v.a:

nõuded väikestele ja keskmise suurusega riikidele: T + 2 kuud + 15 päeva.

Üleminekukord NACE jao L, NACE osa N77 ning NACE gruppide N811 ja N813 jaoks, mis tuleb lisada nende koondandmetesse alates 2021. aasta esimesest kvartalist või kuust (vabatahtlik), nagu on määratletud VII lisa punkti 3 alapunktis a.

Esimene vaatlusperiood

2000. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik), v.a:

NACE jagu L, NACE osa N77 ning NACE grupid N811 ja N813, mis tuleb lisada nende koondandmetesse alates 2021. aasta esimesest kvartalist või kuust (vabatahtlik).

Hispaania: 2002. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) nõutavate NACE jagude G–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ning jao N, v.a osade G47 ja G47 (v.a G473) puhul, ning 2005. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) J58, J59, J60, I55 ja I56 puhul.

Soome: 2005. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) NACE osade C32 ja C33 puhul.

Austria: 2003. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) nõutavate NACE jagude H–N (v.a K, L, M701, M72, M75, N77, N811, N813) ja 2005. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) NACE osa B09 puhul.


Tabel 3. Ettevõtluse lühiajastatistika töötundide ja palkade kohta

Muutujad

120201. Töötajate töötunnid

120301. Palgad

Mõõtühik

Indeksid: korrigeerimata ja kalendaarselt korrigeeritud

Statistiline üldkogum

NACE jagude B, C, D, E36, F, G, H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N turupõhised tegevused

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

Kõigi riikide puhul:

NACE jagude B, C, D ja osa E36 tööstuse põhirühmad, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa A jaos;

Järgmiste NACE jagude koondandmed:

B+C+D+E36, H+I+J+L+M (v.a M701, M72, M75)+N;

NACE jaod:

B, C, D, F, G, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N;

NACE osad:

E36, G45, G46, G47 ja G47 (v.a G473).

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks NACE jagude B, C ja D osad.

Suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks NACE jagude H, I ja J osad.

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul nõutavad lisajaotused on väikeste riikide puhul (nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis) vabatahtlikud.

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

NACE jagude G, H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N tegevusalade puhul võib vaatlusperioodidel enne 2021. aastat ja alates 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini baasaastal 2015 kasutada tegevusalaüksuse asemel ettevõtet.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 3 kuud kvartaliandmete või kuuandmete (vabatahtlik) puhul, v.a:

nõuded väikestele ja keskmise suurusega riikidele: T + 3 kuud + 15 päeva.

Üleminekukord NACE G47_X_G473 koondandmete, jao L, NACE osa N77 ja NACE gruppide N811 ja N813 jaoks, mis tuleb lisada nende koondandmetesse alates 2021. aasta esimesest kvartalist või kuust (vabatahtlik), nagu on määratletud VII lisa punkti 3 alapunktis a.

Esimene vaatlusperiood

2000. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) nõutavate NACE jagude B–F puhul, v.a:

Soome: 2005. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) nõutavate osade C32 ja C33 puhul;

Austria: 2005. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) NACE osa B09 puhul.

2010. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) nõutavate NACE jagude G–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N puhul, v.a:

NACE G47_X_G473 koondandmed, jagu L, NACE osa N77 ja NACE grupid N811 ja N813, mis tuleb lisada nende koondandmetesse alates 2021. aasta esimesest kvartalist või kuust (vabatahtlik).


Tabel 4. Ettevõtluse lühiajastatistika impordihindade kohta

Muutujad

130101. Impordihinnad (vabatahtlik euroalaväliste riikide puhul ja riikide puhul, mis kohaldavad Euroopas kasutatavaid valimi koostamise põhimõtteid)

130102. Impordihinnad (euroala) (vabatahtlik euroalaväliste riikide puhul ja riikide puhul, mis kohaldavad Euroopas kasutatavaid valimi koostamise põhimõtteid)

130103. Impordihinnad (euroalavälised riigid) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)

Mõõtühik

Indeksid: korrigeerimata

Statistiline üldkogum

Tooted CPA jagudes B (v.a B0721 ja B09), C (v.a C18, C2446, C254, C301, C303, C304 ja C33) ja D

Jaotused

Jaotus toodete kaupa

Kõigi riikide puhul:

CPA jagude B (v.a B0721 ja B09), C (v.a C18, C2446, C254, C301, C303, C304 ja C33) ja D tööstuse põhirühmad, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa A jaos;

CPA jagude B (v.a B0721 ja B09) + C (v.a C18, C2446, C254, C301, C303, C304 ja C33) + D koondandmed;

CPA jaod B (v.a B0721 ja B09), C (v.a C18, C2446, C254, C301, C303, C304 ja C33), D.

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks CPA jao B osad (v.a B0721 ja B09), jao C osad (v.a C18, C2446, C254, C301, C303, C304 ja C33) ja jao D osad.

Keskmise suurusega ja suurte riikide lisajaotused on väikeste riikide puhul (nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis) vabatahtlikud.

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Andmete esitamise ulatus piirdub konkreetsete riikide puhul Euroopas kasutatavate valimi koostamise põhimõtetega, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa C osas

Andmeedastuse tähtaeg

T + 1 kuu + 15 päeva

Esimene vaatlusperiood

2006. aasta jaanuar, v.a:

Austria: 2009. aasta jaanuar NACE jagude C161, C2811, C2892 puhul.

Euroala liikmesriikide puhul, mis ühinesid pärast 2006. aasta jaanuari, on muutujad 130101 (impordihinnad), 130102 (impordihinnad (euroala)) ja 130103 (impordihinnad (euroalavälised riigid)) nõutud alates euroalaga liitumise aasta algusest.


Tabel 5. Ettevõtluse lühiajastatistika tootjahindade kohta

Muutujad

130201. Tootjahinnad

130202. Siseturu tootjahinnad

130203. Välisturu tootjahinnad

130204. Välisturu tootjahinnad (euroala) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)

130205. Välisturu tootjahinnad (euroalavälised riigid) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)

Mõõtühik

Indeksid: korrigeerimata

Statistiline üldkogum

Muutuja 130201 (tootjahinnad) puhul:

NACE jagude B (v.a B0721), C (v.a C2446, C254, C301, C303 ja C304), D ja osa E36, CPA 41.00.1, v.a 41.00.14 (üksnes uued hooned), NACE jagude H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N turupõhised tegevused;

Muutujate 130202 (siseturu tootjahinnad), 130203 (välisturu tootjahinnad), 130204 (välisturu tootjahinnad (euroala)) ja 130205 (välisturu tootjahinnad (euroalavälised riigid)) puhul:

NACE jagude B (v.a B0721), C (v.a C2446, C254, C301, C303 ja C304) ja D ning osa E36 turupõhised tegevused.

Jaotused

Jaotus tegevusala ja toodete kaupa

Kõigi riikide puhul:

NACE jagude B (v.a B0721), C (v.a C2446, C254, C301, C303 ja C304) ja D ning osa E36 tööstuse põhirühmad, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa A jaos;

Järgmiste NACE jagude koondandmed:

B (v.a B0721)+C (v.a C2446, C254, C301, C303 ja C304)+D+E36, H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75)+N;

NACE jaod:

B (v.a B0721), C (v.a C2446, C254, C301, C303 ja C304), D, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N;

Osa E36 ning NACE jagude H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N osad;

CPA 41.00.1, v.a 41.00.14 (üksnes uued hooned).

Keskmise suurusega ettevõte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks NACE jagude B (v.a B0721), C (v.a C2446, C254, C301, C303 ja C304) ja D osad

Suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

Nagu keskmise suurusega riikide puhul ja lisaks NACE jao C grupid ja klassid järgmiste muutujate puhul: 130201 (tootjahinnad), 130202 (siseturu tootjahinnad) ja 130203 (välisturu tootjahinnad) (mis moodustavad vähemalt 90 % jao C lisandväärtusest).

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul nõutavad lisajaotused on väikeste riikide puhul vabatahtlikud; suurte riikide lisajaotused on keskmise suurusega riikide puhul (nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis) vabatahtlikud.

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Andmete esitamise ulatus piirdub euroala/mitteeuroala puhul konkreetsete riikide korral Euroopas kasutatavate valimi koostamise põhimõtetega, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa C osas.

Ehituskulud kokku (materjalikulud ja tööjõukulud) võib võtta ehitussektori tootjahindade aluseks (CPA 41.00.1, v.a 41.00.14). Ehituskulude komponendid on ka sisseseade ja varustus, transport, energia ning muud kulud (välja arvatud arhitektitasud).

Eelistatud on tegelikel tootjahindadel põhinevad indeksid. Kui need ei ole kättesaadavad, võib H49, H50, H52, I55, I56, J58, J59, J60, L68, M74, N77, N79, N81 ja N82 puhul kasutada lähendatud väärtusi. Tegevusalade (NACE) lähendatud väärtuste arvestamiseks võib kasutada tooteid (CPA).

NACE jagude H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N tegevusalade puhul võib vaatlusperioodidel enne 2021. aastat ja alates 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini baasaastal 2015 kasutada tegevusalaüksuse asemel ettevõtet.

Teenuste tootjahinnaindeksid (SPPI) esitatakse nn ettevõtjalt-kõigile-tasemel (Business-to-All, B2All). Kui ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingute (B2C) osakaal on tühine, võib SPPId lähendada ettevõtetevaheliste tehingute (B2B) näitajatega. Vaatlusperioodidel enne 2021. aastat võib SPPId lähendada B2B näitajate ja mitte B2All näitajatega.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 1 kuu kuuandmete puhul nõutavate NACE jagude B–E36 puhul;

T + 3 kuud kõigi teiste nõutavate NACE jagude ja CPA 41.00.1 (v.a 41.00.14) puhul, v.a: väiksed ja keskmise suurusega riigid nõutava CPA 41.00.1 puhul (v.a 41.00.14), kvartaliandmed ja kuuandmed (vabatahtlikult): T + 3 kuud + 15 päeva.

Üleminekukord NACE jagude H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75)+N koondandmete lisamiseks; jaod H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75), N; NACE osad H49, H50, H52; I55, I56; J58, J59, J60; L68; M74; N77, N79, N81, N82, nagu määratletud VII lisa punkti 3 alapunktis a.

Esimene vaatlusperiood

2000. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) nõutava CPA 41.00.1 (v.a 41.00.14) puhul, v.a:

Bulgaaria: 2003. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik);

2005. aasta jaanuar nõutavate NACE jagude B–E36 puhul, v.a:

Austria: 2008. aasta jaanuar (130201 (tootjahinnad) ja 130202 (siseturu tootjahinnad)) ning 2009. aasta jaanuar (130203 (välisturu tootjahinnad), 130204 (välisturu tootjahinnad (euroala)) ja 130205 (välisturu tootjahinnad (euroalavälised riigid)) NACE osa B09 puhul.

2005. aasta jaanuar muutujate 130204 (välismaised tootjahinnad (euroala)) ja 130205 (välismaised tootjahinnad (euroalavälised riigid)) nõuete puhul;

2010. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) NACE jagude H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N nõuete puhul, v.a:

NACE jagude H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75) + N koondandmed; NACE jaod H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N ning osad H49, H50, H52, I55, I56, J58, J59, J60, L68, M74, N77, N79, N81, N82, mis tuleb lisada alates 2021. aasta esimesest kvartalist või kuust (vabatahtlik).

Euroala liikmesriikide puhul, mis ühinesid pärast 2005. aasta jaanuari, on muutujad 130204 (välisturu tootjahinnad (euroala)) ja 130205 (välisturu tootjahinnad (euroalavälised riigid)) nõutud alates euroalaga liitumise aasta algusest.


Tabel 6. Ettevõtluse lühiajastatistika tootmismahu kohta

Muutujad

140101. Tootmismaht

Mõõtühik

Indeksid: korrigeerimata, kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud

Statistiline üldkogum

NACE jagude B, C, D (v.a D353), F, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N turupõhised tegevused

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

Kõigi riikide puhul:

NACE jagude B, C ja D (v.a grupi D353) tööstuse põhirühmad, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa A jaos (tööstuse põhirühm „Energeetika“, v.a grupp D353 ja jagu E);

Järgmiste NACE jagude koondandmed:

B+C+D (v.a D353), H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75) + N;

NACE jaod:

B, C, D (v.a D353), F, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N;

Järgmiste NACE jagude osad:

H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N.

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks NACE jagude B, C, D ja F osad

Suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks NACE jao C grupid ja klassid (mis moodustavad vähemalt 90 % jao C lisandväärtusest).

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul nõutavad lisajaotused on väikeste riikide puhul vabatahtlikud; suurte riikide lisajaotused on keskmise suurusega riikide puhul (nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis) vabatahtlikud.

Üleminekukord NACE jao F puhul vaatlusperioodidel enne 2024. jaanuari, nagu määratletud VII lisa punkti 3 alapunktis b.

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

NACE jagude H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N tegevusalade puhul võib vaatlusperioodidel enne 2021. aastat ja alates 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini baasaastal 2015 kasutada tegevusalaüksuse asemel ettevõtet.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 1 kuu + 10 päeva NACE jagude B, C, D (v.a D353) puhul

NACE jagu F:

keskmise suurusega ja suurte riikide puhul: T + 1 kuu + 15 päeva;

väikeste riikide puhul: T + 2 kuud;

T + 2 kuud NACE jagude H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N puhul.

Üleminekukord NACE jagude H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75) + N koondandmete lisamiseks; NACE jaod ja NACE jagude H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N osad; NACE jao F osad, nagu määratletud VII lisa punkti 3 alapunktis a.

Esimene vaatlusperiood

2000. aasta jaanuar nõutavate NACE jagude B–D (v.a D353) puhul, v.a:

Hispaania (NACE grupid ja klassid) 2002. aasta jaanuar

Austria (NACE osa B09) 2005. aasta jaanuar

NACE osa C33 puhul 2005. aasta jaanuar;

2000. aasta esimene kvartal (või 2005. aasta esimene kuu) väikeste riikide puhul nõutava NACE jao F puhul ning 2005. aasta jaanuar suurte ja keskmise suurusega riikide NACE jao F nõuete puhul;

2021. aasta jaanuar

NACE jagude H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75) + N koondandmete puhul; NACE jagude puhul ja jagude H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N osade puhul; jao F osade puhul


Tabel 7. Ettevõtluse lühiajastatistika müügimahu kohta

Muutujad

140201. Müügimaht

Mõõtühik

Indeksid: korrigeerimata, kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud

Statistiline üldkogum

NACE jao G turupõhised tegevused

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

Kõigi riikide puhul:

NACE jagu G;

NACE jao G osad;

NACE osa G47 koondandmed ilma grupita G473;

NACE klassi G4711 + NACE grupi G472 koondandmed;

NACE klassi G4719 + NACE gruppide G474+G475+G476+G477+G478+G479 koondandmed;

NACE grupp G473

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

NACE jao G grupid, NACE klassid G4711, G4719 ja G4791.

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul nõutavad lisajaotused on väikeste riikide puhul (nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis) vabatahtlikud.

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

NACE jao G puhul võib vaatlusperioodidel enne 2021. aastat ja alates 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini baasaastal 2015 kasutada tegevusalaüksuse asemel ettevõtet.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 2 kuud kuuandmete puhul järgmiste korral:

NACE

jagu G;

osad G45 ja G46;

grupid G451, G452, G453, G454, G461, G462, G463, G464, G465, G466, G467, G469, G471, G472, G474, G475, G476, G477, G478 ja G479;

klassid G4711, G4719 ja G4791.

T + 1 kuu kuuandmete puhul järgmiste korral: NACE

osa G47;

osa G47 koondandmed ilma grupita G473;

NACE klassi G4711 + grupi G472 koondandmed;

NACE klassi G4719 + gruppide G474+G475+G476+G477+G478+G479 koondandmed;

grupp G473.

Esimene vaatlusperiood

2000. aasta jaanuar, v.a:

NACE jagu G, NACE osade G45 ja G46 osad ja grupid, NACE osa G47 grupid (v.a G472 ja G473), mis tuleb esitada alates 2021. aasta jaanuarist


Tabel 8. Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta

Muutujad

140301. Netokäive (väärtus)

140302. Netokäive siseturul (väärtus)

140303. Netokäive välisturul (väärtus)

140304. Netokäive välisturul (väärtus) (euroala) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)

140305. Netokäive välisturul (väärtus) (euroalavälised riigid) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)

Mõõtühik

Indeksid: korrigeerimata ja kalendaarselt korrigeeritud kõigi tegevusalade puhul, samuti sesoonselt korrigeeritud NACE jagude G, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 and M75) ja N puhul

Statistiline üldkogum

Muutuja 140301 (netokäive (väärtus)): NACE jaod B, C, G, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N;

Muutujad 140302 (netokäive siseturul (väärtus)), 140303 (netokäive välisturul (väärtus)), 140304 (netokäive välisturul (väärtus) (euroala) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)) ja 140305 (netokäive välisturul (väärtus) (euroalavälised riigid) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)): NACE jaod B ja C.

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

Muutuja 140301 (netokäive (väärtus)):

Kõigi riikide puhul:

NACE jagude B ja C tööstuse põhirühmad, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa A jaos (tööstuse põhirühm „Energeetika“, v.a jaod D ja E);

Järgmiste NACE jagude koondandmed:

B+C, H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75)+N;

NACE jaod:

B, C, G, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N;

Järgmiste NACE jagude osad:

G, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N;

NACE osa G47 ilma grupita G473;

NACE grupp G473;

NACE klassi G4711 + grupi G472 koondandmed; NACE klassi G4719 + gruppide G474+G475+G476+G477+G478+G479 koondandmed.

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks NACE jagude B ja C osad, NACE jao G grupid, NACE klassid G4711, G4719, G4791

Muutujad 140302 (netokäive siseturul (väärtus)), 140303 (netokäive välisturul (väärtus)), 140304 (netokäive välisturul (väärtus) (euroala)) ja 140305 (netokäive välisturul (väärtus) (euroalavälised riigid)):

Kõigi riikide puhul:

NACE jagude B ja C tööstuse põhirühmad, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa A jaos (tööstuse põhirühm „Energeetika“, v.a jaod D ja E);

NACE jagude B+C koondandmed;

NACE jaod B ja C.

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. peatükis:

lisaks NACE jagude B ja C d.

Keskmise suurusega ja suurte riikide puhul nõutavad lisajaotused on väikeste riikide puhul (nagu määratletud käesoleva määruse III lisa A jao 2. Peatükis) vabatahtlikud.

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

NACE jagude G, H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N tegevusalade puhul võib vaatlusperioodidel enne 2021. aastat ja alates 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini baasaastal 2015 kasutada tegevusalaüksuse asemel ettevõtet.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 2 kuud:

NACE jagude B ja C tööstuse põhirühmad, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa A jaos (tööstuse põhirühm „Energeetika“, v.a jaod D ja E);

Järgmiste NACE jagude koondandmed:

B+C, H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75)+N;

NACE jaod:

B, C, G, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N;

Järgmiste NACE jagude osad:

B, C, H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N;

NACE jaotised G45 ja G46;

NACE rühmad G451, G452, G453, G454, G461, G462, G463, G464, G465, G466, G467, G469, G471, G472, G474, G475, G476, G477, G478 ja G479;

NACE klassid G4711, G4719 ja G4791

Üleminekukord NACE jagude H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75) + N koondandmete lisamiseks; NACE jaod ja NACE jagude H–M jaotised (v.a K, M701, M72 ja M75) ja jagu N, nagu määratletud VII lisa punkti 3 alapunktis a.

T + 1 kuu:

NACE jaotisosa G47:

NACE osa G47 koondandmed ilma grupita G473;

NACE klassi G4711 + grupi G472 koondandmed;

NACE klassi G4719 + gruppide G474+G475+G476+G477+G478+G479 koondandmed;

NACE grupp G473.

Esimene vaatlusperiood

2000. aasta jaanuar nõutavate NACE koondandmete, NACE jagude ja jagude B ja C osade puhul, v.a:

Hispaania: 2002. aasta jaanuar;

Austria: 2005. aasta jaanuar NACE B09 puhul.

2000. aasta jaanuar NACE osa G47 puhul, NACE osa G47 koondandmete puhul ilma grupita G473; NACE klassi G4711 + grupi G472 koondandmed; NACE klassi G4719+ gruppide G474+G475+G476+G477+G478+G479 koondandmed; NACE grupid G472 ja G473 ja NACE klassid G4711, G4719 ja G4791

2005. aasta jaanuar muutujate 140304 (netokäive välisturul (väärtus) (euroala)) ja 140305 (netokäive välisturul (väärtus) (euroalavälised riigid)) nõuete puhul;

2021. aasta jaanuar NACE jagude H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75) + N koondandmete puhul; NACE jagude G, H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N puhul; NACE osade G45, G46 ja NACE jagude H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N osade puhul; NACE osade G45, G46 ja G47 (v.a G472 ja G473) gruppide puhul.

Euroala liikmesriikide puhul on muutujad 140304 (netokäive välisturul (väärtus) (euroala)) ja 140305 (netokäive välisturul (väärtus) (euroalavälised riigid)) nõutud alates euroalaga liitumise aasta algusest.


Tabel 9. Ettevõtluse lühiajastatistika kinnisvara kohta

Muutujad

150101. Ehitusload: eluruumide arv

150102. Ehitusload – ruutmeetrid

Mõõtühik

Absoluutväärtused: korrigeerimata, kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud

Statistiline üldkogum

Muutuja: 150101 (ehitusload – eluruumide arv): CPA 41.00.1 (v.a 41.00.14) – üksnes uued elamud.

Muutuja 150102 (ehitusload – ruutmeetrid): CPA 41.00.1 ja 41.00.2 – üksnes uued elamud ja mitteeluhooned.

Jaotused

Jaotus toodete kaupa

Muutuja: 150101 (ehitusload – eluruumide arv): Üksnes uued elamud.

CPA 41.00.1, v.a CPA 41.00.14

CPA 41.00.11

CPA 41.00.12 + CPA 41.00.13

Muutuja 150102 (ehitusload – ruutmeetrid): Üksnes uued elamud ja mitteeluhooned.

CPA 41.00.1

CPA 41.00.1, v.a CPA 41.00.14

CPA 41.00.11

CPA 41.00.12 + CPA 41.00.13

CPA 41.00.14

CPA41.00.2.

CPA 41.00.2, v.a CPA 41.00.23

CPA 41.00.23

Andmeedastuse tähtaeg

T + 3 kuud

Esimene vaatlusperiood

2000. aasta esimene kvartal, v.a:

Kreeka: 2001. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) muutuja 150102 (ehitusload – ruutmeetrid) puhul

Slovakkia: 2003. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) muutuja 150101 (ehitusload – eluruumide arv) ja 150102 (ehitusload – ruutmeetrid) puhul

Austria: 2005. aasta esimene kvartal või kuu (vabatahtlik) muutuja 150102 (ehitusload – ruutmeetrid) puhul


Tabel 10. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete tegevuse kohta

Muutujad

210101. Tegutsevate ettevõtete arv

220101. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

220102. Töötajate arv

220103. Töötajate arv täistööajale taandatuna

220201. Töötajate töötunnid

220301. Töötajate hüvitiste kulud

220302. Palgad

220303. Sotsiaalkindlustusmaksete kulud

240101. Kaupade ja teenuste ost kokku

250101. Netokäive

250201. Kogukasum kaupade edasimüügist (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

250301. Toodangu väärtus

250401. Lisandväärtus

250501. Tegevuse koguülejääk

260101. Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

260106. Koguinvesteeringud immateriaalsesse põhivarasse, v.a firmaväärtus (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

260108. Materiaalsete investeeringute müügitulu (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes, v.a muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv), 220102 (töötajate arv), 220103 (töötajate arv taandatuna täistööajale) ja 220201 (töötajate töötunnid) puhul: absoluutväärtused

Statistiline üldkogum

Muud muutujad kui 250201 (kogukasum kaupade edasimüügist), 260106 (koguinvesteeringud immateriaalsesse põhivarasse, v.a firmaväärtus) ja 260108 (materiaalsete investeeringute müügitulu): NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad;

Muutujad 250201 (kogukasum kaupade edasimüügist) ja 260108 (materiaalsete investeeringute müügitulu): NACE jagude B–G turutootjad;

Muutuja 260106 (koguinvesteeringud immateriaalsesse põhivarasse, v.a firmaväärtus): NACE jagude B–E turutootjad.

Jaotused

1. Jaotus tegevusala kaupa (kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

Kõik muutujad, v. a muutujad 260106 (koguinvesteeringud immateriaalsesse põhivarasse, v.a firmaväärtus) ja 260108 (materiaalsete investeeringute müügitulu); muutuja 250201 (kogukasum kaupade edasimüügist) puhul ainult NACE jaod B-G:

NACE jagude B–J, L–N ja P–R puhul: jaod, osad, grupid ja klassid;

NACE jao K puhul: jaod, osad, grupid 64.1, 64.2, 64.3, 64.9, 65.1, 65.2 ja 65.3, klassid 64.11, 64.19, 64.20, 64.30, 65.11, 65.12, 65.20 ja 65.30;

osade 95 ja 96 puhul: osad, grupid ja klassid;

spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos:

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

IKT kokku,

IKT tootmine,

IKT teenused,

kõrgtehnoloogiline ja kesktasemel kõrgtehnoloogiline tootmine (vabatahtlik),

kõrgtehnoloogiline tootmine,

kesktasemel kõrgtehnoloogiline tootmine,

madaltehnoloogiline ja kesktasemel madaltehnoloogiline tootmine (vabatahtlik),

kesktasemel madaltehnoloogiline tootmine,

madaltehnoloogiline tootmine,

teabesektor,

arvutiteenused,

teadmistepõhised teenused kokku (vabatahtlik),

teadmistepõhised kõrgtehnoloogilised teenused,

teadmistepõhised turuteenused,

teadmistepõhised finantsteenused,

muud teadmistepõhised teenused (vabatahtlik),

teadmistepõhised tegevusalad – ettevõtlussektor,

teadmistepõhised tegevusalad (vabatahtlik),

turismimajandus (kokku) (vabatahtlik),

turismimajandus (peamiselt turism) (vabatahtlik),

turismimajandus (osaliselt turism) (vabatahtlik),

turismimajandus – transport (vabatahtlik),

turismimajandus – maismaatransport (vabatahtlik),

turismimajandus – veetransport (vabatahtlik),

turismimajandus – majutus (vabatahtlik),

turismimajandus – toit ja jook (kokku) (vabatahtlik),

turismimajandus – autorent ja muu rent (kokku) (vabatahtlik),

teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus).

Muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv), 220102 (töötajate arv), 220302 (palgad) 250101 (netokäive) ja 250401 (lisandväärtus) puhul: lisaks

(1)

spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos:

kultuuri- ja loomesektor – kokku,

kultuuri- ja loomesektor – teenused.

Muutujate 260106 (koguinvesteeringud immateriaalsesse põhivarasse, v.a firmaväärtus) ja 260108 (materiaalsete investeeringute müügitulu) puhul:

NACE jaod ja osad

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

NACE 642, 643 ja 653 tegevusalade puhul, mis ei ole lisandväärtuse ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu poolest majanduslikult märkimisväärsed, võib esitada väärtuse 0, v.a muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv) ja 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) puhul. Kui 220102 (töötajate arv) ei ole 0, tuleks see väärtus samuti esitada.

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

Esialgsed andmed: T + 10 kuud NACE jagude, osade ja gruppide muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) ja 250101 (netokäive) puhul

Lõplikud ja kinnitatud andmed: T + 18 kuud kõigi muutujate puhul

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 11. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete tegevuste kohta, jaotatuna suurusklassi või õigusliku vormi kaupa

Muutujad

210101. Tegutsevate ettevõtete arv

220101. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

220102. Töötajate arv

220201. Töötajate töötunnid

220301. Töötajate hüvitiste kulud

220302. Palgad

220303. Sotsiaalkindlustusmaksete kulud

240101. Kaupade ja teenuste ost kokku

250101. Netokäive

250301. Toodangu väärtus

250401. Lisandväärtus

250501. Tegevuse koguülejääk

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes, v.a muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv), 220102 (töötajate arv) ja 220201 (töötajate töötunnid) puhul: absoluutväärtused

Statistiline üldkogum

Jaotuseks tegevusala ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklassi kaupa muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv), 250101 (netokäive) ja 250401 (lisandväärtus) puhul ning jaotuseks tegevusala ja õigusliku vormi kaupa ja jaotuseks tegevusala ja töötajate arvu suurusklassi kaupa muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) ja 220102 (töötajate arv) puhul: NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad;

jaotuseks tegevusala ja käibe suurusklassi kaupa muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv), 250101 (netokäive) ja 250401 (lisandväärtus) puhul: NACE jao G turutootjad;

jaotuseks tegevusala ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklassi kaupa muude muutujate kui 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv), 250101 (netokäive) ja 250401 (lisandväärtus) puhul: NACE jagude B–F turutootjad

Jaotused

1. Jaotus tegevusala ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklassi kaupa (kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus tegevusala kaupa:

NACE jagude B–J, L–N ja P–R puhul: jaod, osad ja grupid;

NACE jao K puhul: jaod, osad ja grupid 64.1, 64.2, 64.3, 64.9, 65.1, 65.2 ja 65.3;

osade 95 ja 96 puhul: osad ja grupid

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisas:

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklass:

NACE jaod F–J, L–N ja P–R ning osad S95 ja S96 üksnes muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv) ja 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) puhul: kokku, 0–1 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 2–9 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 10–19 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 20–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, vähemalt 250 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat;

NACE jaod F–J, L–N ja P–R ning osad S95 ja S96 muude muutujate kui 210101 (tegutsevate ettevõtete arv) ja 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) puhul: kokku, 0–9 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 10–19 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 20–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, vähemalt 250 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat;

NACE jaod B–E ja K: kokku, 0–9 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 10–19 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 20–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, 50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat, vähemalt 250 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

2. Jaotus tegevusala ja töötajate arvu suurusklassi kaupa (kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

Üksnes muutujad 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) ja 220102 (töötajate arv)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus tegevusala kaupa:

NACE jaod;

Järgmiste NACE osade koondandmed:

C10+C11+C12, C13+C14, C17+C18, C24+C25, C29+C30, C31+C32;

NACE osad:

C15, C16, C19, C20, C21, C22, C23, C26, C27, C28, C33, S95, S96 ja kõik NACE jaod G, H, I, J, K, L, M, N, P, Q ja R;

NACE osade G47 ja J62 ning NACE jagude L, M ja N grupid;

NACE osa J62 klassid;

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos:

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

IKT kokku,

IKT tootmine,

IKT teenused.

Jaotus töötajate arvu suurusklassi kaupa:

kokku, 0 töötajat, 1–4 töötajat, 5–9 töötajat, 10 ja enam töötajat

3. Jaotus tegevusala ja õigusliku vormi kaupa (kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

Üksnes muutujad 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) ja 220102 (töötajate arv)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus tegevusala kaupa:

sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 2

Õigusliku vormi jaotus:

kokku,

isiklikult omatav ja isiklik vastutus piiramata,

aktsiaomanike piiratud vastutusega riiklikud või erakapitaliühingud,

isiklikult omatavad piiratud või piiramata vastutusega partnerlused (hõlmatud on ka muude tasandite vormid, näiteks ühistud, ühendused jne)

4. Jaotus tegevusala ja käibe suurusklassi kaupa

üksnes NACE jagu G

(Kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos; kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus tegevusala kaupa: NACE jaod, osad ja grupid

Käibe jaotus suurusklassi kaupa: aastakäive miljonites eurodes: kokku, 0–1, 1–2, 2–5, 5–10, 10–20, 20–50, 50–200, 200 ja enam

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

NACE 642, 643 ja 653 tegevusalade puhul, mis ei ole lisandväärtuse ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu poolest majanduslikult märkimisväärsed, võib esitada väärtuse 0, v.a muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv) ja 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) puhul. Kui 220102 (töötajate arv) ei ole 0, tuleks see väärtus samuti esitada.

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

Esialgsed andmed: T + 10 kuud tegevusala ning jaotuse puhul tegevusala ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suurusklassi kaupa muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) ja 250101 (netokäive) puhul;

Lõplikud ja kinnitatud andmed: T + 18 kuud kõigi muutujate puhul

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 12. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete demograafiliste sündmuste kohta

Muutujad

210201. Ettevõtete sünd

210202. Ettevõtete surm

210203. Ettevõtete püsimajäämine

210102. Vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv

210204. Ettevõtted, kus on esimene töötaja

210205. Ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole

210206. Vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämine

220401. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv äsja sündinud ettevõtetes

220402. Töötajate arv äsja sündinud ettevõtetes

220403. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades

220404. Töötajate arv ettevõtete surmades

220405. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes

220406. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal

220104. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

220105. Töötajate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

220407. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

220408. Töötajate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

220409. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

220410. Töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

220411. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes

220412. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal

Mõõtühik

Absoluutväärtused

Statistiline üldkogum

NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad

Jaotused

1. Jaotus tegevusala ja töötajate arvu suurusklassi kaupa (kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

Kõik muutujad, v.a muutujad

210203 (ettevõtete püsimajäämised),

210206 (vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämised),

220405 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes),

220406 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal),

220411 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes)

220412 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus tegevusala kaupa:

NACE jaod;

Järgmiste NACE osade koondandmed:

C10+C11+C12, C13+C14, C17+C18, C24+C25, C29+C30, C31+C32;

NACE osad:

C15, C16, C19, C20, C21, C22, C23, C26, C27, C28, C33, S95, S96 ning kõik NACE jaod G, H, I, J, K, L, M, N, P, Q ja R;

NACE osade G47 ja J62 ning NACE jagude L, M ja N grupid;

NACE osa J62 klassid;

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos:

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

IKT kokku,

IKT tootmine,

IKT teenused.

Jaotus töötajate arvu suurusklassi kaupa:

kokku, 0 töötajat, 1–4 töötajat, 5–9 töötajat, 10 ja enam töötajat

Suurusklassi 0 töötajat ei esitata järgmiste muutujate puhul:

210102 (vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv),

210204 (ettevõtted, kus on esimene töötaja),

210205 (ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole),

220104 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes),

220105 (töötajate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes),

220407 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja),

220408 (töötajate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja),

220409 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole),

220410 (töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole).

2. Jaotus tegevusala ja õigusliku vormi kaupa (kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

Kõik muutujad, v.a muutujad:

210203 (ettevõtete püsimajäämised),

210206 (vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämised),

220405 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes),

220406 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal),

220411 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes),

220412 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal).

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus tegevusala kaupa:

sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 1

Õigusliku vormi jaotus:

kokku,

isiklikult omatav ja isiklik vastutus piiramata,

aktsiaomanike piiratud vastutusega riiklikud või erakapitaliühingud,

isiklikult omatavad piiratud või piiramata vastutusega partnerlused (hõlmatud on ka muude tasandite vormid, näiteks ühistud, ühendused jne)

3. Jaotus tegevusala, töötajate arvu suurusklassi ja püsima jäädud kalendriaastate arvu kaupa (kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

Järgmised muutujad

210203 (ettevõtete püsimajäämised),

210206 (vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämised),

220405 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes),

220406. töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal,

224011 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes) ja

224012 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus tegevusala kaupa: sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 1.

Jaotus töötajate arvu suurusklassi kaupa:

kokku, 0, 1–4, 5–9, 10+

Suurusklassi 0 ei esitata järgmiste muutujate puhul:

210206 (vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämised),

220411 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes),

220412 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal).

Jaotus püsimajäämise kalendriaastate arvu kaupa

1, 2, 3, 4, 5

Andmeedastuse tähtaeg

Esialgsed andmed:

T + 18 kuud muutujate 210202 (ettevõtete surmad), 220403 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades) ja 220404 (töötajate arv ettevõtete surmades) puhul;

T + 20 kuud muutujate 210205 (ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole), 220409 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole) ja 220410 (töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole) puhul;

Lõplikud ja kinnitatud andmed:

T + 18 kuud muutujate 210201 (ettevõtete sünnid), 210203 (ettevõtete püsimajäämised), 220401 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv äsja sündinud ettevõtetes), 220402 (töötajate arv äsja sündinud ettevõtetes), 220405 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes) ja 220406 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal) puhul,

T + 20 kuud muutujate 210102 (vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv), 210204 (ettevõtted, kus on esimene töötaja), 210206 (vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämised), 220104 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes), 220105 (töötajate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes), 220407 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja), 220408 (töötajate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja), 220411 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes) ja 220412 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal) puhul,

T + 30 kuud muutujate 210202 (ettevõtete surmad), 220403 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete lõpetamistes) ja 220404 (töötajate arv ettevõtete surmades) puhul,

T + 32 kuud muutujate 210205 (ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole), 220409 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole) ja 220410 (töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole) puhul.

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 13. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kohta

Muutujad

210103. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arv

210104. Suure kasvupotentsiaaliga noorte ettevõtete arv

220106. Töötajate arv suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetes

220107. Töötajate arv suure kasvupotentsiaaliga noortes ettevõtetes

Mõõtühik

Absoluutväärtused

Statistiline üldkogum

NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa (kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

NACE jaod (üksnes jaod B–N ja P–R),

osad ja

grupid (v.a NACE jaod P–R)

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos:

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus).

Andmeedastuse tähtaeg

Esialgsed andmed: T + 12 kuud muutujate 210103 (suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arv) ja 220106 (suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete töötajate arv) puhul;

Lõplikud ja kinnitatud andmed: T + 18 kuud kõigi muutujate puhul

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 14. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete kohta lõpliku kontrolli riigi kaupa

Muutujad

210101. Tegutsevate ettevõtete arv

210301. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete arv

220101. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

220301. Töötajate hüvitiste kulud

220501. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

220701. Töötajate hüvitiste kulu välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

230101. Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE jagude B–F asjakohaste NACE A*38 tasandi koondandmete juures)

230201. Teadus- ja arendustöötajad (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE jagude B–F asjakohaste NACE A*38 tasandi koondandmete juures)

230301. Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE jagude B–F asjakohaste NACE A*38 tasandi koondandmete juures)

230401. Teadus- ja arendustöötajad välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE jagude B–F asjakohaste NACE A*38 tasandi koondandmete juures)

240101. Kaupade ja teenuste ost kokku

240102. Kaupade ja teenuste ost edasimüügiks

240301. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost kokku

240302. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost edasimüügiks

250101. Netokäive

250301. Toodangu väärtus

250401. Lisandväärtus

250601. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete netokäive

250701. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete toodangu väärtus

250801. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete lisandväärtus

260101. Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

260201. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

Mõõtühik

Absoluutväärtused järgmiste muutujate puhul: 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 210301 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades), 220501 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes), 230201 (teadus- ja arendustöötajad) ja 230401 (teadus- ja arendustöötajad välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes);

Omavääring tuhandetes muude muutujate jaoks.

Statistiline üldkogum

Kõik muutujad, v.a 230101 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud), 230301 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes), 230201 (teadus- ja arendustöötajad) ja 230401 (teadus- ja arendustöötajad välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes): NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad;

Muutujad 230101 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud), 230301 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes), 230201 (teadus- ja arendustöötajad) ja 230401 (teadus- ja arendustöötajad välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes): NACE jagude B–F turutootjad.

Jaotused

Andmed esitatakse üksikasjalikult lõpliku kontrolli riigi järgi kooskõlas mõistega „kõrgeim kontrolliv üksus“ ja ettevõtte tegevusala kaupa.

1. Jaotus tegevusala kaupa ja geograafiline jaotus

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Kõik muutujad, v.a 230101 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud), 230301 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes), 230201 (teadus- ja arendustöötajad) ja 230401 (teadus- ja arendustöötajad välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes):

Jaotus tegevusala kaupa:

NACE jaod;

Järgmiste NACE osade koondandmed:

C10+C11+C12, C13+C14+C15, C16+C17+C18, C22+C23, C24+C25, C29+C30, C31+C32, H52+H53, J59+J60, J62+J63, M69+M70+M71, M73+M74+M75, N78+N79+N80+N81+N82, Q87+Q88, S95+S96

NACE osad:

C19, C20, C21, C26, C27, C28, C33, H49, H50, H51, J58, J61, N77, M72, Q86,

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos:

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

Muutujad 230101 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud), 230301 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes), 230201 (teadus- ja arendustöötajad) ja 230401 (teadus- ja arendustöötajad välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes):

Jaotus tegevusala kaupa

NACE jaod;

Järgmiste NACE osade koondandmed:

C10+C11+C12, C13+C14+C15, C16+C17+C18, C22+C23, C24+C25, C29+C30, C31+C32,

NACE osad:

C19, C20, C21, C26, C27, C28, C33

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisas

Tööstus ja ehitus

Geograafiline jaotus:

Muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv), 220301 (töötajate hüvitiste kulu), 230101 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud) ja 230201 (teadus- ja arendustöötajad), 240101 (kaupade ja teenuste ost kokku), 240102 (kaupade ja teenuste ost edasimüügiks), 250101 (netokäive), 250301 (toodangu väärtus), 250401 (lisandväärtus) ja 260101 (koguinvesteeringud immateriaalsesse põhivarasse) puhul geograafilised koondandmed „Maailm kokku“ ja „Kodumaise kontrolli all“.

Muud muutujad Geo tasand 1, nagu määratletud rakendusaktis kooskõlas määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punktiga d

2. Geograafiline jaotus

Muutujate 210301 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete arv), 220501 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes), 220701 (töötajate hüvitiste kulu välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes), 230301 (ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes), 230401 (teadus- ja arendustöötajad välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes), 240301 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost kokku), 240302 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost edasimüügiks), 250601 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete netokäive), 250701 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete toodangu väärtus), 250801 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete lisandväärtus) ja 260201 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse) puhul Geo tasand 3, nagu määratletud rakendusaktis kooskõlas määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punktiga d

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Osa K64 puhul võib muutujate 250101 ja 250601 (netokäive) väärtuse arvestada lähendatult toodangu väärtuse alusel, nagu määratletud käesoleva määruse IV lisas.

NACE 642, 643 ja 653 tegevusalade puhul, mis ei ole lisandväärtuse ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu poolest majanduslikult märkimisväärsed, võib esitada väärtuse 0, v.a muutujate 210101 (tegutsevate ettevõtete arv), 220101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv), 210301 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete arv) ja 220501 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes) puhul.

NACE jao K tegevusalade puhul võib eeldada, et muutujate 240102 (kaupade ja teenuste ost edasimüügiks) ja 240302 (välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost edasimüügiks) väärtus on majanduslikult mitteoluline, ning seega võib muutuja 240102 ja 240302 puhul esitada väärtuse 0.

Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid võivad leppida kokku NACE jao K tegevusalade täiendavates lähendatud väärtustes, võttes arvesse riigis kehtivaid tingimusi.

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 20 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 15. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika andmeid esitava riigi välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete ja nende kodumaiste tütarettevõtete kohta

Muutujad

210401. Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja nende kodumaiste tütarettevõtete arv

220601. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavates ettevõtetes (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja nende kodumaistes tütarettevõtetes

250901. Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja kodumaiste tütarettevõtete netokäive

Mõõtühik

Absoluutarvud muutujate 210401 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavates ettevõtetes (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja nende kodumaistes tütarettevõtetes) ja 220601 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavates ettevõtetes (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja nende kodumaistes tütarettevõtetes) puhul,

Omavääring tuhandetes muutuja 250901 (välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja kodumaiste tütarettevõtete netokäive) puhul

Statistiline üldkogum

NACE jagude B–N ja P–S turutootjad

Jaotused

Jaotus ettevõtte tegevusala kaupa

NACE jaod;

Järgmiste NACE osade koondandmed:

C10+C11+C12, C13+C14+C15, C16+C17+C18, C22+C23, C24+C25, C29+C30, C31+C32, H52+H53, J59+J60, J62+J63, M69+M70+M71, M73+M74+M75, N78+N79+N80+N81+N82, Q87+Q88

NACE osad:

C19, C20, C21, C26, C27, C28, C33, H49, H50, H51, J58, J61, N77, M72, Q86

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Osa K64 puhul võib muutuja 250901 (netokäive) väärtuse arvestada lähendatult toodangu väärtuse alusel, nagu määratletud käesoleva määruse IV lisas.

NACE 642, 643 ja 653 tegevusalade puhul, mis ei ole lisandväärtuse ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu poolest majanduslikult märkimisväärsed, võib muutuja 250901 (välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja kodumaiste tütarettevõtete netokäive) puhul eeldada väärtust 0.

Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid võivad leppida kokku NACE jao K tegevusalade täiendavates lähendatud väärtustes, võttes arvesse riigis kehtivaid tingimusi.

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 20 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 16. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika kaubavahetuse kohta ettevõtte näitajate alusel

Muutujad

210501. Kaupu importivate ettevõtete arv

210502. Kaupu eksportivate ettevõtete arv

240401. Ettevõtete impordi statistiline väärtus

251101. Ettevõtete ekspordi statistiline väärtus

Mõõtühik

Absoluutarvud muutujate 210501 (kaupu eksportivate ettevõtete arv) ja 210502 (kaupu importivate ettevõtete arv) puhul;

Omavääring (ühikud) muutujate 240401 (ettevõtete impordi statistiline väärtus) ja 251101 (ettevõtete ekspordi statistiline väärtus) puhul

Statistiline üldkogum

Kaupade eksport või import kokku;

NACE jaod A–U

Jaotused

Jaotused 1–11 tuleb igaüks kombineerida järgmise geograafilise jaotusega

Geograafiline jaotus

Maailm

Liidusisene

Liiduväline

1. Jaotus tegevusala kaupa

Kokku

NACE jaod

NACE osad

NACE jagude C, D, E ja G grupid

Teadmata

2. Jaotus tegevusala ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklassi kaupa

Jaotus tegevusala kaupa:

Kokku

NACE jaod

NACE jagude C ja G osad

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos:

tööstus

v.a tööstus ja kaubandus

Teadmata

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu jaotus suurusklassi kaupa:

Kokku

0–9 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

10–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

250 ja enam töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

Teadmata

3. Jaotus tegevusala kaupa ja täiendav geograafiline jaotus

Jaotus tegevusala kaupa:

Kokku

NACE jagu G

spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos

tööstus

v.a tööstus ja kaubandus

Teadmata

Täiendav geograafiline jaotus:

Üksikud liikmesriigid

Kõige olulisemad liiduvälised partnerriigid ja piirkonnad/tsoonid

4. Jaotus töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklassi kaupa ning täiendav geograafiline jaotus

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu jaotus suurusklassi kaupa:

Kokku

0–9 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

10–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

250 ja enam töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

Teadmata

Täiendav geograafiline jaotus:

Üksikud liikmesriigid

Kõige olulisemad liiduvälised partnerriigid ja piirkonnad/tsoonid

5. Jaotus tegevusala ja partnerriikide kaupa

Jaotus tegevusala kaupa:

Sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 3

Partnerriikide arvu jaotus:

Kokku

1

2

3–5

6–9

10–14

15–19

20+

Teadmata

6. Jaotus tegevusala ja kaubanduse koondumise kaupa (üksnes muutuja 251101 (ettevõtete ekspordi statistiline väärtus) ja 240401 (ettevõtete impordi statistiline väärtus))

Jaotus tegevusala kaupa:

Sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 3

Jaotus kaubanduse koondumise kaupa:

Kokku

Esimesed 5

10

20

50

100

500

1 000 ettevõtet

7. Jaotus tegevusala ja ettevõtja liigi kaupa

Impordi, ekspordi ja kaubanduse kohta tervikuna esitatavad andmed

Jaotus tegevusala kaupa:

Sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 2

Jaotus ettevõtja liigi kaupa:

Kokku

Ühel suunal tegutsevad ettevõtjad

Kahel suunal tegutsevad ettevõtjad

Igat liiki ettevõtjad

8. Jaotus tegevusala ja ekspordi intensiivsuse (ekspordi osakaal käibes) kaupa

Jaotus tegevusala kaupa:

Sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 2

Jaotus ekspordi intensiivsuse kaupa:

Kokku

Eksport puudub (0)

0 – alla 25

25 – alla 50

50 – alla 75

75 või rohkem

Teadmata

9. Jaotus tegevusala ja kontrolliliigi kaupa

Jaotus tegevusala kaupa:

Sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 2

Jaotus kontrolliliigi kaupa:

Kokku

Kodumaise kontrolli all olevad ettevõtted, Lisajaotus, kui see on olemas:

Kodumaise kontrolli all olevad ettevõtted ilma oma tütarettevõteteta välisriikides,

Kodumaise kontrolli all olevad ettevõtted oma tütarettevõtetega välisriikides,

Välismaise kontrolli all olevad ettevõtted

Teadmata

10. Jaotus tegevusala ja kauba kaupa (üksnes muutuja 251101 (ettevõtete ekspordi statistiline väärtus) ja 240401 (ettevõtete impordi statistiline väärtus))

Jaotus tegevusala kaupa:

Sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 2

Jaotus kauba kaupa:

Kokku

CPA jao C osade 10–32 toodete puhul CPA osa tase

Jagude A, B, C, D ja E toodete puhul CPA jao tase

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisas

Muud CPA tooted

Teadmata

11. Kaubandusettevõtete kogum

Impordi, ekspordi ja kaubanduse kohta tervikuna esitatavad andmed

Jaotus kaubandusandmete ja äriregistri andmete vastavuse alusel ettevõtete ja kauplejate arvu järgi konkreetsete kauplejakogumite puhul.

Jaotus kaubandusandmete ja äriregistri andmete vastavuse alusel statistilise väärtuse järgi konkreetsete kauplejakogumite puhul.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 12 kuud

Esimene vaatlusperiood

2022


Tabel 17. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika teenuskaubanduse kohta ettevõtte näitajate alusel (STEC) – aastaandmed

Muutujad

240401. Ettevõtete impordi statistiline väärtus

251101. Ettevõtete ekspordi statistiline väärtus

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Residentide ja mitteresidentide vahel kaubeldavate teenuste eksport või import kokku

NACE jaod A–U

Jaotused

Iga jaotus (jaotused 1–3) tuleb kombineerida järgmise geograafilise jaotusega

Geograafiline jaotus

Maailm

Liidusisene

Liiduväline

1. Jaotus tegevusala ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklassi kaupa

Jaotus tegevusala kaupa:

Kokku

Alltoodud jaotuste puhul võib kasutada CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos:

Järgmiste NACE jagude koondandmed:

A+B, D+E, I+L+O+P+Q+R+S+T+U

NACE jaod:

C, F, G, H, J, K, M, N

Teadmata

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu jaotus suurusklassi kaupa:

Kokku

Alltoodud jaotuste puhul võib kasutada CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos:

0–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

Vabatahtlik: 0–9 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

Vabatahtlik: 10–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

250 ja enam töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

Teadmata

2. Jaotus tegevusala ja tooteliigi kaupa ning täiendav geograafiline jaotus

Jaotus tegevusala kaupa:

Sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 1

Toodete jaotus:

Teenused kokku

Alltoodud jaotuste puhul võib kasutada CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos:

2010. aasta maksebilansi laiendatud teenuste klassifikaatori (EBOPS 2010) põhikomponendid, nagu määratletud VI lisa 2 jao tabelis 1

Teadmata

Vabatahtlik: EBOPS 2010 alamkomponendid 10.1, 10.2 ja 10.3, nagu määratletud VI lisa 2 jao tabelis 1

Vabatahtlik: Täiendav geograafiline jaotus

Esitatakse üksnes teenuste kohta kokku:

Üksikud ELi liikmesriigid

Ameerika Ühendriigid

3. Jaotus tegevusala ja kontrolliliigi kaupa

Jaotus tegevusala kaupa:

Sama tegevusalade jaotus kui jaotuses 1.

Jaotus kontrolliliigi kaupa:

Kokku

Alltoodud jaotuste puhul võib kasutada CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos:

Kodumaise kontrolli all olevad ettevõtted

Vabatahtlik: Lisajaotus, kui see on olemas:

Kodumaise kontrolli all olevad ettevõtted ilma oma tütarettevõteteta välisriikides

Kodumaise kontrolli all olevad ettevõtted oma tütarettevõtetega välisriikides

Välismaise kontrolli all olevad ettevõtted

Teadmata

Andmeedastuse tähtaeg

T + 18 kuud

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Kasutada tuleks meetodeid ja hinnanguid, mida soovitatakse Eurostati ja OECD juhendis „Compilers Guide for Statistics on Services Trade by Enterprise Characteristics“ (juhend statistika tegemiseks teenuskaubanduse kohta ettevõtte näitajate järgi). Riigid võivad kasutada ka teisi asjakohaseid meetodeid või hinnanguid kooskõlas MSITS 2010 põhimõtetega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2152 artikliga 4.

Kõigil juhtudel peaksid kasutatud meetodid olema metaandmetes selgelt kirjeldatud.

Esimene vaatlusperiood

2022


Tabel 18. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulude kohta

Muutujad

230101. Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Kõik teadus- ja arendustegevusega tegelevad üksused, mis on liigitatud NACE jagude A–U alla

Jaotused

1. Sektoripõhine jaotus

Kõik allpool loetletud sektorid kokku

äriettevõtete sektor,

kõrgharidussektor

valitsussektor,

eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektor

2. Sektoripõhine jaotus ja jaotus vahendite allika kaupa

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus kapitaliallikate kaupa

Kõik allpool loetletud kapitaliallikad kokku

Äriettevõtete sektor

Valitsussektor

Eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektor

Kõrgharidussektor

Ülejäänud maailm

Välismaised äriettevõtted

Kontsernisisesed välisettevõtted (üksnes äriettevõtete sektor)

Muud välisettevõtted (üksnes äriettevõtete sektor)

Euroopa Komisjon

Rahvusvahelised organisatsioonid

Muud allikad

3. Sektoripõhine jaotus ning jaotus teadus- ja arendustegevuse liigi kaupa (kõrgharidussektori puhul ja rubriigi „Kokku“ puhul vabatahtlik)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus teadus- ja arendustegevuse liigi kaupa

Alusuuringud

Rakendusuuringud

Tootearendus

4. Sektoripõhine jaotus ja jaotus kululiigi kaupa

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus kululiigi kaupa:

jooksvad kulud (tööjõukulud ja muud kulud),

kapitalimahutused

5. Jaotus tegevusala kaupa (üksnes äriettevõtete sektor)

Kõik NACE jaod A–U kokku;

Jagude D+E, G+H+I+J+K+L+M+N, O+P, S+T+U koondandmed;

Jaod A, B, C, E, F, G, H, I, J, K, M, N, Q, R, S, T

Osade C10+C11+C12, C10+C11, C13+C14+C15, C16+C17+C18, C25+C26+C27+C28+C29+C30, D35+E36, E37+E38+E39, J58+J59+J60, M69+M70+M71, M73+M74+M75, Q87+Q88 koondandmed;

Osad C12, C13, C14, C15, C16, C17, C18, C19, C20, C21, C22, C23, C24, C25, C26, C27, C28, C29, C30, C31, C32, C33, D35, J61, J62, J63, L68, M71, M72, O84, P85, Q86, U99

NACE grupid C254, C261, C262, C263, C264, C265, C266, C267, C268, C301, C302, C303, C304, C309, C325, G465, J582, J631, M721, M722, S951

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos

IKT kokku,

IKT tootmine,

IKT teenused.

6. Jaotus tööstuse suundumuse järgi (üksnes äriettevõtete sektor) (vabatahtlik)

Jaotus tööstuse suundumuse järgi:

sama mis jaotus 5

7. Jaotus töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklassi kaupa (üksnes äriettevõtete sektor)

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklass:

Kõik allpool loetletud suurusklassid kokku, sh suurusklass 0–9, mille puhul on andmete esitamine vabatahtlik

0–9 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat (vabatahtlik)

10–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

250 ja enam töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

8. Jaotus kapitaliallikate ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklassi kaupa (üksnes äriettevõtete sektor)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus kapitaliallikate kaupa:

Kõik allpool loetletud kapitaliallikad kokku

äriettevõtete sektor

valitsussektor

eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektor

kõrgharidussektor

ülejäänud maailm

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklass:

Kõik allpool loetletud suurusklassid kokku, sh suurusklass 0–9, mille puhul on andmete esitamine vabatahtlik

0–9 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat (vabatahtlik)

10–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

250 ja enam töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

9. Jaotus peamise uurimis- ja arendustegevuse valdkonna kaupa (üksnes valitsussektor ja kõrgharidussektor)

loodusteadused,

inseneriteadused ja tehnoloogia,

meditsiin ja tervishoid,

põllumajandus ja veterinaaria,

sotsiaalteadused,

humanitaaria ja kunst

10. Jaotus sotsiaal-majandusliku eesmärgi kaupa (üksnes valitsemissektor) (vabatahtlik)

Teaduseelarvete ja -programmide analüüsi ning võrdlemise nomenklatuuri (NABS) grupi tasand

Andmeedastuse tähtaeg

Kõik jaotused (v.a sektoripõhine jaotus):

Igal paaritul aastal lõplikud ja kinnitatud andmed T + 18 kuud

Sektoripõhine jaotus:

Igal aastal

Esialgsed andmed T + 10 kuud

lõplikud ja kinnitatud andmed T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 19. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika tööhõive kohta teadus- ja arendustegevuses

Muutujad

230201. Teadus- ja arendustöötajad

230202. Teadlased

Mõõtühik

Absoluutväärtused

Statistiline üldkogum

Kõik teadus- ja arendustegevusega tegelevad üksused, mis on liigitatud NACE jagude A–U alla

Jaotused

1. Sektoripõhine jaotus

Töötajate arvuna ja täistööajale taandatud ühikutena esitatavad andmed

Kõik allpool loetletud sektorid kokku

äriettevõtete sektor

kõrgharidussektor

valitsussektor

eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektor

2. Sektoripõhine jaotus ja jaotus ameti kaupa

Üksnes muutuja 230201 (teadus- ja arendustöötajad) puhul; täistööajale taandatud ühikutena esitatavad andmed

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus ameti kaupa:

Kõik allpool loetletud ametid kokku

Teadlased,

muud teadus- ja arendustöötajad

tehnikud ja samaväärsed töötajad (vabatahtlik)

muud tugitöötajad (vabatahtlik)

3. Sektoripõhine jaotus ja jaotus vahendite allika kaupa (vabatahtlik)

Täistööajale taandatud ühikutena esitatavad andmed

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus kvalifikatsiooni kaupa:

Kõik allpool loetletud kvalifikatsioonitasandid kokku

Doktorikraadiga töötajad (ISCED 2011, 8. tase),

muud ülikoolide teaduskraadid ja kolmanda taseme hariduse diplomid (ISCED 2011, 5., 6. ja 7. tase),

muu kvalifikatsioon

4. Sektoripõhine jaotus ning jaotus ameti ja soo kaupa

Üksnes muutuja 230201 (teadus- ja arendustöötajad) puhul; töötajate arvuna esitatavad andmed

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus ameti kaupa:

sama mis jaotus 2

Jaotus soo kaupa:

kokku,

naised

5. Sektoripõhine jaotus ning jaotus kvalifikatsiooni ja soo kaupa (vabatahtlik)

Töötajate arvuna esitatavad andmed

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus kvalifikatsiooni kaupa:

sama mis jaotus 3

Jaotus soo kaupa:

sama mis jaotuses 4

6. Jaotus tegevusala kaupa

Üksnes äriettevõtete sektori kohta esitatavad andmed; töötajate arvuna ja täistööajale taandatud ühikutena esitatavad andmed

Kõik NACE jaod A–U kokku;

Jagude D+E, G+H+I+J+K+L+M+N, O+P, S+T+U koondandmed

Jaod A, B, C, E, F, G, H, I, J, K, M, N, Q, R, S, T

Osade C10+C11+C12, C10+C11, C13+C14+C15, C16+C17+C18, C25+C26+C27+C28+C29+C30, D35+E36, E37+E38+E39, J58+J59+J60, M69+M70+M71, M73+M74+M75, Q87+Q88 koondandmed;

Osad C12, C13, C14, C15, C16, C17, C18, C19, C20, C21, C22, C23, C24, C25, C26, C27, C28, C29, C30, C31, C32, C33, D35, J61, J62, J63, L68, M71, M72, O84, P85, Q86, U99

NACE grupid C254, C261, C262, C263, C264, C265, C266, C267, C268, C301, C302, C303, C304, C309, C325, G465, J582, J631, M721, M722, S951

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos

IKT kokku,

IKT tootmine,

IKT teenused.

7. Jaotus peamise uurimis- ja arendustegevuse valdkonna ja soo kaupa

Üksnes valitsemissektori ja kõrgharidussektori kohta esitatavad andmed

Töötajate arv

Täistööajale taandatud ühikud (vabatahtlik)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus peamise uurimis- ja arendustegevuse valdkonna kaupa:

loodusteadused,

inseneriteadused ja tehnoloogia,

meditsiin ja tervishoid,

põllumajandus ja veterinaaria,

sotsiaalteadused,

humanitaaria ja kunst

Jaotus soo kaupa:

sama mis jaotuses 4

8. Jaotus tegevusala ja soo kaupa

Töötajate arvuna ja üksnes äriettevõtete kohta esitatavad andmed

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus tegevusala kaupa:

sama mis jaotus 6

Jaotus soo kaupa:

sama mis jaotuses 4

9. Jaotus töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu suurusklassi kaupa

Täistööajale taandatud ühikutena ja üksnes äriettevõtete kohta esitatavad andmed

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu jaotus suurusklassi kaupa:

0–9 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat (vabatahtlik),

10–49 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat,

50–249 töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat,

250 ja enam töötajat ja füüsilisest isikust ettevõtjat

Äriettevõtete sektor kokku hõlmab kõiki eespool loetletud suurusklasse, sh suurusklass 0–9.

10. Sektoripõhine jaotus ja jaotus soo kaupa

Üksnes muutuja 230202 (teadlased) puhul; andmed, mis esitatakse

töötajate arvuna

täistööajale taandatud ühikutena (vabatahtlik)

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus soo kaupa:

sama mis jaotuses 4

11. Sektoripõhine jaotus ning jaotus vanuserühma ja soo kaupa (vabatahtlik)

Üksnes muutuja 230202 (teadlased) puhul; töötajate arvu ühikuna esitatavad andmed

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Äriettevõtete sektori ja eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektori puhul: vabatahtlik

Jaotus vanuserühma kaupa:

Kõik allpool loetletud vanuserühmad kokku

< 25

25–34

35–44

45–54

55–64

>=65

Jaotus soo kaupa:

sama mis jaotuses 4

12. Sektoripõhine jaotus ning jaotus kodakondsuse ja soo kaupa (vabatahtlik)

Üksnes muutuja 230202 (teadlased) puhul; töötajate arvu ühikuna esitatavad andmed

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus kodakondsuse kaupa:

Kõik kodakondsused kokku ja järgmised kodakondsuse klassid

riigi kodakondsus

muu ELi liikmesriigi kodakondsus

muude Euroopa riikide kodakondsus

Põhja-Ameerika kodakondsus

Kesk- ja Lõuna-Ameerika kodakondsus

Aasia kodakondsus

Aafrika kodakondsus

muu kodakondsus

Jaotus soo kaupa:

sama mis jaotuses 4

Andmeedastuse tähtaeg

Kõik jaotused (v.a sektoripõhine jaotus):

Igal paaritul aastal lõplikud ja kinnitatud andmed T + 18 kuud

Sektoripõhine jaotus rubriikide „Teadlased“ ja „Töötajad kokku“ puhul täistööajale taandatuna:

Igal aastal

Esialgsed andmed T + 10 kuud

lõplikud ja kinnitatud andmed T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 20. Riigi tasandi statistika avaliku sektori rahastatud teadus- ja arendustegevuse kohta

Muutujad

230501. Riigieelarve eraldised teadus- ja arendustegevusele

230502. Riikidevaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse rahastamine riiklikest vahenditest

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Kõik teadus- ja arendustegevusega tegelevad üksused, mis on liigitatud NACE jagude A–U alla

Jaotused

1. Jaotus sotsiaal-majandusliku eesmärgi kaupa riigieelarve eraldiste puhul teadus- ja arendustegevusele

Muutuja 230501 (riigieelarve eraldised teadus- ja arendustegevusele)

Teaduseelarvete ja -programmide analüüsi ning võrdlemise nomenklatuuri (NABS) kategooriad

NABSi alamkategooriad (vabatahtlik)

2. Riigieelarve teadus- ja arendustegevuse eraldiste jaotus rahastamismudeli järgi lõppeelarves (vabatahtlik)

Muutuja 230501 (riigieelarve eraldised teadus- ja arendustegevusele)

Projektide rahastamine,

Institutsionaalne rahastamine

3. Jaotus programmi/tegeleja liigi kaupa

Muutuja 230502 (riikidevaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse rahastamine riiklikest vahenditest)

Liikmesriikide rahastus riikidevahelistele avaliku sektori teadus- ja arendustegevusega tegelejatele,

Liikmesriikide panus üleeuroopalistesse riikidevahelistesse avaliku sektori teadus- ja arendusprogrammidesse,

Liikmesriikide panus kahepoolsetesse ja mitmepoolsetesse avaliku sektori teadus- ja arendusprogrammidesse, mille on algatanud liikmesriikide (ja kandidaatriikide ja EFTA riikide) valitsused

Andmeedastuse tähtaeg

Kõik jaotused (jaotuse 1 puhul: lõplikus eelarves):

lõplikud ja kinnitatud aastaandmed T + 12 kuud

Jaotus 1 (esialgses eelarves):

aastaandmed T + 6 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 21. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete ostude kohta

Muutujad

240102. Kaupade ja teenuste ost edasimüügiks

240103. Renditöötajate kaudu osutatud teenuste kulud

240104. Pikaajalise rendi ja kasutusrendi kulud (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“)

240105. Energiatoodete ost (jagude D, E ja F puhul võib kohaldada 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

240106. Maksed alltöövõtjatele (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Muutuja 240102 (kaupade ja teenuste ost edasimüügiks): NACE jagude B–J, L–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad

Muutuja 240103 (renditöötajate kaudu osutatud teenuste kulud): NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad

Muutujad 240104 (pikaajalise rendi ja kasutusrendi kulud) ja 240106 (maksed alltöövõtjatele): NACE jagude B–F turutootjad

Muutuja 240105 (energeetikatoodete ost): NACE jagude B–F turutootjad

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa (kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

Muutujad 240102 (kaupade ja teenuste ost edasimüügiks) ja 240103 (renditöötajate kaudu osutatud teenuste kulud):

NACE jagude B–J, L–N ja P–R puhul: jaod, osad, grupid ja klassid;

Üksnes muutuja 240103, NACE jagu K: jaod, osad ja grupid 64.1, 64.2, 64.3, 64.9, 65.1, 65.2, 65.3 ning klassid 64.11, 64.19, 65.11, 65.12, 65.20 ja 65.30;

Osade 95 ja 96 puhul: osad, grupid ja klassid;

spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos

Tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus) (muutuja 240102 puhul jäetakse nendest spetsiaalsetest koondandmetest välja jagu K)

IKT kokku,

IKT tootmine,

IKT teenused,

kõrgtehnoloogiline ja kesktasemel kõrgtehnoloogiline tootmine (vabatahtlik),

kõrgtehnoloogiline tootmine,

kesktasemel kõrgtehnoloogiline tootmine,

madaltehnoloogiline ja kesktasemel madaltehnoloogiline tootmine (vabatahtlik),

kesktasemel madaltehnoloogiline tootmine,

madaltehnoloogiline tootmine,

teabesektor,

arvutiteenused,

teadmistepõhised teenused kokku (vabatahtlik),

teadmistepõhised kõrgtehnoloogilised teenused,

teadmistepõhised turuteenused,

teadmistepõhised finantsteenused,

muud teadmistepõhised teenused (vabatahtlik),

teadmistepõhised tegevusalad – ettevõtlussektor,

teadmistepõhised tegevusalad (vabatahtlik),

turismimajandus (kokku) (vabatahtlik),

turismimajandus (peamiselt turism) (vabatahtlik),

turismimajandus (osaliselt turism) (vabatahtlik),

turismimajandus – transport (vabatahtlik),

turismimajandus – maismaatransport (vabatahtlik),

turismimajandus – veetransport (vabatahtlik),

turismimajandus – majutus (vabatahtlik),

turismimajandus – toit ja jook (kokku) (vabatahtlik),

turismimajandus – autorent ja muu rent (kokku) (vabatahtlik),

teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus).

Muutujad 240104 (pikaajalise rendi ja kasutusrendi kulud) ja 240106 (maksed alltöövõtjatele) (NACE jaod B–F):

NACE jaod ja osad

Muutuja 240105 (energiatoodete ost):

NACE jaod B, C ja F: jaod, osad, grupid ja klassid

NACE jaod D ja E: jaod ja osad

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

NACE 642, 643 ja 653 tegevusalade puhul, mis ei ole lisandväärtuse ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu poolest majanduslikult märkimisväärsed, võib esitada väärtuse 0.

NACE jao K tegevusalade puhul võib eeldada, et muutuja 240102 (kaupade ja teenuste ost edasimüügiks) väärtus on majanduslikult mitteoluline, ja seega võib muutuja 240102 puhul esitada väärtuse 0.

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2023. aasta muutuja 240106 (maksed alltöövõtjatele) puhul

2021. aasta kõigi muude muutujate puhul


Tabel 22. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete varude muutumise kohta

Muutujad

240201. Kaubavarude muutus (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

240202. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu varude muutus

240203. Edasimüügiks mõeldud kaubavarude muutus (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Muutuja 240202 (valmistoodangu ja lõpetamata toodangu varude muutus): NACE jagude B–F turutootjad;

Muutujad 240201 (kaubavarude muutus) ja 240203 (edasimüügiks mõeldud kaubavarude muutus): NACE jao G turutootjad

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

(Kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos):

Muutuja 240202 (valmistoodangu ja lõpetamata toodangu varude muutus) (NACE jaod B–F):

NACE jaod, osad, grupid ja klassid

Muutujad 240201 (kaubavarude muutus) ja 240203 (edasimüügiks mõeldud kaubavarude muutus) (NACE jagu G):

NACE jagu ja osad

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Juhul kui alamteema andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 23. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete netokäibe jaotuse kohta toodete ja kliendi residentsuse järgi

Muutujad

250112. Netokäive kliendi residentsuse järgi (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“: gruppide ja klasside puhul kohaldatakse 1 % reeglit vastava osa tasandil)

250113. Netokäive toote kaupa (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“: gruppide ja klasside puhul kohaldatakse 1 % reeglit vastava osa tasandil)

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Tegevusala katvus: NACE osade 62, 78 ja gruppide 58.2, 63.1, 69.1, 69.2, 70.2, 71.1, 71.2, 73.1, 73.2 turutootjad

Suurusklassi katvus: Üksnes vähemalt 20 töötajaga ettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad

Jaotused

Kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos

Muutuja 250113 (netokäive toote kaupa)

1. Jaotus toodete kaupa

NACE osale 62 ning gruppidele 58.2 ja 63.1 (arvutialased teenused) vastavad CPA alajaotused: kokku, 58.21, 58.29, 58.29.1 + 58.29.2, 58.29.3 + 58.29.4, 58.29.5, 62.01, 62.02, 62.03, 62.09, 63.11, 63.12, 95.11, edasimüük (peaks hõlmama kogu sellise tarkvara edasimüüki (hulgimüük ja jaemüük), mis ei ole välja töötatud ettevõtte poolt, samuti sellise riistvara edasimüüki, mis ei ole ettevõtte toodetud), muud mujal liigitamata tooted.

NACE grupile 69.1 (õigusabiteenused) vastavad CPA alajaotused: kokku, 69.10.11, 69.10.12, 69.10.13, 69.10.14, 69.10.15, 69.10.16, 69.10.17, 69.10.18, 69.10.19, muud mujal liigitamata tooted.

NACE grupile 69.2 (arvepidamine, raamatupidamine ja auditeerimine; maksualane nõustamine) vastavad CPA alajaotused: kokku, 69.20.1, 69.20.2, 69.20.21 + 22 + 23, 69.20.24, 69.20.29, 69.20.3, 69.20.4, muud mujal liigitamata tooted.

NACE grupile 70.2 (juhtimisalane nõustamine) vastavad CPA alajaotused: kokku, 70.21.1, 70.22.1, 70.22.11, 70.22.12, 70.22.13, 70.22.14, 70.22.15, 70.22.16, 70.22.17, 70.22.2, 70.22.3, muud mujal liigitamata tooted.

NACE klassile 71.11 (arhitektitegevused) vastavad CPA alajaotused: kokku, 71.11.1, 71.11.2, 71.11.21 + 22, 71.11.23, 71.11.24, 71.11.3, 71.11.4, muud mujal liigitamata tooted.

NACE klassile 71.12 (inseneriteenused ning nendega seotud tehnilise nõustamise teenused) vastavad CPA alajaotused: kokku, 71.12.1, 71.12.11, 71.12.12, 71.12.13, 71.12.14, 71.12.15, 71.12.16, 71.12.17, 71.12.18, 71.12.19, 71.12.2, 71.12.3, muud mujal liigitamata tooted.

NACE grupile 71.2 (teimimine ja analüüs) vastavad CPA alajaotused:

kokku, 71.20.1, 71.20.11, 71.20.12, 71.20.13, 71.20.14, 71.20.19, muud mujal liigitamata tooted.

NACE grupile 73.1 (reklaamindus) vastavad CPA alajaotused: kokku, 73.11.1, 73.11.11, 73.11.12, 73.11.13, 73.11.19, 73.12.1, 73.12.11, 73.12.12, 73.12.13, 73.12.14, 73.12.19, muud mujal liigitamata tooted.

NACE grupile 73.2 (turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused) vastavad CPA alajaotused: kokku, 73.20.1, 73.20.11, 73.20.12, 73.20.13, 73.20.14 + 19, 73.20.2, muud mujal liigitamata tooted

NACE osale 78 (tööhõive) vastavad CPA alajaotused: kokku, 78.10.1, 78.10.11, 78.10.12, 78.20.1, 78.20.11, 78.20.12, 78.20.13, 78.20.14, 78.20.15, 78.20.16, 78.20.19, 78.30.1, muud mujal liigitamata tooted.

Muutuja 250112 (netokäive kliendi residentsuse järgi)

2. Jaotus kliendi residentsuse järgi

Kokku

Resident (nagu määratletud ESA2010 punktis 1.62),

Mitteresident,

ELis,

EList väljaspool

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021. aasta NACE osade 62 ja 78 ning gruppide 58.2, 63.1, 71.1, 71.2, 73.1 ja 73.2 puhul

2022. aasta NACE gruppide 69.1, 69.2 ja 70.2 puhul


Tabel 24. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete netokäibe jaotuse kohta laiemate tegevusalarühmade kaupa

Muutujad

250102. Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstuse netokäive

250103. Tööstuse netokäive

250104. Tööstuse, välja arvatud ehituse netokäive

250105. Ehituse netokäive

250106. Teenuste netokäive

250107. Kaubandustegevuse (ost ja edasimüük) ning vahendustegevuse netokäive

250108. Hoonete ehitamise netokäive

250109. Rajatiste ehitamise netokäive

(Kõigi muutujate puhul võib kohaldada 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Muutuja 250102 (põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstuse netokäive) puhul: NACE jao G turutootjad;

Muutujate 250104 (tööstuse, välja arvatud ehituse netokäive), 250105 (ehituse netokäive), 250108 (hoonete ehitamise netokäive) ja 250109 (rajatiste ehitamise netokäive) puhul: NACE jao F turutootjad;

Muutuja 250103 (tööstuse netokäive) puhul: NACE jagude B–E turutootjad;

Muutujate 250106 (teenuste netokäive) ja 250107 (kaubandustegevuse (ost ja edasimüük) ning vahendustegevuse käive) puhul: NACE jagude B–G turutootjad

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

Jaotus tegevusala kaupa:

NACE jaod ja osad

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2022. aasta NACE Rev.2 osa 47 puhul

2025. aasta NACE Rev.2 osa 45 puhul

2023. aasta kõigi muude tegevusalade puhul


Tabel 25. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete jaotuse kohta käibeliigi järgi

Muutujad

250110. NACE kolmekohalise arvkoodiga tähistatud põhitegevusala netokäive,

250111. Alltöövõtu netokäive

(Kõigi muutujate puhul võib kohaldada 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Muutuja 250110 (NACE kolmekohalise arvkoodiga tähistatud põhitegevusala netokäive) puhul: NACE jagude B–F turutootjad;

Muutuja 250111 (alltöövõtu netokäive) puhul: NACE jao F turutootjad

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

Muutuja 250111 (alltöövõtu netokäive) puhul: NACE jaod ja osad

Muutuja 250110 (NACE kolmekohalise arvkoodiga tähistatud põhitegevusala netokäive) puhul: NACE grupp

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021. aasta muutuja 250110 (NACE kolmekohalise arvkoodiga tähistatud põhitegevusala netokäive) puhul;

2023. aasta muutuja 250111 (alltöövõtu netokäive) puhul


Tabel 26. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika tööstustoodangu kohta

Muutujad

251001. Müüdud toodang

251002. Alltöövõtu korras toodetud toodang

251003. Tegelik toodang

Mõõtühik

Muutuja 251001 (müüdud toodang) puhul: riigi omavääring tuhandetes ja (v.a tööstuslikud teenused) kogus, nagu määratletud vaatlusperioodi lõpus kehtivas PRODCOMi loetelus;

Muutuja 251002 (alltöövõtu korras toodetud toodang) puhul: (v.a tööstuslikud teenused) riigi omavääring tuhandetes ja kogus, nagu määratletud vaatlusperioodi lõpus kehtivas PRODCOMi loetelus;

Muutuja 251003 (tegelik toodang) puhul: kogus, nagu määratletud vaatlusperioodi lõpus kehtivas PRODCOMi loetelus

Statistiline üldkogum

PRODCOMi loetelu tooted CPA osades 05–33 (erandid on määratletud PRODCOMi loetelus).

Muutuja 251001 (müüdud toodang) puhul viitab PRODCOMi rubriigi alamjaotus tööstuslikele teenustele.

Muutujad 251002 (alltöövõtu korras toodetud toodang) ja 251003 (tegelik toodang) tuleb esitada PRODCOMi loetelu toodete alamajaotuse kohta (määratletud PRODCOM loetelus).

Võib kasutada CETO märget, nagu määratletud käesoleva määruse III lisa B jaos, ja kohaldada 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A. jao 1. peatükis, tuginedes CPA klassi tasemele

Jaotused

Jaotus toodete kaupa

Vaatlusperioodi lõpus kehtiv PRODCOMi loetelu

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

CPA klassi tasandil on nõutav piisav esindavus.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 6 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 27. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete investeeringute kohta materiaalsesse põhivarasse

Muutujad

260102. Koguinvesteeringud maasse

260103. Koguinvesteeringud olemasolevate hoonete soetamisse

260104. Koguinvesteeringud hoonete ehitamisse ja parendamisse

260105. Koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse

(Kõigi muutujate puhul, v.a muutuja 260105 (koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse), võib kohaldada 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

Mõõtühik

omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Muutuja 260105 (koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse): NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad;

Muutujad 260102 (koguinvesteeringud maasse), 260103 (koguinvesteeringud olemasolevate hoonete soetamisse) ja 260104 (koguinvesteeringud hoonete ehitamisse ja parendamisse): NACE jagude B–G turutootjad;

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa:

(Kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos)

Muutuja 260105 (koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse) (NACE jaod B–N ja P–R ning osad S95 ja S96) puhul

NACE jagude B–J, L–N ja P–R puhul: NACE jaod, osad, grupid ja klassid;

NACE jao K puhul: NACE jaod, osad, grupid 64.1, 64.2, 64.3, 64.9, 65.1, 65.2, 65.3 klassid 64.11, 64.19, 64.20, 64.30, 65.11, 65.12, 65.20, 65.30;

Osade S95 ja S96 puhul: NACE osad, grupid ja klassid;

spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos:

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

IKT kokku,

IKT tootmine,

IKT teenused,

kõrgtehnoloogiline ja kesktasemel kõrgtehnoloogiline tootmine (vabatahtlik),

kõrgtehnoloogiline tootmine,

kesktasemel kõrgtehnoloogiline tootmine,

madaltehnoloogiline ja kesktasemel madaltehnoloogiline tootmine (vabatahtlik),

kesktasemel madaltehnoloogiline tootmine,

madaltehnoloogiline tootmine,

teabesektor,

arvutiteenused,

teadmistepõhised teenused kokku (vabatahtlik),

teadmistepõhised kõrgtehnoloogilised teenused,

teadmistepõhised turuteenused,

teadmistepõhised finantsteenused,

muud teadmistepõhised teenused (vabatahtlik),

teadmistepõhised tegevusalad – ettevõtlussektor,

teadmistepõhised tegevusalad (vabatahtlik),

turismimajandus (kokku) (vabatahtlik),

turismimajandus (peamiselt turism) (vabatahtlik),

turismimajandus (osaliselt turism) (vabatahtlik),

turismimajandus – transport (vabatahtlik),

turismimajandus – maismaatransport (vabatahtlik),

turismimajandus – veetransport (vabatahtlik),

turismimajandus – majutus (vabatahtlik),

turismimajandus – toit ja jook (kokku) (vabatahtlik),

turismimajandus – autorent ja muu rent (kokku) (vabatahtlik).

Muutujate 260102 (koguinvesteeringud maasse), 260103 (koguinvesteeringud olemasolevate hoonete ja struktuuride soetamisse) ja 260104 (koguinvesteeringud hoonete ehitamisse ja parendamisse) (ainult NACE jaod B–G) puhul: NACE jaod ja osad

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

NACE 642, 643 ja 653 tegevusalade puhul, mis ei ole lisandväärtuse ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu poolest majanduslikult märkimisväärsed, võib märkida väärtusena 0.

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 28. Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete investeeringute kohta immateriaalsesse põhivarasse

Muutujad

260107. Investeeringud ostetud tarkvarasse (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE osa tasandil)

Mõõtühik

omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

NACE jagude B–F turutootjad;

Jaotused

Jaotus tegevusala kaupa

NACE jaod ja osad

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 29. Piirkondlik ettevõtlusstatistika kohalike üksuste kohta

Muutujad

310101. Kohalike üksuste arv (NACE jao K puhul vabatahtlik)

320101. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv kohalikes üksustes

320301. Palgad kohalikes üksustes

Mõõtühik

Omavääring muutuja 320301 jaoks (palgad kohalikes üksustes); absoluutarvud muude muutujate puhul

Statistiline üldkogum

NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad turutootjate kohalikud üksused (NACE jao K puhul muutuja 310101 (kohalike üksuste arv) puhul vabatahtlik)

Jaotused

Jaotus piirkonna ja tegevusala kaupa

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Piirkondlik jaotus:

NUTSi 0.–2. tasand (1)

Jaotus tegevusala kaupa:

NACE jaod ja osad

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Juhul kui muutuja andmete koostamiseks kasutatavad lähteandmed on mõne statistilise üksuse puhul kättesaadavad eelarveaasta kohta ja neid andmed ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid nende statistiliste üksuste puhul lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 30. Piirkondlik ettevõtlusstatistika ettevõtete kohta

Muutujad

310102. Tegutsevate ettevõtete arv

310201. Ettevõtete sünd

310202. Ettevõtete surm

310203. Ettevõtete püsimajäämine (ainult kolme kalendriaasta püsimajäämine)

310104. Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arv

310103. Vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv

310204. Ettevõtted, kus on esimene töötaja

310205. Ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole

310206. Vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämine (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

320102. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

320103. Töötajate arv

320201. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv äsja sündinud ettevõtetes

320202. Töötajate arv äsja sündinud ettevõtetes

320203. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades

320204. Töötajate arv ettevõtete surmades

320205. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

320206. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

320104. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

320105. Töötajate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

320207. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

320208. Töötajate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

320209. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

320210. Töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

320211. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

320212. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Mõõtühik

absoluutarvud

Statistiline üldkogum

NACE jagude B–N ja P–R ning osade S95 ja S96 turutootjad

Jaotused

1. Jaotus piirkonna ja tegevusala kaupa

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Piirkondlik jaotus: NUTSi 0.–3. tasand

Jaotus tegevusala kaupa:

Järgmiste NACE jagude koondandmed:

B+C+D+E, K+L, M+N, P+Q, R+S95+S96

NACE jaod:

F, G, H, I, J

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisas:

tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

2. Töötajate arvu jaotus piirkonna ja suurusklassi kaupa

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Piirkondlik jaotus: NUTSi 0.–3. tasand

Jaotus töötajate arvu suurusklassi kaupa: kokku, 0 töötajat, 1–9 töötajat, 10 ja enam töötajat,

(0 suurusklass mitte järgmiste muutujate puhul: 310103 (vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv), 310204 (ettevõtted, kus on esimene töötaja), 310205 (ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole), 310206 (vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämised (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)), 320104 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes), 320105 (töötajate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes), 320207 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja), 320208 (töötajate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja), 320209 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole), 320210 (töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole), 320211 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)) ja 320212 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat))

Andmeedastuse tähtaeg

Esialgsed andmed: muutujad 310202 (ettevõtete surmad), 310205 (ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole), 320203 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades), 320204 (töötajate arv ettevõtete surmades), 320209 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole) ja 320210 (töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole): T + 22 kuud;

Lõplikud ja kinnitatud andmed: T + 22 kuud, v.a muutujad 310202 (ettevõtete surmad), 310205 (ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole), 320203 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades), 320204 (töötajate arv ettevõtete surmades), 320209 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole) ja 320210 (töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole): T + 34 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 31. Piirkondlik ettevõtlusstatistika teadus- ja arendustegevuse kulude kohta

Muutujad

330101. Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Kõik teadus- ja arendustegevusega tegelevad üksused, mis on liigitatud NACE jagude A–U alla

Jaotused

Jaotus piirkonna ja sektori kaupa

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Piirkondlik jaotus:

NUTSi 1. ja 2. tasand

Sektoripõhine jaotus:

Kõik allpool loetletud sektorid kokku

äriettevõtete sektor

kõrgharidussektor

valitsussektor

eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektor

Andmeedastuse tähtaeg

Kõik jaotused:

igal paaritul aastal lõplikud ja kinnitatud andmed T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 32. Piirkondlik ettevõtlusstatistika tööhõive kohta teadus- ja arendustegevuses

Muutujad

330201. Teadus- ja arendustöötajad

330202. Teadlased

Mõõtühik

Absoluutarvud

Statistiline üldkogum

Kõik teadus- ja arendustegevusega tegelevad üksused, mis on liigitatud NACE jagude A–U alla

Jaotused

1. Jaotus piirkonna ja sektori kaupa

Töötajate arvuna ja täistööajale taandatud ühikutena esitatavad andmed

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Piirkondlik jaotus:

NUTSi 1. ja 2. tasand

Sektoripõhine jaotus:

Kõik allpool loetletud sektorid kokku

äriettevõtete sektor

kõrgharidussektor

valitsussektor

eraõiguslike kasumitaotluseta institutsioonide sektor

2. Jaotus piirkonna, sektori ja soo kaupa (vabatahtlik)

Muutuja 330201 (teadus- ja arendustöötajad) töötajate arvu ühikutena esitatavad andmed. Muutuja 330202 (teadlased) töötajate arvuna ja täistööajale taandatud ühikutena esitatavad andmed.

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Piirkondlik jaotus:

NUTSi 1. ja 2. tasand

Sektoripõhine jaotus:

sama mis jaotus 1

Jaotus soo kaupa:

kokku,

naised

Andmeedastuse tähtaeg

Kõik jaotused:

igal paaritul aastal lõplikud ja kinnitatud andmed T + 18 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 33. Rahvusvahelise tegevuse statistika – andmeid esitava riigi institutsionaalsete üksuste kontroll välismaal asuvate ettevõtete üle

Muutujad

410101. Andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete arv

420101. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevates välisriigis asuvates ettevõtetes

420201. Andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete töötajate hüvitiste kulu (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE jagude B–N ja P–S asjakohaste NACE A*38 tasandi koondandmete juures)

430101. Andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse (kohaldada võib 1 % reeglit, nagu määratletud III lisa A jao 1. peatükis, võttes aluseks muutujad „Netokäive“ ja „Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ NACE jagude B–N ja P–S asjakohaste NACE A*38 tasandi koondandmete juures)

440101. Andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete netokäive

Mõõtühik

Muutujate 410101 (andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriikides asuvate ettevõtete arv) ja 420101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevates välisriigis asuvates ettevõtetes) puhul: absoluutväärtused;

Muude muutujate puhul omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Kõigi muutujate puhul: NACE jagude B–N ja P–S välismaal asuvad turutootjad (peaksid hõlmama kõiki andmeid esitava riigi kõrgeimate kontrollivate üksuste välismaiseid tütarettevõtteid)

Jaotused

Andmed esitatakse üksikasjalikult residentsusriigi ja välismaal asuva ettevõtte tegevusala kaupa.

1. Jaotus tegevusala kaupa ja geograafiline jaotus

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus tegevusala kaupa:

NACE jaod;

Järgmiste NACE osade koondandmed:

C10+C11+C12, C13+C14+C15, C16+C17+C18, C22+C23, C24+C25, C29+C30, C31+C32, H52+H53, J59+J60, J62+J63, M69+M70+M71, M73+M74+M75, N78+N79+N80+N81+N82, Q87+Q88,

NACE osad:

C19, C20, C21, C26, C27, C28, C33, H49, H50, H51, J58, J61, N77, M72, Q86

Spetsiaalsed koondandmed, nagu määratletud käesoleva määruse II lisa B jaos

Tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus),

Teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

Geograafiline jaotus:

Geo tasand 2, nagu määratletud rakendusaktis kooskõlas määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punktiga d

2. Geograafiline jaotus

Geo tasand 3, nagu määratletud rakendusaktis kooskõlas määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punktiga d

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Osa K64 puhul võib muutuja 440101 (netokäive) väärtuse arvestada lähendatult toodangu väärtuse alusel, nagu määratletud käesoleva määruse IV lisas.

NACE 642, 643 ja 653 tegevusalade puhul, mis ei ole lisandväärtuse ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu poolest majanduslikult märkimisväärsed, võib märkida väärtusena 0, v.a muutujate 410101 (andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete arv) ja 420101 (töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevates välisriigis asuvates ettevõtetes) puhul.

Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid võivad leppida kokku NACE jao K tegevusalade täiendavates lähendatud väärtustes, võttes arvesse riigis kehtivaid tingimusi.

Juhul kui eelarveaasta andmeid ei ole võimalik ümber arvutada selliselt, et need hõlmaksid kalendriaastat, võib kalendriaasta andmeid lähendada eelarveaasta andmete alusel.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 20 kuud

Esimene vaatlusperiood

2021


Tabel 34. Rahvusvahelise tegevuse statistika – kaupade liidusisene kaubavahetus – üksikasjalikud andmed

Muutujad

450101a. Kaupade liidusisese ekspordi statistiline väärtus – üksikasjalikud andmed

450101b. Kaupade liidusisese ekspordi maht – üksikasjalikud andmed

450102a. Kaupade liidusisese impordi statistiline väärtus – üksikasjalikud andmed

450102b. Kaupade liidusisese impordi maht – üksikasjalikud andmed

Mõõtühik

Statistiline väärtus: väärtused omavääringus (ühikud)

Kogus:

Netomass (kg)

Kogus täiendavates mõõtühikutes: kui see on kohaldatav vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri kohaselt (vastav mõõtühik).

Statistiline üldkogum

Kaupade eksport või import kokku

Jaotused

Andmed, mis tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina; täiendavalt kombineerituna jaotusega veoliigi kaupa piiril (vabatahtlik)

Jaotus kauba järgi

Jaotus kombineeritud nomenklatuuri 8numbrilisel tasandil, v.a

(1)

kaubad, mis tarnitakse laevadele või õhusõidukitele, nagu viidatud V lisa 22. jao punkti 1 alapunktis a, ja kaubad, mis tarnitakse avamererajatistele, nagu viidatud V lisa 23. jao punkti 1 alapunktis b, mida võib jaotada järgmiselt:

a)

vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri gruppide 1–24 kaubad,

b)

vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 kaubad,

c)

mujal klassifitseeritud kaubad;

(2)

mootorsõidukite ja õhusõidukite osad, nagu viidatud V lisa 31. jao punktis 4, ja täieliku tööstusliku sisseseade komponendid, nagu viidatud V lisa 31. jao punktis 5, mis jaotatakse kombineeritud nomenklatuuri grupi tasandil.

Jaotus partnerliikmesriigi ja päritoluriigi kaupa

Ekspordi puhul:

sihtkoha liikmesriik ja päritoluriik

Impordi puhul:

lähteliikmesriik; päritoluriik (vabatahtlik)

Andmed partnerliikmesriikide ja päritoluriikide kohta kodeeritakse kooskõlas riikide ja territooriumite nomenklatuuriga rahvusvahelise kaubavahetuse Euroopa statistika jaoks.

Jaotus tehingu liigi kaupa

Andmed tehingu liigi kohta esitatakse käesoleva lisa C osa tabeli 1 jaotuse kohaselt.

Liikmesriigid kohaldavad veeru A koode või kombinatsiooni koodnumbritest veerus A ja nende alajaotustest veerus B.

Jaotus veoliigi kaupa piiril (vabatahtlik)

Kui esitatakse andmed veoliigi kohta, esitatakse see käesoleva lisa C osa tabeli 2 jaotuse kohaselt.

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

1.

Liikmesriigid koostavad iga vaatluskuu kohta statistika, mis hõlmab tervet nende liidusisest kaupade eksporti ja importi, kasutades vajaduse korral hinnangulisi andmeid. Hinnangud märgistatakse ja edastatakse Eurostatile vähemalt jaotusena partnerliikmesriigi ja kaubakoodi järgi vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi tasandil.

2.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 kohaldamist, esitavad liikmesriigid konfidentsiaalseks tunnistatud andmeid komisjonile (Eurostat) nii, et neid oleks võimalik avaldada vähemalt kombineeritud nomenklatuuri kaupade jaotuse grupi tasandil eeldusel, et seeläbi on tagatud konfidentsiaalsus.

3.

Sõjasaladuse alla kuuluva teabe puhul võivad liikmesriigid riiklikult kehtivaid määratlusi järgides esitada vähem üksikasjalikku teavet, kui käesolevas tabelis märgitud. Komisjonile (Eurostatile) esitatakse vähemalt ekspordi ja impordi statistiline koguväärtus iga kuu kohta.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 70 päeva

Kui komisjonile (Eurostatile) juba esitatud kuutulemusi korrigeeritakse, esitavad liikmesriigid korrigeeritud tulemused hiljemalt nende korrigeeritud andmete saamiskuule järgneval kuul.

Esimene vaatlusperiood

2022. aasta jaanuar


Tabel 35. Rahvusvahelise tegevuse statistika – kaupade liiduväline import ja eksport – üksikasjalikud andmed

Muutujad

450201a. Kaupade liiduvälise ekspordi statistiline väärtus – üksikasjalikud andmed

450201b. Kaupade liiduvälise ekspordi maht – üksikasjalikud andmed

450202a. Kaupade liiduvälise impordi statistiline väärtus – üksikasjalikud andmed

450202b. Kaupade liiduvälise impordi maht – üksikasjalikud andmed

Mõõtühik

Statistiline väärtus: väärtused omavääringus (ühikud)

Kogus:

Netomass (kg)

Kogus täiendavates mõõtühikutes: kui see on kohaldatav vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri kohaselt (vastav mõõtühik).

Statistiline üldkogum

Kaupade eksport või import kokku

Jaotused

Andmed, mis tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus kauba järgi

Ekspordi puhul: jaotus kombineeritud nomenklatuuri 8numbrilisel tasandil, v.a

(1)

kaubad, mis tarnitakse laevadele või õhusõidukitele, nagu viidatud V lisa 22. jao punkti 1 alapunktis a, ja kaubad, mis tarnitakse avamererajatistele, nagu viidatud V lisa 23. jao punkti 1 alapunktis b, mida võib jaotada järgmiselt:

a)

vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri gruppide 1–24 kaubad,

b)

vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 kaubad,

c)

mujal klassifitseeritud kaubad;

(2)

täieliku tööstusliku sisseseade komponendid, nagu viidatud V lisa 31. jao punktis 5, mis jaotatakse kombineeritud nomenklatuuri grupi tasandil.

Impordi puhul: jaotus Tarici alamrubriikide kaupa (10kohaline tasand), v.a

(1)

erikaubad ja -liikumised, nagu viidatud V lisa III peatükis. Kui välja arvata kaubad, millele on viidatud 23. jao 2. osa punkti a alapunktis ii ja 23. jao 1. osa punktis b, võib need erikaubad ja -liikumised jaotada kombineeritud nomenklatuuri 8numbrilisel tasandil;

(2)

kaubad, mis tarnitakse avamererajatistele, nagu viidatud V lisa 23. jao 1. peatüki punktis b, mida võib jaotada järgmiselt:

a)

vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri gruppide 1–24 kaubad,

b)

vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 kaubad,

c)

mujal klassifitseeritud kaubad.

Ilma et see piiraks andmete levitamist riigi tasandil, ei levita komisjon (Eurostat) üksikasjalikku statistikat Tarici alamrubriikide kaupa, kui selliste andmete avaldamine kahjustaks üldsuse huvide kaitset seoses liidu kaubandus- ja põllumajanduspoliitikaga.

Jaotus eeldatava sihtliikmesriigi ja tegeliku ekspordiliikmesriigi järgi; liikmesriik, kus tollideklaratsioon esitatakse

Ekspordi puhul:

tegelik ekspordiliikmesriik

liikmesriik, kus tollideklaratsioon esitatakse

Impordi puhul:

eeldatav sihtliikmesriik

liikmesriik, kus tollideklaratsioon esitatakse

See jaotus ei ole kohaldatav erikaupade või -liikumiste suhtes, nagu viidatud V lisa III peatükis, juhul kui kasutatakse muud andmeallikat peale tollideklaratsiooni.

Andmed eksportivate ja importivate liikmesriikide kohta kodeeritakse kooskõlas riikide ja territooriumite nomenklatuuriga rahvusvahelise kaubavahetuse Euroopa statistika jaoks.

Jaotus partnerriigi kaupa

Ekspordi puhul: viimane teadaolev sihtriik

Impordi puhul: lähteriik ja päritoluriik

Andmed partnerriikide kohta kodeeritakse kooskõlas riikide ja territooriumite nomenklatuuriga rahvusvahelise kaubavahetuse Euroopa statistika jaoks.

Jaotus tehingu liigi kaupa

Andmed tehingu liigi kohta esitatakse käesoleva lisa C osa tabeli 1 jaotuse kohaselt.

Liikmesriigid kohaldavad veeru A koode või kombinatsiooni koodnumbritest veerus A ja nende alajaotustest veerus B.

Jaotus statistilise protseduuri järgi

Normaaleksport või -import

Seestöötlemise tolliprotseduuriga hõlmatud eksport või import

Välistöötlemise tolliprotseduuriga hõlmatud eksport või import

Eksport või import, mis ei ole tollideklaratsioonis deklareeritud

Jaotus sooduskohtlemise järgi impordi puhul (üksnes muutujad 450202a/b)

See jaotus ei ole kohaldatav erikaupade või -liikumiste suhtes, nagu viidatud V lisa III peatükis, juhul kui kasutatakse muid andmeallikaid peale tollideklaratsioonide.

Tariifne sooduskohtlemine, mida näitab liidu tolliseadustikus sätestatud liigituse kohane sooduskohtlemiskood.

Ilma et see piiraks andmete levitamist riigi tasandil, ei levita komisjon (Eurostat) üksikasjalikku statistikat sooduskohtlemise kohta impordi puhul, kui selliste andmete avaldamine kahjustaks üldsuse huvide kaitset seoses ühenduse kaubandus- ja põllumajanduspoliitikaga.

Jaotus veoliigi kaupa

Veoliik piiril

Sisetranspordiliik

Konteiner

See jaotus ei ole kohaldatav erikaupade või -liikumiste suhtes, nagu viidatud V lisa III peatükis, juhul kui kasutatakse muid andmeallikaid peale tollideklaratsioonide.

Andmed veoliigi kohta esitatakse käesoleva lisa C osa tabeli 2 jaotuse kohaselt.

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

1.

Liikmesriigid koostavad iga vaatluskuu kohta statistika, mis hõlmab tervet nende liiduvälist kaubavahetust, kasutades vajaduse korral hinnangulisi andmeid. Hinnangud märgistatakse ja edastatakse Eurostatile vähemalt jaotusena partnerriigi ja kaubakoodi järgi euroalavälise kaubanduse vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi tasandil.

2.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 kohaldamist, esitavad liikmesriigid konfidentsiaalseks tunnistatud andmeid komisjonile (Eurostat) nii, et neid oleks võimalik avaldada vähemalt kombineeritud nomenklatuuri kaupade jaotuse grupi tasandil eeldusel, et seeläbi on tagatud konfidentsiaalsus.

3.

Sõjasaladuse alla kuuluva teabe puhul võivad liikmesriigid riiklikult kehtivaid määratlusi järgides esitada vähem üksikasjalikku teavet, kui käesolevas tabelis märgitud. Komisjonile (Eurostatile) esitatakse vähemalt ekspordi ja impordi statistiline koguväärtus iga kuu kohta.

Andmeedastuse tähtaeg

T + 40 päeva

Kui komisjonile (Eurostatile) juba esitatud kuutulemusi korrigeeritakse, esitavad liikmesriigid korrigeeritud tulemused hiljemalt nende korrigeeritud andmete saamiskuule järgneval kuul.

Esimene vaatlusperiood

2022. aasta jaanuar


Tabel 36. Rahvusvahelise tegevuse statistika – kaupade eksport ja import – koondandmed

Muutujad

450103. Kaupade ekspordi statistiline väärtus – koondandmed

450104. Kaupade impordi statistiline väärtus – koondandmed

Mõõtühik

Väärtused omavääringus (ühikud)

Statistiline üldkogum

Kaupade eksport või import kokku

Jaotused

Andmed, mis tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Geograafiline jaotus:

Kõigi liikmesriikide puhul:

Liidusisene

Liiduväline

Lisaks liikmesriikide puhul, mis kuuluvad euroalasse:

Euroalasisene

Euroalaväline

Jaotus kauba kaupa:

Kokku

Lisaks: Vaatlusperioodil kehtiva standardse väliskaubanduse klassifikaatori (SITC) jaod 0–9 – kohustuslikud üksnes liiduväliste ja euroalaväliste partnerpiirkondadega

Andmeedastuse tähtaeg

T + 40 päeva

Esimene vaatlusperiood

2022. aasta jaanuar


Tabel 37. Rahvusvahelise tegevuse statistika – kaupade liiduväline eksport ja import arve vääringu kaupa

Muutujad

450203. Kaupade liiduvälise ekspordi statistiline väärtus arve vääringu kaupa

450204. Kaupade liiduvälise impordi statistiline väärtus arve vääringu kaupa

Mõõtühik

Väärtused omavääringus (ühikud)

Statistiline üldkogum

Liiduväline eksport või import kokku

Jaotused

Andmed, mis tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina

Jaotus kauba kaupa:

Vaatlusperioodil kehtiva standardse väliskaubanduse klassifikaatori (SITC) kohaselt:

Kokku,

Jaod 0–8

Osa 33

Jaotus arve vääringu järgi:

Kui kasutatakse muid andmeallikaid peale tollideklaratsioonide, on arve vääringu jaotus järgmine:

Euro

Omavääring (üksnes liikmesriikide puhul, mis ei kuulu euroalasse)

Muud euroalaväliste liikmesriikide omavääringud [v.a naelsterling]

Naelsterling

USA dollar

Muu

Kui andmeallikana kasutatakse tollideklaratsioone, on arve vääringu jaotus järgmine:

Euro

Omavääring (üksnes liikmesriikide puhul, mis ei kuulu euroalasse)

Muud euroalaväliste liikmesriikide omavääringud [v.a naelsterling]

Naelsterling

USA dollar

Brasiilia reaal

Kanada dollar

Šveitsi frank

Hiina renminbi-jüaan

India ruupia

Jaapani jeen

Lõuna-Korea vonn

Mehhiko peeso

Norra kroon

Vene rubla

Singapuri dollar

Türgi liir

Muu

Andmeedastuse tähtaeg

T + 3 kuud

Esimene vaatlusperiood

2022


Tabel 38. Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta – rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduste kaupa – aastaandmed

Muutujad

460101. Teenuste import ja omandamine

460201. Teenuste eksport ja osutamine

Mõõtühik

Omavääring tuhandetes

Statistiline üldkogum

Rahvusvaheline teenuste osutamine kokku kõigi nelja teenuseosutamismooduse kaupa

Jaotused

1. Rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduse ja geograafilise jaotuse kaupa

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus teenuseosutamismooduse kaupa:

Rahvusvaheline teenuste osutamine kokku (teenuseosutamismoodused 1, 2, 3 ja 4 kokku)

moodus 1 („piiriülesed tehingud“),

moodus 2 („tarbimine välismaal“),

moodus 3 („äriline kohalolek“) ja

moodus 4 („füüsiliste isikute kohalolek“),

nagu määratletud VI lisa 2. jaos.

Toodete jaotus:

Rahvusvaheline teenuste osutamine kokku

Geograafiline jaotus: (Kasutada võib CETO märget, nagu määratletud III lisa B jaos):

Geo tasand 5, nagu määratletud rakendusaktis kooskõlas määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punktiga d

2. Rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduse, tooteliigi ja geograafilise jaotuse alusel (võib kasutada CETO märget või kohaldada 1 % reeglit kauplemise kogumahu tasandil (teenuste import + eksport), nagu määratletud III lisa B jaos ja A jao 1. peatükis)

Kui kohaldatakse 1 % reeglit, ei teatata jaotuse 2 andmeid (sellisel juhul teatakse vaid jaotuse 1 andmed).

Andmed tuleb esitada kõigi allpool loetletud jaotuste kombinatsioonina:

Jaotus teenuseosutamismooduse kaupa:

Sama jaotus teenuseosutamismooduse kaupa kui jaotuse 1 puhul.

Toodete jaotus:

Rahvusvaheline teenuste osutamine kokku

EBOPS 2010 põhikomponendid, nagu määratletud VI lisa 2 jao tabelis 1

EBOPS 2010 lisarühm, nagu määratletud VI lisa 2 jao tabelis 1

Geograafiline jaotus:

Geo tasand 5, nagu määratletud rakendusaktis kooskõlas määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punktiga d

3. Rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduse, üksikasjaliku tooteliigi jaotuse ja geograafilise jaotuse alusel (võib kasutada CETO märget või kohaldada 1 % reeglit kauplemise kogumahu tasandil (teenuste import + eksport), nagu määratletud III lisa B jaos ja A jao 1. peatükis)

Kui kohaldatakse 1 % reeglit, ei teatata jaotuse 3 andmeid (sellisel juhul teatakse vaid jaotuse 1 andmed).

Jaotus teenuseosutamismooduse kaupa:

Sama jaotus teenuseosutamismooduse kaupa kui jaotuse 1 puhul.

Toodete jaotus:

Rahvusvaheline teenuste osutamine kokku

EBOPS 2010 põhikomponendid, nagu määratletud VI lisa 2 jao tabelis 1

EBOPS 2010 lisarühm, nagu määratletud VI lisa 2 jao tabelis 1

EBOPS 2010 alamkomponendid, nagu määratletud VI lisa 2 jao tabelis 1

Geograafiline jaotus:

Geo tasand 5, nagu määratletud rakendusaktis kooskõlas määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõike 1 punktiga d

Andmeedastuse tähtaeg

Jaotused, mis hõlmavad mooduseid 1, 2 ja 4: T + 10 kuud

Jaotused, mis hõlmavad moodust 3, ja „Rahvusvaheline teenuste osutamine kokku“ (teenuseosutamismoodused 1, 2, 3 ja 4 kokku): T + 22 kuud

Lähendatud väärtuste kasutamine ja kvaliteedinõuded

Kasutada tuleks meetodeid ja hinnanguid, mida soovitatakse juhendi „Modes of Supply (MoS) Compilers Guide“ esimeses ja teises väljaandes, nagu kirjeldatud VI lisa 1. jaos. Riigid võivad kasutada ka teisi asjakohaseid meetodeid või hinnanguid kooskõlas MSITS 2010 põhimõtetega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2152 artikliga 4.

Alati, kui soovitud meetodit ei saa kasutada, võib selle asemel kasutada vastavat üldist hindamismeetodit.

Kõigil juhtudel peaksid kasutatud meetodid olema metaandmetes selgelt kirjeldatud.

Esimene vaatlusperiood

Jaotus 1: Y + 2 aastat, kus Y on VI lisa 1. jaos viidatud teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi esimese väljaande avaldamise aasta.

Jaotus 2: Z + 2 aastat, kus Z on VI lisa 1. jaos viidatud teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi teise väljaande avaldamise aasta.

Jaotus 3: Z + 4 aastat, kus Z on VI lisa 1. jaos viidatud teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi teise väljaande avaldamise aasta.

C osa. Liigitused

Tabel 1. Jaotus tehingu liigi kaupa

A

B

1.

Tehingud, mis hõlmavad omandilise kuuluvuse tegelikku muutumist rahalise tasu eest

1.

Otsene müük/ost, v.a otsekaubandus eratarbijatega/eratarbijate poolt

2.

Otsekaubandus eratarbijatega/eratarbijate poolt (sh kaugmüük)

2.

Kaupade tasuta tagastamine või asendamine pärast algse tehingu registreerimist

1.

Kaupade tagastamine

2.

Tagastatud kaupade asendamine

3.

Tagastamata kaupade asendamine (nt garantii alusel)

3.

Tehingud, mis hõlmavad kavandatavat omandiõiguse üleminekut või omandiõiguse üleminekut ilma rahalise tasuta

1.

Liikumine lattu/laost (v.a nõudmiseni varud või hoiulaos olevad varud)

2.

Tarnimine müügiks pärast tutvumist või prooviperioodi (v.a nõudmiseni varud või hoiulaos olevad varud)

3.

Kapitalirent

4.

Tehingud, mis hõlmavad omandiõiguse üleminekut ilma rahalise tasuta

4.

Tehingud, mille eesmärk on lepingujärgne töötlemine (ei hõlma omandiõiguse muutumist)

1.

Kaubad, mis eeldatavasti tagastatakse algsesse ekspordiliikmesriiki/ekspordiriiki

2.

Kaubad, mida eeldatavasti ei tagastata algsesse ekspordiliikmesriiki/ekspordiriiki

5.

Tehingud, mis järgnevad lepingulisele töötlemisele (ei hõlma omandiõiguse muutumist)

1.

Kaubad, mis tagastatakse algsesse ekspordiliikmesriiki/ekspordiriiki

2.

Kaubad, mida ei tagastata algsesse ekspordiliikmesriiki/ekspordiriiki

6.

Riiklikul otstarbel registreeritud eritehingud

 

 

7.

Tehingud, mille eesmärk on tollivormistus või mis järgnevad tollivormistusele (ei hõlma omandiõiguse muutumist, seotud kaudselt imporditava või kaudselt eksporditava kaubaga)

1.

Kaupade lubamine vabasse ringlusesse liikmesriigis ja selle eksportimine seejärel mõnda teise liikmesriiki

2.

Kaubavedu ühest liikmesriigist teise, et suunata kaup ekspordiprotseduurile

8.

Tehingud, mis on seotud ehitusmaterjali ja tehniliste seadmete tarnimisega üld- ja tsiviilehitustööde lepingu alusel ning mille puhul ei nõuta kaupade kohta eraldi arvet, vaid arve väljastatakse kogu lepingu jaoks

 

 

9.

Muud tehingud, mida ei saa muude koodide alla liigitada

1.

Rent, laen ja kasutusrent pikemaks ajaks kui 24 kuud

9.

Muu


Tabel 2. Veoliikide jaotus

Veoliik piiril; sisetranspordiliik

Meretransport

Raudteetransport

Maanteetransport

Õhutransport

Postisaadetis

Kinnistranspordiseadmed

Siseveetransport

Iseliikuvad veovahendid

Konteiner

Kaupu ei veeta Euroopa Liidu statistilise territooriumi piiri ületamisel konteinerites.

Kaupu veetakse Euroopa Liidu statistilise territooriumi piiri ületamisel konteinerites.


Tabel 3. Jaotus statistilise protseduuri järgi

Statistiline protseduur

Normaalimport või -eksport

Seestöötlemise tolliprotseduuriga hõlmatud import või eksport

Välistöötlemise tolliprotseduuriga hõlmatud import või eksport

Import või eksport, mis ei ole tollideklaratsioonis deklareeritud


(1)  Piirkondlikud andmed kooskõlas NUTSi nomenklatuuriga, mida kohaldatakse käesoleva määrusega nõutavate andmete edastamise ajal; eelmist vaatlusaastat puudutavate andmete korrigeerimisel tuleks kasutada NUTSi nomenklatuuri, mis oli kohaldatav nende seadusest tuleneva edastamistähtaja ajal.


II LISA

Tööstuse põhirühmad ja spetsiaalsed koondandmed

Tööstuse põhirühmad ja spetsiaalsed koondandmed, mis on lisatud tegevusalade jaotustesse käesoleva määruse I lisa B osas olevates tabelites, tuleb välja arvutada nii, nagu allpool näidatud.

A.   Tööstuse põhirühmad

1.   Tööstuse põhirühmade määratlus

NACE gruppide ja osade jaotamine tööstuse põhirühmadeks on kindlaks määratud allpool esitatud tabelis.

Muutujate 130101, 130102 ja 130103 puhul võib CPA gruppide määramisel lähendatult tööstuse põhirühmadesse võtta aluseks nende jaotuse NACE gruppidesse.

NACE RUBRIIKIDE JAOTAMINE KOONDLIIGITUSE KATEGOORIATESSE

NACE kirjeldus

Koondliigitus

07 Metallimaakide kaevandamine

Vahetooted

08 Muu kaevandamine

Vahetooted

09 Kaevandamist abistavad tegevusalad

Vahetooted

10.6 Jahu ja tangainete, tärklise ja tärklisetoodete tootmine

Vahetooted

10.9 Valmis loomasööda tootmine

Vahetooted

13.1 Tekstiilkiu ettevalmistamine ja ketramine

Vahetooted

13.2 Riidekudumine

Vahetooted

13.3 Tekstiili viimistlemine

Vahetooted

16 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine

Vahetooted

17 Paberi ja pabertoodete tootmine

Vahetooted

20.1 Põhikemikaalide, väetise ja lämmastikuühendite tootmine; plasti ja sünteeskautšuki tootmine algkujul

Vahetooted

20.2 Taimekaitsevahendite ja muude agrokeemiatoodete tootmine

Vahetooted

20.3 Värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine

Vahetooted

20.5 Muude keemiatoodete tootmine

Vahetooted

20.6 Keemilise kiu tootmine

Vahetooted

22 Kummi- ja plasttoodete tootmine

Vahetooted

23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

Vahetooted

24 Metallitootmine

Vahetooted

25.5 Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia

Vahetooted

25.6 Metallitöötlus ja metallpindade katmine; mehaaniline metallitöötlus

Vahetooted

25.7 Lõike- ja tööriistade ning rauakaupade tootmine

Vahetooted

25.9 Muude metalltoodete tootmine

Vahetooted

26.1 Elektronkomponentide ja trükkplaatide tootmine

Vahetooted

26.8 Magnet- ja optilise andmekandjate tootmine

Vahetooted

27.1 Elektrimootorite, -generaatorite, trafode ja elektrijaotusseadmete ning juhtaparatuuri tootmine

Vahetooted

27.2 Patareide ja akude tootmine

Vahetooted

27.3 Juhtmestiku ja selle tarvikute tootmine

Vahetooted

27.4 Elektriliste valgustusseadmete tootmine

Vahetooted

27.9 Elektriseadmete tootmine

Vahetooted

05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine

Energeetika

06 Toornafta ja maagaasi tootmine

Energeetika

19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine

Energeetika

35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Energeetika

36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus

Energeetika

25.1 Metallkonstruktsioonide tootmine

Kapitalikaubad

25.2 Metallpaakide, -reservuaaride ja -mahutite tootmine

Kapitalikaubad

25.3 Aurukatelde tootmine, v.a keskkütte-kuumaveekatlad

Kapitalikaubad

25.4 Relva- ja laskemoonatootmine

Kapitalikaubad

26.2 Arvutite ja arvuti välisseadmete tootmine

Kapitalikaubad

26.3 Sideseadmete tootmine

Kapitalikaubad

26.5 Mõõte-, katse- ja navigatsiooniseadmete tootmine; ajanäitajate tootmine

Kapitalikaubad

26.6 Kiiritus-, elektromeditsiini- ja elektroteraapiaseadmete tootmine

Kapitalikaubad

28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine

Kapitalikaubad

29 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine

Kapitalikaubad

30.1 Laeva- ja paadiehitus

Kapitalikaubad

30.2 Raudteevedurite ja -veeremi tootmine

Kapitalikaubad

30.3 Õhu- ja kosmosesõidukite jms tootmine

Kapitalikaubad

30.4 Militaarveokite tootmine

Kapitalikaubad

32.5 Meditsiini- ja hambaraviinstrumentide ning materjalide tootmine

Kapitalikaubad

33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus

Kapitalikaubad

26.4 Tarbeelektroonika tootmine

Kestvuskaubad

26.7 Optikainstrumentide ja -seadmete tootmine

Kestvuskaubad

27.5 Kodumasinate tootmine

Kestvuskaubad

30.9 Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine

Kestvuskaubad

31 Mööblitootmine

Kestvuskaubad

32.1 Väärisesemete, ehete jms toodete tootmine

Kestvuskaubad

32.2 Muusikariistade tootmine

Kestvuskaubad

10.1 Liha töötlemine ja säilitamine ning lihatoodete tootmine

Kulutarbekaubad

10.2 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine

Kulutarbekaubad

10.3 Puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine

Kulutarbekaubad

10.4 Taimse ja loomse õli ja rasva tootmine

Kulutarbekaubad

10.5 Piimatoodete tootmine

Kulutarbekaubad

10.7 Pagari- ja makarontoodete tootmine

Kulutarbekaubad

10.8 Muude toiduainete tootmine

Kulutarbekaubad

11 Joogitootmine

Kulutarbekaubad

12 Tubakatoodete tootmine

Kulutarbekaubad

13.9 Muude tekstiilitootmine

Kulutarbekaubad

14 Rõivatootmine

Kulutarbekaubad

15 Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine

Kulutarbekaubad

18 Trükindus ja salvestiste paljundus

Kulutarbekaubad

20.4 Seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite, parfüümide ja tualetitarvete tootmine

Kulutarbekaubad

21 Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine

Kulutarbekaubad

32.3 Sporditarvete tootmine

Kulutarbekaubad

32.4 Mängude ja mänguasjade tootmine

Kulutarbekaubad

32.9 Mujal liigitamata tootmine

Kulutarbekaubad

2.   Olukord, kus NACE grupi taseme andmed ei ole kättesaadavad

Liikmesriigid, kes ei arvuta määrusega (EL) 2019/2152 hõlmatud andmeid NACE grupi taseme detailsusastmega, võivad arvutada gruppide siseriikliku kaalu osades, et jaotada osade andmed gruppidesse.

Liikmesriigid, kes peavad tööstuse põhirühmade kohta arvestust osaliselt või täielikult NACE osade põhjal, teatavad Eurostatile kaaludest, mida kasutatakse jaotamiseks NACE gruppidesse.

B.   NACE koodide spetsiaalsed koondandmed

Spetsiaalsed koondandmed

NACE komponendid

Tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

NACE B+C+D+E+F+G+H+I+J+K+L+M+N+P+Q+R+S

Tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

NACE B+C+D+E+F+G+H+I+J+K+L+M+N+P+Q+R+95 + 96

Ettevõtlusmajandus

NACE B+C+D+E+F+G+H+I+J+K+L+M+N+95

Ettevõtlusmajandus, v.a finantssektor

NACE B+C+D+E+F+G+H+I+J+L+M+N+95

Tööstus ja ehitus

NACE B+C+D+E+F

Tööstus

NACE B+C+D+E

IKT kokku

NACE C261+C262+C263+C264+C268+G465+J582+J61+J62+J63.1+S951

= IKT tootmine + ICT teenused

IKT tootmine

NACE C261+C262+C263+C264+C268

IKT teenused

NACE G465+J582+J61+J62+J631+S951

Teabesektor

NACE J581+J591+J592+J60+J639

Arvutiteenused

NACE J582+J62+J631

Kõrgtehnoloogiline ja kesktasemel kõrgtehnoloogiline tootmine

NACE C20+C21+C254+C26+C27+C28+C29+C30–C301+C325

Kõrgtehnoloogiline tootmine

NACE C21+C26+C303

Kesktasemel kõrgtehnoloogiline tootmine

NACE C20+C254+C27+C28+C29+C30–C301–C303+C325

Madaltehnoloogiline ja kesktasemel madaltehnoloogiline tootmine

NACE C10+C11+C12+C13+C14+C15+C16+C17+C18+C19+C22+C23+C24+C25–C254+C301+C31+C32–C325+C33

Kesktasemel madaltehnoloogiline tootmine

NACE C182+C19+C22+C23+C24+C25–C254+C301+C33

Madaltehnoloogiline tootmine

NACE C10+C11+C12+C13+C14+C15+C16+C17+C18–C182+C31+C32–C325

Teenused

G+H+I+J+K+L+M+N+O+P+Q+R+S+T+U

Teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

G+H+I+J+K+L+M+N+P+Q+R+S

teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus)

G+H+I+J+K+L+M+N+P+Q+R+95 + 96

Teadmistepõhised teenused kokku

NACE H50+H51+J58+J59+J60+J61+J62+J63+K64+K65+K66+M69+M70+M71+M72+M73+M74+M75+N78+N80+O84+P85+Q86+Q87+Q88+R90+R91+R92+R93

Teadmistepõhised kõrgtehnoloogilised teenused

NACE J59+J60+J61+J62+J63+M72

Teadmistepõhised turuteenused

NACE H50+H51+M69+M70+M71+M73+M74+N78+N80

Teadmistepõhised finantsteenused

NACE K64+K65+K66

Muud teadmistepõhised teenused

NACE J58+M75+O84+P85+Q86+Q87+Q88+R90+R91+R92+R93

Teadmistepõhised tegevusalad – ettevõtlussektor

NACE B09+C19+C21+C26+H51+J58+J59+J60+J61+J62+J63+K64+K65+K66+M69+M70+M71+M72+M73+M74+M75+N78+N79+R90

Teadmistepõhised tegevusalad

NACE B09+C19+C21+C26+H51+J58+J59+J60+J61+J62+J63+K64+K65+K66+M69+M70+M71+M72+M73+M74+M75+N78+N79+O84+P85+P86+R90+R91+S94+U99

Turismimajandus (kokku)

NACE H491+H4932+H4939+H501+H503+H511+I551+I552+I553+I561+I563+N771+N7721+N79

Turismimajandus (peamiselt turism)

NACE H511+I551+I552+I553+N791

Turismimajandus (osaliselt turism)

NACE H491+H4932+H4939+H501+H503+I561+I563+N771+N7721+N799

Turismimajandus – transport (kokku)

NACE H491+H4932+H4939+H501+H503+H511

Turismimajandus – maismaatransport

NACE H491+H4932+H4939

Turismimajandus – veetransport

NACE H501+H503

Turismimajandus – majutus (määruse 692/2011 reguleerimisala)

NACE I551+I552+I553

Turismimajandus – toit ja jook (kokku)

NACE I561+I563

Turismimajandus – Autorent ja muu rent (kokku)

NACE N771+N7721

Kultuuri- ja loomesektor – kokku

NACE C18 + C3212 + C322 + G4761 + G4762 + G4763 + J5811 + J5813 + J5814 + J5821 + J59 + J60 + J6391 + M7111 + M741 + M742 + M743 + N7722 + P8552 + R90 + R91

Kultuuri- ja loomesektor – teenused

NACE J5811 + J5813 + J5814 + J5821 + J59 + J60 + J6391 + M7111 + M741 + M742 + M743 + N7722 + P8552 + R90 + R91

Muud tegevused kui tööstus ja kaubandus

NACE A+F+H+I+J+K+L+M+N+O+P+Q+R+S+T+U

C.   CPA koodide spetsiaalsed koondandmed

Spetsiaalsed koondandmed

CPA koodid

Muud CPA tooted

CPA 41–99


III LISA

Lihtsustused

A.   VABASTUSED ANDMETE ESITAMISE NÕUDEST RIIGI MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL

1.   1 % reegel

1 % reegel puudutab konkreetseid muutujaid, mis on toodud käesoleva määruse I lisas. Neid muutujaid ei ole vaja koostada juhul, kui liikmesriigi osakaal asjaomase näitaja puhul (nt lisandväärtus, käive või töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv) või teenuste kogumaht (teenuste import ja eksport) konkreetsel tegevusalal (NACE), EBOPS 2010 kategoorias tõi toote (CPA) jaotuses on väiksem kui 1 % ELi keskmisest. Seotud näitaja ja tegevusala tasand (NACE), EBOPS 2010 jaotus või toote (CPA) jaotus on täpsustatud I lisas.

2.   Reeglid, mille alusel rühmitada riigid väikesteks, keskmise suurusega ja suurteks riikideks

Olenevalt riigi suurusest ei pruugi mõnda statistilist näitajat käesoleva määruse I lisas sätestatud muutujate kohta olla vaja üldse esitada või on väikestel ja keskmise suurusega riikidel vaja esitada andmeid väiksema sagedusega või hilisema andmeesituse tähtajaga.

1.

Muutuja, mida tuleb kasutada liikmesriikide rühmitamisel suurusklassidesse, on lisandväärtus;

2.

Väikeste, keskmise suuruse ja suurte liikmesriikide eristamiseks tuleb kasutada kahte künnist, mille tase on vastavalt 1 % ja 4 %;

3.

Liikmesriikide üldisel rühmitamisel võetakse aluseks nende osakaal ELi lisandväärtuses NACE jagudes B–N (v.a jagu K).

Kaitseklausel: juhul kui riigi osakaal ELi lisandväärtuses mõnes järgmistest NACE jagudest või kindlaksmääratud koondandmetes vastab madalama suurusjärgu omale (madalam kui üldisest rühmitamisest tulenev suurusjärk), vastavad selle riigi andmenõuded kõnealuse jao (või jagude) madalama suurusjärgu omadele. See võib kehtida NACE jagude C („Tootmine“), F („Ehitus“), G („Kaubandus“) ja H–N (v.a K jagu „Teenindus“) koondandmete puhul.

4.

Liikmesriigid rühmitatakse baasaasta andmete alusel ja see rühmitamine kehtib seejärel viis järjestikust aastat.

B.   VÕIMALUS ESITADA ANDMEID, MIDA EI AVALDATA RIIGI TASANDIL JA MIDA KASUTAKSE ÜKSNES EUROOPA KOONDNÄITAJATE ARVUTAMISEKS: „AINULT EUROOPA KOGUSUMMADE ARVUTAMISEKS“ (CETO)

Ettevõtte koormuse ja liikmesriikide statistikaametite kulude minimeerimiseks võivad liikmesriigid mõne muutuja puhul, nagu täpsustatud käesoleva määruse I lisas, märgistada andmed kasutamiseks ainult Euroopa kogusummade arvutamiseks (CETO). Eurostat ei avalda neid andmeid ja liikmesriigid ei märgista riigis avaldatavaid andmeid CETO märkega. Statistilised näitajad, mida liikmesriigil on võimalik märgistada CETO märkega, on väikeste, keskmiste ja suurte riikide puhul erinevad:

1.

Muutuja, mida tuleb kasutada liikmesriikide rühmitamisel suurusklassidesse, on lisandväärtus, v.a:

muutujad 251001 (müüdud toodang), 251002 (alltöövõtu korras toodetud toodang) ja 251003 (tegelik toodang), mille puhul rühmitamiseks kasutatav muutuja on müüdud toodang;

Muutujad 460101 (teenuste import ja omandamine), 460201 (teenuste eksport ja osutamine), 240401 (ettevõtete impordi statistiline väärtus), 251101 (ettevõtete ekspordi statistiline väärtus), mille puhul kasutatav muutuja on teenuskaubanduse kogumaht – residentide ja mitteresidentide vaheline teenuste eksport ja import –, mida väljendatakse muutujate 240401 (ettevõtete impordi statistiline väärtus) ja 251101 (ettevõtete ekspordi statistiline väärtus) summana.

2.

Kasutada tuleb kahte künnist, milleks on määratud 1 % ja 10 %, et teha vahet väikeste, keskmise suurusega ja suurte liikmesriikide vahel, v.a muutujad 251001 (müüdud toodang), 251002 (alltöövõtu korras toodetud toodang), 251003 (tegelik toodang), 460101 (teenuste import ja omandamine), 460201 (teenuste eksport ja osutamine), 240401 (ettevõtete impordi statistiline väärtus) ja 251101 (ettevõtete ekspordi statistiline väärtus), mille puhul on künnisteks 1 % ja 4 %.

3.

Liikmesriikide üldisel rühmitamisel on aluseks nende osakaal ELi lisandväärtuses NACE jagudes B–R ja osades 95 ja 96 (v.a jagu O), v.a:

muutujad 251001 (müüdud toodang), 251002 (alltöövõtu korras toodetud toodang) ja 251003 (tegelik toodang), mille puhul tuleb rühmitamise aluseks võtta nende osakaal ELi müüdud toodangus CPA osades (05–33) PRODCOMi loetelu kohaldamisalas;

muutujad 460101 (teenuste import ja omandamine), 460201 (teenuste eksport ja osutamine), 240401 (ettevõtete impordi statistiline väärtus) ja 251101 (ettevõtete ekspordi statistiline väärtus), mille puhul tuleb rühmitamise aluseks võtta nende osakaal ELi teenuskaubanduse kogumahus (residentide ja mitteresidentide vaheline teenuste eksport ja import, mida väljendatakse muutujate 240401 (ettevõtete impordi statistiline väärtus) ja 251101 (ettevõtete ekspordi statistiline väärtus) summana)

4.

Statistilised näitajad, mida võib teatavate muutujate puhul märgistada CETO märkega, nagu sätestatud käesoleva määruse I lisas:

a)

Väikesed riigid: kõik andmed NACE klasside tasemel ja mitte rohkem kui 25 % NACE grupi taseme andmetest tegevusala jaotuse kohta; kõik andmed NACE grupi tasemel, v.a kõik suurusklassid kokku tegevusalade ja suurusklasside kombineeritud jaotuste puhul; mitte rohkem kui 20 % andmetest konkreetsete PRODCOMi rubriikide tasemel.

b)

Keskmise suurusega riigid: mitte rohkem kui 25 % andmetest NACE klasside tasemel tegevusala jaotuse puhul, mitte rohkem kui 25 % andmetest NACE grupi tasemel, v.a kõik suurusklassid kokku tegevusalade ja suurusklasside kombineeritud jaotuste puhul jaotuses suurusklasside alusel NACE grupi tasemel; mitte rohkem kui 15 % andmetest konkreetsete PRODCOMi rubriikide jaoks. Lisaks võib neid andmeid saata ka CETO märkega juhul, kui mõnes neist liikmesriikidest on osakaal NACE Rev.2 klassis või NACE Rev.2 grupi mõnes suurusklassis väiksem kui 0,1 % asjaomase liikmesriigi ettevõtlusmajandusest või vähem kui 0,1 % kõikide konkreetsete PRODCOMi rubriikide summast.

c)

Suured riigid: mitte rohkem kui 15 % andmetest NACE klasside tasemel tegevusala jaotuse puhul, mitte rohkem kui 15 % andmetest NACE grupi tasemel, v.a kõik suurusklassid kokku tegevusalade ja suurusklasside kombineeritud jaotuste puhul jaotuses suurusklasside alusel NACE grupi tasemel; mitte rohkem kui 10 % andmetest konkreetsetes PRODCOMi rubriikides või konkreetsete rubriikide jaoks.

d)

Muutujate 460101 (teenuste import ja omandamine), 460201 (teenuste eksport ja osutamine), 240401 (ettevõtete impordi statistiline väärtus) ja 251101 (ettevõtete ekspordi statistiline väärtus) puhul – väikesed riigid: CETO märkega võis märkida mitte rohkem kui 40 % liikmesriigi andmetest; keskmise suurusega riigid: mitte rohkem kui 15 % ja suured riigid: mitte üle 10 %.

C.   EUROOPAS KASUTATAVAD VALIMI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Euroopas kasutatavate valimi koostamise põhimõtetega võidakse piirata edastatavate andmete ulatust statistiliste andmete koostamisel muutujate kohta, mis on täpsustatud määruse I lisas, selleks et vähendada riiklike statistikasüsteemide kulusid, tagada Euroopa andmenõuete täitmine ja võimaldada komisjonil (Eurostat) koostada asjaomaste näitajate kohta usaldusväärseid üleeuroopalisi hinnanguid.

Eespool viidatud Euroopas kasutatavaid valimi koostamise põhimõtteid kohaldavad liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) vähemalt NACE tegevusalade ja CPA toodete andmed, mis täpsustatakse järgmise menetluse kohaselt:

1.

Andmete esitamine piirdub igas riigis nende tegevusalade või toodetega, mille kaal on 0,05 % selle näitaja üldisest kaalust (euroala tööstuses kokku) eelmisel baasaastal või suurem.

2.

Andmeesitusnõudeid ajakohastatakse korrapäraselt samal ajal, kui ajakohastatakse Euroopa statistilisi kaale uue baasaasta jaoks, võttes aluseks eelmise baasaasta statistilised kaalud.

3.

Esimene vaatlusperiood uute rubriikide jaoks algab hiljemalt uue baasaasta alguses ja seda kohaldatakse alates baasaasta kehtestamisest kolm aastat hiljem.

4.

Selleks, et Euroopas kasutatavaid valimi koostamise põhimõtteid sel viisil ajakohastada, ei ole vaja õigusakti.

Euroopas kasutatavate valimi koostamise põhimõtete raames nõutavaid andmeid võib kohandada baasaasta või klassifitseerimissüsteemi muutuste või euroalal või Euroopa Liidus toimunud oluliste struktuurimuutuste järgi.

Iga euroala või Euroopa Liidu uus liige võib euroala või Euroopa Liiduga liitumisel ühineda kõikide Euroopas kasutatavate valimi koostamise põhimõtetega. Komisjon täpsustab pärast asjaomase liikmesriigiga nõupidamist NACE tegevusalad ja CPA tooted, mille kohta tuleb andmeid esitada kooskõlas ülalkirjeldatud menetlusega, selleks et see liikmesriik saaks Euroopas kasutatavate valimi koostamise põhimõtete raames järgida määrust (EL) 2019/2152.

D.   VABASTUSED ANDMETE ESITAMISE NÕUDEST RIIGISISESE TEGEVUSALA MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL

Andmete esitamine piirdub igas liikmesriigis nende tegevusalade või toodetega, mille kaal on 0,05 % selle näitaja üldisest kaalust liikmesriigis jooksval baasaastal või suurem (eelmist baasaastat võib kasutada, kui jooksva baasaasta andmed ei ole kättesaadavad), välja arvatud siis, kui rakendatakse Euroopas kasutatavaid valimi koostamise põhimõtteid.

E.   STS AEGRIDADE PIKKUS EUROOPA LIIDU UUTE LIIKMESRIIKIDE JAOKS

Iga Euroopa Liidu uus liikmesriik edastab aegread vähemalt alates baasaasta üle-eelmisest muutusest, mis hõlmab ajavahemikku viimase ja sellele eelneva baasaasta muutuse vahel, juhul kui andmetabelitele vastavad täielikud aegread ei ole kättesaadavad.


IV LISA

Mõistete ja muutujate määratlused

I.   MÕISTED

Residendist statistilised üksused

Statistilised üksused, mis on määruse (EL) nr 549/2013 (1) kohaselt riigi residendist üksused.

Majandusterritoorium

Majandusterritooriumi hulka kuuluvad:

a)

ühe valitsuse toimiva haldus- ja majanduskontrolli alla kuuluv ala (geograafiline territoorium);

b)

kõik vabatsoonid, sealhulgas tollilaod ja tollikontrolli all olevad vabrikud;

c)

riigi õhuruum, territoriaalveed ja rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, millele riigil on ainuõigus;

d)

territoriaalsed enklaavid, st geograafilised territooriumid, mis asuvad välismaailmas ja mida riigi valitsemissektori asutused (nagu saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused jms) kasutavad rahvusvaheliste lepingute või riikidevaheliste kokkulepete alusel;

e)

rahvusvahelistes vetes riigi mandrilavast väljaspool paiknevad nafta-, maagaasi- jms maardlad, mida käitavad üksused on punktides a–d määratletud territooriumi residendid.

Majandusterritooriumi hulka ei kuulu:

eksterritoriaalsed enklaavid (st riigi geograafilise territooriumi osad, mida teiste riikide valitsemissektori asutused, Euroopa Liidu institutsioonid ja organid või rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad rahvusvaheliste lepingute või riikidevaheliste kokkulepete alusel).

Sise- ja välisturg

Sise- ja välisturu erinevust tuleb ettevõtluse lühiajastatistika otstarbel tõlgendada vastavalt liikmesriikide territooriumidele.

II.   MUUTUJAD

A.   ETTEVÕTETE ÜLDKOGUM

1)   Muutuja 110101: registreerimised

Vaatluskvartali q jooksul mis tahes ajal asjaomase haldus- või kohtumenetluse kohaselt registreerimiste registrisse kantud juriidiliste üksuste arv.

2)   Muutuja 110102: pankrotid

Selliste juriidiliste üksuste arv, mis on vaatluskvartali q jooksul mis tahes ajal alustanud kohtu otsusega pankroti väljakuulutamise menetlust (mis on sageli esialgne ega tähenda alati tegevuse lõpetamist).

3)   Muutuja 210101: tegutsevate ettevõtete arv

Tegutsevate ettevõtete arv on kõigi selliste statistiliste üksuste arv, mis on vaatlusperioodi mis tahes ajahetkel olnud „ettevõtted“ nõukogu määruse (EMÜ) nr 696/93 (2) tähenduses ja mis on samal vaatlusperioodil ka tegutsenud.

Statistiline üksus loetakse vaatlusperioodil tegutsevaks, kui ta on sel perioodil kas saavutanud positiivse netokäibe või tootnud toodangut või kui tal on töötajaid või kui ta on teinud investeeringuid.

4)   Muutuja 210102: vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv

Selliste ettevõtete hulk, kus on vaatlusperioodi t jooksul mis tahes ajal olnud vähemalt üks töötaja.

5)   Muutuja 210103: suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arv

Selliste ettevõtete hulk, kus t–3 jooksul on olnud vähemalt 10 töötajat ning kus töötajate arvu keskmine aastane kasv kolmeaastase perioodi vältel (t–3 kuni t) on suurem kui 10 %. Siia hulka ei loeta ettevõtteid, mis on aastal t–3 määratletud muutuja 210201 „ettevõtete sünd“ all.

6)   Muutuja 210104: suure kasvupotentsiaaliga noorte ettevõtete arv

Suure kasvupotentsiaaliga noored ettevõtted (nn gasellid) kui suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete alarühm peavad vastama lisatingimusele, et nad olid aastal t–4 või t–5 ettevõtted, nagu on määratletud muutuja 210201 „ettevõtete sünd“ all.

7)   Muutuja 210201: ettevõtete sünd

Ettevõtlusregistri asjakohasesse kogumisse kantud ettevõtete sündide arv, milles on tehtud vigu arvestavad parandused. Ettevõtte sünniks peetakse tootmisteguritest koosneva terviku loomist, kusjuures selles sündmuses ei osale ükski teine ettevõte. Ettevõtete sündide hulka ei loeta selliseid kandeid, mis tulenevad ettevõtete rühma ühinemisest, likvideerimisest, jagunemisest või restruktureerimisest. Siia ei loeta ka selliseid kandeid alamkogumi hulka, mis tulenevad üksnes tegevusala muutumisest.

8)   Muutuja 210202: ettevõtete surm

Ettevõtlusregistri asjakohasesse kogumisse kantud ettevõtete surmade arv, milles on tehtud vigu arvestavad parandused. Ettevõtte surmaks loetakse tootmisteguritest koosneva terviku likvideerimist, kusjuures selles sündmuses ei osale ükski teine ettevõte. Surmade hulka ei loeta kogumist väljaarvamist, mis tuleneb ettevõtete rühma ühinemisest, ülevõtmisest, likvideerimisest või restruktureerimisest. Siia ei loeta ka alamkogumi hulgast väljaarvamist, mis tuleneb üksnes tegevusala muutumisest.

9)   Muutuja 210203: ettevõtete püsimajäämine

Ettevõtte püsimajäämine leiab aset, kui ettevõte tegutseb sünniaastal (t–1 kuni t–5) ja sellele järgneva(te)l aasta(te)l. Eristada saab kahte liiki püsimajäämist:

Aastal t–1 sündinud ettevõte loetakse aastal t püsimajäänuks, kui ta aasta t mis tahes osas tegutseb (= püsimajäämine muutusteta).

Samuti loetakse ettevõte püsimajäänuks, kui seotud juriidiline üksus/juriidilised üksused on lõpetanud tegevuse, kuid nende tegevuse on võtnud üle uus juriidiline üksus, mis on loodud spetsiaalselt kõnealuse ettevõtte tootmistegurite ülevõtmiseks (= püsimajäämine ülevõtmise teel).

10)   Muutuja 210204: ettevõtted, kus on esimene töötaja

Selliste ettevõtete hulk, kus on vaatlusperioodi t jooksul mis tahes ajal olnud esimene töötaja. See võib hõlmata muutuja 210201 all määratletud ettevõtete sünde, aga ka muutuja 210101 all määratletud ettevõtteid, kui ettevõtted on tegutsenud juba varasematel vaatlusperioodidel, kuid neil ei olnud eelmise kahe vaatlusperioodi jooksul töötajaid.

11)   Muutuja 210205: ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole

Selliste ettevõtete hulk, kus vaatlusperioodi t mis tahes hetkest ei ole enam töötajaid ja kus asjaomase vaatlusperioodi t varasemal ajahetkel on olnud vähemalt üks töötaja. See võib tähendada vähemalt ühe töötajaga ettevõtete surma, mis on määratletud muutuja 210202 all, aga ka muutuja 210102 all määratletud ettevõtteid, kui need ettevõtted jätkavad tegevust, kuid neil ei ole enam töötajaid alates antud vaatlusperioodi t teatavast hetkest ega kahel järgmisel vaatlusperioodil: t+1 ja t+2. Sama kehtib ka juhul, kui viimase töötaja tööleping lõpeb t jooksul 31. detsembril.

12)   Muutuja 210206: vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämine

Selliste ettevõtete hulk, kus alates esimese töötaja saamise aastast (t–1 kuni t–5) kuni antud vaatlusperioodini t on igal aastal mis tahes hetkel olnud vähemalt üks töötaja. „Selliste ettevõtete kogum, kus t jooksul on esimene töötaja“ on määratletud samamoodi nagu muutuja 210204 all. Samuti loetakse ettevõte püsimajäänuks, kui seotud juriidiline üksus/juriidilised üksused on lõpetanud tegevuse, kuid nende tegevuse on võtnud üle uus juriidiline üksus, mis on loodud spetsiaalselt kõnealuse ettevõtte tootmistegurite ülevõtmiseks (= püsimajäämine ülevõtmise teel).

13)   Muutuja 210301: välismaise kontrolli all olevate ettevõtete arv

Riigi tasandi ettevõtlusstatistikas tähendab välismaise kontrolli all olev ettevõte statistikat tegeva riigi residendist ettevõtet, mida kontrollib kõrgeim kontrolliv üksus, mis ei ole statistikat tegeva riigi resident. Ettevõtted tähendavad tegutsevaid ettevõtteid, nagu on määratletud punktis A3 muutuja 210101 all.

Kontroll tähendab võimet määrata ettevõtte üldist poliitikat, näiteks valides vajaduse korral sobivad direktorid. Selles kontekstis peetakse ettevõtet A institutsionaalse üksuse B kontrolli all olevaks, kui B kontrollib otseselt või kaudselt enamat kui poolt aktsionäride hääleõigusest või on muul viisil omandanud A üle kontrolli.

Välismaine kontroll tähendab, et kõrgeim kontrolliv üksus asub muus riigis kui see riik, kus asub tema kontrolli all olev institutsionaalne üksus.

Filiaalid on välismaiste ettevõtete kohalikud üksused, mis ei moodusta eraldi juriidilisi isikuid. Neid käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena määruse (EL) nr 549/2013 tähenduses ja välismaiste tütarettevõtete statistikas loetakse nad ettevõteteks.

Tütarettevõtte kõrgeim kontrolliv üksus on institutsionaalne üksus, mis asub tütarettevõtte kontrolliahela tipus ja mida ei kontrolli muu institutsionaalne üksus.

Välismaine tütarettevõte on ettevõte, mis on statistikat tegeva riigi resident ja mille üle on lõplik kontroll institutsionaalsel üksusel, mis ei ole statistikat tegeva riigi resident, või ettevõte, mis ei ole statistikat tegeva riigi resident ja mille üle on lõplik kontroll institutsionaalsel üksusel, mis on statistikat tegeva riigi resident.

Lõpliku kontrolli riik on kõrgeima kontrolliva üksuse või kooskõlastatult tegutseva üksuste rühma asukohariik.

Institutsionaalne üksus ja kohalik üksus tähendavad sama, mis määruses (EMÜ) nr 696/93.

Statistikat tegevas riigis asuvate välismaiste tütarettevõtete statistika on statistika, mis kirjeldab statistikat tegeva riigi residentidest välismaiste tütarettevõtete tegevust.

14)   Muutuja 210401: välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja nende kodumaiste tütarettevõtete arv

Välismaiste ettevõtete üle kontrolli omav ettevõte on kõrgeim kontrolliv residendist üksus, millel on vähemalt üks välismaine tütarettevõte ja mis on tegutsev ettevõte, nagu on määratletud punktis A3 muutuja 210101 all. „Kontroll“ ja „kõrgeim kontrolliv üksus“ on määratletud välismaise kontrolli all olevate ettevõtete juures.

Kodumaine tütarettevõte on statistikat tegevas riigis asuv ettevõte, mida kontrollib samas riigis asuv kõrgeim kontrolliv üksus. Ettevõtte ja filiaali mõisted on määratletud välismaise kontrolli all olevate ettevõtete juures.

Riigi tasandi ettevõtlusstatistikas tähendab välisriigis asuvate välismaiste tütarettevõtete statistika statistikat, mis kirjeldab kõigi vähemalt üht välismaist tütarettevõtet omavate residentidest kõrgeimate kontrollivate üksuste kodumaiste tütarettevõtete tegevust ja statistikat tegeva riigi residentidest välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete tegevust.

15)   Muutuja 310101: kohalike üksuste arv

Nõukogu määruses (EMÜ) nr 696/93 määratletud kohalike üksuste arv, mis on kantud ettevõtlusregistri asjakohasesse kogumisse ja milles on tehtud vigu, eelkõige loendi vigu arvestavad parandused. Kohalikud üksused peavad olema hõlmatud, isegi kui üksustes puuduvad palgatöötajad. See statistika peaks sisaldama kõiki üksusi, mis on vähemalt vaatlusperioodi ühe osa jooksul tegutsenud.

16)   Muutuja 310102: tegutsevate ettevõtete arv

Sama, mis määratletud punktis A3 muutuja 210101 all.

17)   Muutuja 310103: vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv

Sama, mis määratletud punktis A4 muutuja 210102 all.

18)   Muutuja 310104: suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete arv

Sama, mis määratletud punktis A5 muutuja 210103 all.

19)   Muutuja 310201: ettevõtete sünd

Sama, mis määratletud punktis A7 muutuja 210201 all.

20)   Muutuja 310202: ettevõtete surm

Sama, mis määratletud punktis A8 muutuja 210202 all.

21)   Muutuja 310203: ettevõtete püsimajäämine (ainult kolme kalendriaasta püsimajäämine)

Sama, mis määratletud punktis A9 muutuja 210203 all.

22)   Muutuja 310204: ettevõtted, kus on esimene töötaja

Sama, mis määratletud punktis A10 muutuja 210204 all.

23)   Muutuja 310205: ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole

Sama, mis määratletud punktis A11 muutuja 210205 all.

24)   Muutuja 310206: vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämine (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Sama, mis määratletud punktis A12 muutuja 210206 all.

25)   Muutuja 410101: andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete arv

Andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olev välisriigis asuv ettevõte on ettevõte, mis ei ole statistikat tegeva riigi resident ja mille üle on lõplik kontroll statistikat tegeva riigi residendist institutsionaalsel üksusel. Kontrolli, ettevõtte, filiaali ja kõrgeima kontrolliva üksuse mõisted on määratletud välismaise kontrolli all olevate ettevõtete juures.

Rahvusvahelise tegevuse statistikas tähendab välisriigis asuvate välismaiste tütarettevõtete statistika statistikat, mis kirjeldab statistikat tegeva riigi residendist institutsionaalse üksuse lõpliku kontrolli all olevate välismaiste tütarettevõtete tegevust välisriigis.

B.   TÖÖJÕUD

1)   Muutuja 120101: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv on töötajate arvu ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu summa. „Töötajate arv“ on määratletud punktis B5 muutuja 220102 all. Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on selliste isikute keskmine arv, kes on vaatlusperioodi jooksul olnud mingil ajal selle statistilise üksuse ainuomanikud või kaasomanikud, kus nad töötavad. Siia kuuluvad ka pereettevõtte töötajad ja kodustöötajad, kelle sissetulek sõltub statistilise üksuse toodangu väärtusest.

2)   Muutuja 120201: töötajate töötunnid

Töötajate töötundide koguarv on töötajate poolt vaatlusperioodil statistilise üksuse toodangu jaoks tegelikult töötatud tundide arv.

Siia kuulub ka aeg, mis on kulutatud kõrvaltegevusele, mis kaudselt aitab kaasa väljundile (nt planeerimine, ettevalmistamine, haldus jms), samuti aeg, mis on kulutatud ilma tegeliku tööta, kuid mida statistiline üksus sellisena arvestab ja tasustab (nt lühikesed pausid, lühikesed katkestused, mis tulenevad loiumast ajast tootmises, koolitused jne).

Arvesse võetakse ka aega, mis kulub tegelikult tasustamata tööle, sealhulgas kõrvaltööle (nt tasustamata ületunnitöö).

Siia ei kuulu tasustatud aeg, mis on veedetud ilma tegeliku tööta ja mida statistiline üksus ei pea selliseks (nt põhipuhkus, haiguspuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus, ametlikud puhkepäevad, pikemad puhkepausid, söögipausid, streigid, liikumine kodu ja töökoha vahel jne).

Aastast lühemate ajavahemike statistikas ei pruugi olla võimalik arvesse võtta kõiki neid aspekte, näiteks tasustamata ületunnitööd.

3)   Muutuja 120301: palgad

Muutuja „palgad“ hõlmab kõiki vaatlusperioodil tehtud kulutusi statistilise üksuse kõigi töötajate rahalisele või mitterahalisele brutotöötasule. Palgad kuuluvad muutuja 220301 „töötajate hüvitiste kulu“ alla.

Brutotöötasu kokku, kas rahas või loonusena, sisaldab näitena järgmisi elemente, kuid ei piirdu nendega: otsesed töötasud, preemiad, toetused, lisatasud, jootrahad, vahendustasud, maksed töötajate säästukavadesse, maksed mittetöötatud päevade eest, mitterahalised palgad, ettevõtte tooted, töötajate eluase, ettevõtte autod, aktsiaoptsioonid ja ostukavad, tööandja poolt kinni peetavad summad (töötaja sotsiaalkindlustusmaksed, üksikisiku tulumaks jne). Aastast lühemate ajavahemike statistikas ei pruugi olla võimalik kõiki neid aspekte arvesse võtta.

Siia ei kuulu renditöötajate kaudu osutatud teenustega seotud kulud, samuti sotsiaalkindlustusmaksete ja muude sarnaste (otseselt või kaudselt palgaga seotud) maksukohustuste kulud, kui need on tekkinud tööandjal.

4)   Muutuja 220101: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Sama, mis määratletud punktis B1 muutuja 120101 all.

5)   Muutuja 220102: töötajate arv

Töötajate arv on nende isikute keskmine arv, kes on vaatlusperioodi jooksul mingil ajal olnud statistilise üksuse töötajad.

Selgitav märkus

Kuigi töösuhe, mis pooled kvalifitseerib (töötajaks ja tööandjaks), on määratletud konkreetsetes õigusaktides või lepingus, tähendab mõiste „töötaja“ tavaliselt isikut, kelle statistiline üksus on palganud selleks, et ta osutaks talle regulaarselt teenuseid hüvitiste eest ja juhul, kui osutatavad teenused ei ole osa iseseisvast ettevõttest. Selguse huvides loetakse töötajateks ka sellistel tingimustel tööle võetud praktikante.

Keskmine tuleks arvutada töötajate arvu aritmeetilise keskmisena kõige lühemate võrdse pikkusega ajavahemike jooksul, mis mahuvad vaatlusperioodi sisse ja mille puhul on võimalik teha korrapäraseid vaatlusi (nt päev, nädal, kuu, kvartal jne).

6)   Muutuja 220103: töötajate arv taandatuna täistööajale

See muutuja väljendab töötajate arvu taandatuna täistööajale.

Nende töötajate arv, kes töötavad täistööajaga töötaja aastasest normaaltööajast vähem, tuleks taandada täistööajale, võttes arvesse üksuse täistööajaga töötaja aastast normaaltööaega. Selleks tuleb kogu töötatud tundide arv jagada majandusterritooriumil täistööajaga töökohtade aasta keskmise töötatud tundide arvuga. Kuna täistööaja pikkus on aja jooksul muutunud ja on eri majandusharudes erinev, tuleb kasutada meetodeid, millega määratakse iga ametikohtade rühma jaoks kindlaks suhe keskmisesse ja keskmine alla täistööaja töötatud tundide arv. Kõigepealt tuleb igas ametikohtade rühmas kindlaks määrata normaalne täistöönädal. Kui võimalik, siis võib majandusharus määratleda ametikohtade rühma vastavalt inimeste soole ja/või töö iseloomule. Nende näitajate väljaselgitamisel töötaja ametikohtade jaoks on sobivaks kriteeriumiks lepingus kindlaksmääratud tunnid. Täistööaja ekvivalent arvutatakse igas ametikohtade rühmas eraldi ja siis liidetakse kokku.

Sellesse kategooriasse kuuluvad isikud, kes töötavad lühemat aega kui normaaltööpäev, vähem päevi nädalas kui normaaltöönädalal või vähem nädalaid/kuid kui normaaltööaastas. Taandamisel tuleks lähtuda töötundide, -päevade, -nädalate või -kuude arvust.

7)   Muutuja 220104: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv“ punktis A4 muutuja 210102 all.

8)   Muutuja 220105: töötajate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

„Töötajate arv“ on määratletud punktis B5 muutuja 220102 all ja „vähemalt ühe töötajaga ettevõtete arv“ punktis A4 muutuja 210102 all.

9)   Muutuja 220106: töötajate arv suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetes

„Töötajate arv“ on määratletud punktis B5 muutuja 220102 all. „Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kogum“ on määratletud punktis A5 muutuja 210103 all.

10)   Muutuja 220107: töötajate arv suure kasvupotentsiaaliga noortes ettevõtetes

„Töötajate arv“ on määratletud punktis B5 muutuja 220102 all. „Suure kasvupotentsiaaliga noorte ettevõtete kogum“ on määratletud punktis A6 muutuja 210104 all.

11)   Muutuja 220201: töötajate töötunnid

Sama, mis määratletud punktis B2 muutuja 120201 all.

12)   Muutuja 220301: töötajate hüvitiste kulud

See muutuja sisaldab kõiki töötajate hüvitistega seotud kulusid, mida statistiline üksus on vaatlusperioodil kajastanud.

Töötajate hüvitised on igas vormis tasu, mida statistiline üksus annab töötajatele vastutasuks nende tööalase teenistuse eest või töösuhte lõpetamise eest.

13)   Muutuja 220302: palgad

Sama, mis määratletud punktis B3 muutuja 120301 all.

14)   Muutuja 220303: sotsiaalkindlustusmaksete kulud

Tööandja sotsiaalkindlustusmaksete kulu on summa, mis võrdub sotsiaalkindlustusmaksete summaga, mida tööandjad maksavad selleks, et tagada töötajatele õigus saada sotsiaaltoetusi.

Tööandja sotsiaalkindlustusmaksete kulude hulka kuuluvad tööandja sotsiaalkindlustusmaksed vanaduspensioni, haiguse, raseduse ja sünnituse, puude, töötuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste või peretoetustega seotud kavadesse ning muudesse kavadesse.

Sellesse kuuluvad kõigi töötajate, sealhulgas kodustöötajate ja praktikantide eest tehtavaid maksed.

Siia hulka loetakse maksed kõigisse kavadesse, olenemata sellest, kas need on seadusega ette nähtud, kollektiivlepinguga määratud, lepingulised või vabatahtlikud. Palgad, mille maksmist tööandja jätkab haiguse, tööõnnetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või lühendatud tööajaga töötamise korral, võib olenevalt üksuse raamatupidamistavadest registreerida kas siin rubriigis või palkade all.

15)   Muutuja 220401: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv äsja sündinud ettevõtetes

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „äsja sündinud ettevõtted“ (ettevõtete sünd) punktis A7 muutuja 210201 all.

16)   Muutuja 220402: töötajate arv äsja sündinud ettevõtetes

„Töötajate arv“ on määratletud punktis B5 muutuja 220102 all ja „äsja sündinud ettevõtted“ (ettevõtete sünd) punktis A7 muutuja 210201 all.

17)   Muutuja 220403: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „ettevõtete surm“ punktis A8 muutuja 210202 all.

18)   Muutuja 220404: töötajate arv ettevõtete surmades

„Töötajate arv“ on määratletud punktis B5 muutuja 220102 all ja „ettevõtete surm“ punktis A8 muutuja 210202 all.

19)   Muutuja 220405: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „ettevõtete püsimajäämine“ punktis A9 muutuja 210203 all.

20)   Muutuja 220406: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „ettevõtete püsimajäämine“ punktis A9 muutuja 210203 all. Selle muutuja puhul on töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvuks nende arv punktis A7 määratletud ettevõtte sünniaastal.

21)   Muutuja 220407: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „ettevõtted, kus on esimene töötaja“ punktis A10 muutuja 210204 all.

22)   Muutuja 220408: töötajate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

„Töötajate arv“ on määratletud punktis B5 muutuja 220102 all ja „ettevõtted, kus on esimene töötaja“ punktis A10 muutuja 210204 all.

23)   Muutuja 220409: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole“ punktis A11 muutuja 210205 all.

24)   Muutuja 220410: töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

„Töötajate arv“ on määratletud punktis B5 muutuja 220102 all ja „ettevõtted, kus töötajaid enam ei ole“ punktis A11 muutuja 210205 all.

25)   Muutuja 220411: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämine“ punktis A12 muutuja 210206 all.

26)   Muutuja 220412: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämine“ punktis A12 muutuja 210206 all. Selle muutuja puhul on töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvuks nende arv ettevõtte sünniaastal, st aastal, mil ettevõttel on esimene töötaja, nagu on määratletud punktis A10 muutuja 210204 all.

27)   Muutuja 220501: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „välismaise kontrolli all olevad ettevõtted“ punktis A13 muutuja 210301 all.

28)   Muutuja 220601: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavates ettevõtetes (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja nende kodumaistes tütarettevõtetes

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavad ettevõtted (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja kodumaised tütarettevõtted“ punktis A14 muutuja 210401 all.

29)   Muutuja 220701: töötajate hüvitiste kulu välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

„Töötajate hüvitiste kulu“ on määratletud punktis B12 muutuja 220301 all ja „välismaise kontrolli all olevate ettevõtete arv“ punktis A13 muutuja 210301 all.

30)   Muutuja 320101: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv kohalikes üksustes

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „kohalikud üksused“ punktis A15 muutuja 310101 all.

31)   Muutuja 320102: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Sama, mis määratletud punktis B1 muutuja 120101 all.

32)   Muutuja 320103: töötajate arv

Sama, mis määratletud punktis B5 muutuja 220102 all.

33)   Muutuja 320301: palgad kohalikes üksustes

„Palgad“ on määratletud punktis B3 muutuja 120301 all ja „kohalike üksuste arv“ punktis A17 muutuja 310101 all.

34)   Muutuja 320104: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

Sama, mis määratletud punktis B7 muutuja 220104 all.

35)   Muutuja 320105: töötajate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtetes

Sama, mis määratletud punktis B8 muutuja 220105 all.

36)   Muutuja 320201: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv äsja sündinud ettevõtetes

Sama, mis määratletud punktis B15 muutuja 220401 all.

37)   Muutuja 320202: töötajate arv äsja sündinud ettevõtetes

Sama, mis määratletud punktis B16 muutuja 220402 all.

38)   Muutuja 320203: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete surmades

Sama, mis määratletud punktis B17 muutuja 220403 all.

39)   Muutuja 320204: töötajate arv ettevõtete surmades

Sama, mis määratletud punktis B18 muutuja 220404 all.

40)   Muutuja 320205: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Sama, mis määratletud punktis B19 muutuja 220405 all.

41)   Muutuja 320206: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Sama, mis määratletud punktis B20 muutuja 220406 all.

42)   Muutuja 320207: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus on t jooksul esimene töötaja

Sama, mis määratletud punktis B21 muutuja 220407 all.

43)   Muutuja 320208: töötajate arv ettevõtetes, kus on esimene töötaja

Sama, mis määratletud punktis B22 muutuja 220408 all.

44)   Muutuja 320209: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

Sama, mis määratletud punktis B23 muutuja 220409 all.

45)   Muutuja 320210: töötajate arv ettevõtetes, kus töötajaid enam ei ole

Sama, mis määratletud punktis B24 muutuja 220410 all.

46)   Muutuja 320211: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Sama, mis määratletud punktis B25 muutuja 204011 all.

47)   Muutuja 320212: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv vähemalt ühe töötajaga ettevõtete püsimajäämistes sünniaastal (ainult ettevõtete puhul, mis on püsinud kolm kalendriaastat)

Sama, mis määratletud punktis B26 muutuja 241012 all.

48)   Muutuja 420101: töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevatel välisriigis asuvates ettevõtetes

„Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ on määratletud punktis B1 muutuja 120101 all ja „andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevad välisriigis asuvad ettevõtted“ punktis A25 muutuja 410101 all.

49)   Muutuja 420201: andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete töötajate hüvitiste kulu

„Töötajate hüvitiste kulu“ on määratletud punktis B12 muutuja 220301 all ja „andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevad välisriigis asuvad ettevõtted“ punktis A25 muutuja 410101 all.

C.   HINNAD

1)   Muutuja 130101: impordihinnad

Impordihinnaindeksite eesmärk on mõõta residentide poolt mitteresidentidelt ostetud kaupade tehinguhinna igakuist arengut. Algselt on rakendusalast välja jäetud kõik seotud teenused, välja arvatud need, mis on hõlmatud CIF-kaubanduslepinguga (kulud, kindlustus, vedu). Hinnaindeksid peaksid jälgima võrreldavate elementide hinnadünaamikat aja jooksul.

Oluline on võtta arvesse kõiki toodete hinda määravaid tunnuseid, sh müüdud ühikute hulka, pakutud transporti, allahindlusi, teenindus- ja garantiitingimusi, päritolu ning sihtkohta. Spetsifikatsioon peab olema niisugune, et vaatlusüksus suudaks järgmistel vaatlusperioodidel toote identifitseerida ja esitada asjakohase ühikuhinna.

Impordihindade mõiste ulatusel on järgmised piirangud:

ei arvestata kodumajapidamiste, valitsusüksuste ja mittetulundusühingute importi,

aluseks olev kaubandussüsteem on kaubanduse erisüsteem ja seega kuulub siia nii tavaimport kui ka import seestöötlemiseks ja pärast välistöötlemist, kui andmeid esitav üksus omandab kaupade omandiõiguse. Importi remontimiseks ei arvestata,

hõlmatud on üksnes CPA B, C ja D jakku kuuluvad tooted. Seotud teenuseid ei arvestata.

Impordihindade määratlemisel juhindutakse järgmisest.

Asjakohane hind on CIF-hind (kulud, kindlustus, vedu) piiril, välja arvatud kõik kaupade ja teenuste tollimaksud ja muud maksud, mida peab tasuma andmeid esitav üksus.

Selleks et näidata hinnadünaamika tegelikku arengut, tuleks kasutada tegelikku tehinguhinda, mitte hinnakirjas esitatud hinda, seetõttu tuleks hinnaalandused hinnast maha arvata.

Et näidata puhast hinnadünaamikat, tuleks hinnaindeksi koostamisel arvestada muutusi toodete kvaliteedis ja teha vastavad kohandused.

Muid toodete hinda mõjutavaid tegureid tuleks samuti käsitleda järjekindalt.

Import kirjendatakse, kui toimub omandiõiguse üleminek (s.o kui osapooled kajastavad tehingu oma raamatu- või arvepidamises).

Laevade ja lennukite ning kosmoseaparaatide omandiõiguse üleminek muus riigis asuvalt isikult kõnealuses liikmesriigis asuvale isikule loetakse impordiks.

Indeks peaks põhimõtteliselt näitama keskmist hinda vaatlusperioodil. Tegelikkuses võib kogutud teave viidata konkreetsele päevale vaatlusperioodi keskel, mis tuleks määrata selliselt, et see oleks vaatlusperioodi esindav. Toodete puhul, millel on riigi majandusele märkimisväärne mõju ning millel esineb kas või aeg-ajalt hinnakõikumisi, on oluline, et indeks väljendaks tõepoolest keskmist hinda.

2)   Muutuja 130102: impordihinnad (euroala) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)

3)   Muutuja 130103: impordihinnad (euroalavälised riigid) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)

Impordihindade indeksid nõuavad eraldi arvutamist vastavalt kauba lähteriigile (euroala riigid ja euroalavälised riigid). Lähteriik määratletakse järjekindlalt tollireeglite järgi.

4)   Muutuja 130201: tootjahinnad

Tootjahinnaindeksi eesmärk on mõõta majandustegevuse tehinguhindade arengut tööstuses, ehituses ja teenuste valdkonnas.

Tootjahindade määratlemisel juhindutakse järgmisest:

Arvesse võetakse kõiki toote hinda määravaid tegureid, sealhulgas nt müüdud ühikute hulka, pakutud transporti, lisatasusid, allahindlusi, hinnaalandeid, teenindus- ja garantiitingimusi, sihtkohta jms.

Tootjahindadega mõõdetakse hindade arengut tootja/müüja seisukohast. Asjakohane hind on alushind, mis ei sisalda lisandväärtusmaksu ega muid samalaadseid mahaarvamisele kuuluvaid käibega otseselt seotud makse ega üksuse arvetel esitatud kaupade ja teenustega seotud tollimakse ja muid makse, samas tuleb aga sellele lisada tootja saadud tootesubsiidiumid, kui neid on.

Selleks et näidata hinnadünaamika tegelikku arengut, tuleks kasutada tegelikku tehinguhinda, mitte hinnakirjas esitatud hinda.

Et näidata puhast hinnadünaamikat, tuleb tootjahinnaindeksi koostamisel arvestada muutusi toodete kvaliteedis ja teha vastavad kohandused.

Spetsifikatsioon peab olema niisugune, et vaatlusüksus suudaks järgmistel vaatlusperioodidel toote identifitseerida ja esitada asjakohase ühikuhinna.

Indeks peaks põhimõtteliselt näitama keskmist hinda vaatlusperioodil. Tegelikkuses võib kogutud teave viidata konkreetsele päevale vaatlusperioodi keskel, mis tuleks määrata selliselt, et see oleks vaatlusperioodi esindav. Toodete puhul, millel on riigi majandusele märkimisväärne mõju ning millel esineb kas või aeg-ajalt hinnakõikumisi, on oluline, et indeks väljendaks tõepoolest keskmist hinda.

Hinnaandmed peaksid kajastama hindu tegeliku tehingu hetkel, st siis, kui nõuded ja kohustused tekivad, muutuvad või kustutatakse.

Teenuste hinnad tuleks põhimõtteliselt kajastada siis, kui teenus osutatakse. Kui teenuse osutamine hõlmab mitut ajavahemikku või kui teenused ostetakse enne nende osutamist, tuleb teha asjakohased kohandused.

Majandustegevusala teenuste tootjahinnaindeksiga mõõdetakse kõikide teenuste keskmiste hindade arengut ettevõttelt-kõigile-tasandil, mis koosneb ettevõtetevahelisest (B2B) ja ettevõtjalt tarbijale suunatud (B2C) kaubandusest. B2B kaubandus hõlmab ka müüki avalikule sektorile ehk ettevõttelt riigile (B2G).

5)   Muutuja 130202: siseturu tootjahinnad

6)   Muutuja 130203: välisturu tootjahinnad

7)   Muutuja 130204: välisturu tootjahinnad (euroala) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)

8)   Muutuja 130205: välisturu tootjahinnad (euroalavälised riigid) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)

Majandustegevusala siseturu tootjahinnaindeksiga mõõdetakse kõikide sellest tegevusalast pärinevate ning siseturul müüdavate kaupade ja nendega seotud teenuste keskmise hinna dünaamikat. Välisturu tootjahinnaindeks näitab kõikide sellest tegevusalast pärinevate ja väljaspool siseturgu müüdavate kaupade ja nendega seotud teenuste keskmise hinna dünaamikat (kohalikku vääringusse ümber arvestatuna).

Need kaks indeksit üheskoos näitavad teatavast majandustegevusalast pärinevate kaupade ja nendega seotud teenuste keskmist hinnadünaamikat. Välisturu tootjahinnad tuleks arvutada hindadena riigipiiril, s.o FOB-hindadena (franko laeva pardal).

Sise- ja välisturu tootjahinnaindeksite jaoks on vaja koostada eraldi tootjahinnaindeksid vastavalt toote sihtkohale. Sihtkoht määratakse kindlaks toote tellinud või ostnud kolmanda isiku asukoha alusel.

Uute elamute tootjahinnad või ehituskulud

Ehitussektori tootjahinnaindeksitega mõõdetakse ainult uute elamute arendamist ning see ei hõlma kogukondade elamuid, mitteeluhooneid, maa hinda, arhitektide tasusid ega muid tasusid. Need kajastavad hinda, mida tellija maksab ehitusettevõtjale. Seepärast ei kajasta indeksid mitte ainult ehituskulude varieerumist, vaid ka tootlikkuse ja kasumimarginaali muutumist. Lisaks sellele on tootjahinna ja sellele vastavate tootmiskulude vahel ajaline vahe. Tootjahindade asendajana võib kasutada uute elamute ehitamise kogukulusid.

Ehituskulude indeksi eesmärk on näidata töövõtjal ehitustegevuse käigus tekkinud kulude arengut.

Kulud, mis moodustavad uute elamute ehitamise kogukulu, on materjalikulud, tööjõukulud, sisseseade ja varustus, transport, energia ja muud kulud. Kogukondade eluasemete kulud, mitteeluhoonete kulud, maahinnad, arhitektitasud ja muud tasud ei kuulu ehituskulude hulka.

Materjalikulud arvutatakse tavaliselt materjalide hinna alusel. Materjalide hinnad peaksid põhinema tegelikel hindadel, mitte hinnakirjas esitatud hindadel. Hinnad peaksid põhinema toodete ja tarnijate valimil. Hinnad arvutatakse ilma lisandväärtusmaksuta.

Tööjõukulud peaksid hõlmama kõikide tööga hõivatud isikute palku ja sotsiaalkindlustusmakse. Sotsiaalkindlustusmaksude hulka kuuluvad: i) tööandja makstavad kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, ii) tööandja makstavad kollektiivlepingujärgsed, lepingulised ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed ja iii) arvestuslikud sotsiaalkindlustusmaksed (otseselt tööandja makstavad sotsiaaltoetused).

Uus elamu on hoone, mis on ehitatud alaliseks või ajutiseks eluruumina kasutamiseks, või hoone, mis on muudetud muust kasutusest alaliseks või ajutiseks eluruumina kasutamiseks ning mille jaoks on siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutav ehitus- või planeerimisluba.

D.   TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE SISENDID

1)   Muutuja 230101: ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud

Teadus- ja arendustegevus tähendab loomingulist ja järjepidevat tööd, mida tehakse selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimkonna, kultuuri ja ühiskonna kohta käivate teadmiste hulka ning töötada välja uusi viise olemasolevate teadmiste rakendamiseks.

Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud kujutavad endast rahasummat, mis kulutatakse teadus- ja arendustegevusele, mida tehakse andmeid esitavas üksuses.

Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud on kõik jooksvad kulud pluss teadus- ja arendustegevusega seotud kulutused kapitali kogumahutuseks põhivarasse, mida tehakse statistilises üksuses konkreetse vaatlusperioodi jooksul, olenemata rahaliste vahendite allikast. Teadus- ja arendustegevuse jooksvate kulude hulka kuuluvad ettevõttesiseste teadus- ja arendustöötajate tööjõukulud ja muud jooksvad kulud (ettevõtteväliste teadus- ja arendustöötajate kulud, teenuste sisseost). Teadus- ja arendustegevusega seotud kulutused kapitali kogumahutuseks põhivarasse sisaldavad järgmist: maa omandamine, hoonete soetamine, info- ja sidevahendite soetamine, transpordivahendite soetamine, muude masinate ja seadmete soetamine, kapitaliseeritud arvutitarkvara soetamine, muude intellektuaalomandiõigusega seotud toodete soetamine.

2)   Muutuja 230201: teadus- ja arendustöötajad

Teadus- ja arendustegevus tähendab loomingulist ja järjepidevat tööd, mida tehakse selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimkonna, kultuuri ja ühiskonna kohta käivate teadmiste hulka ning töötada välja uusi viise olemasolevate teadmiste rakendamiseks.

Statistilise üksuse teadus- ja arendustöötajad on kõik isikud, kes tegelevad otseselt teadus- ja arendustegevusega, olenemata sellest, kas nad töötavad statistilises üksuses või on statistilise üksuse teadus- ja arendustegevusse täielikult lõimitud välisosalejad, samuti isikud, kes osutavad otseseid teenuseid teadus- ja arendustegevuseks (nt teadus- ja arendusjuhid, administraatorid, tehnikud ja kantseleitöötajad).

Isikud, kes osutavad kaudseid tugi- ja abiteenuseid, nagu söökla-, hooldus-, haldus- ja turvatöötajad, tuleks punktis D1 määratletud ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulude mõõtmisel välja jätta, isegi kui nende palk sisaldub „muude jooksvate kulude“ all.

Teadus- ja arendustöötajaskond koosneb kahest peamisest isikute rühmast:

statistilise üksuse töötajad, kes osalevad üksusesiseses teadus- ja arendustegevuses (sisemised teadus- ja arendustöötajad),

välisosalised, kes on täielikult lõimitud üksusesisesesse teadus- ja arendustegevusse (välised teadus- ja arendustöötajad), kes võivad olla kas iseseisvad (füüsilisest isikust ettevõtjad) või sõltuvad (saavad palka, kuid mitte teadus- ja arendustegevust tegevalt statistiliselt üksuselt).

3)   Muutuja 230202: teadlased

Teadlased on kutsetöötajad, kes tegelevad uute teadmiste väljatöötamise või loomisega. Nad teevad teadusuuringuid ja täiustavad või arendavad kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, seadmeid, tarkvara või töömudeleid.

Teadlase töö teaduslike ja tehniliste aspektide kavandamise ja juhtimisega tegelevad juhid ja administraatorid liigitatakse samuti „teadlasteks“.

4)   Muutuja 230301: ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

„Ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud“ on määratletud punktis D1 muutuja 230101 all ja „välismaise kontrolli alla olevad ettevõtted“ punktis A13 muutuja 210301 all.

5)   Muutuja 230401: teadus- ja arendustöötajad välismaise kontrolli all olevates ettevõtetes

„Teadus- ja arendustöötajad“ on määratletud punktis D2 muutuja 230201 all ja „välismaise kontrolli alla olevad ettevõtted“ punktis A13 muutuja 210301 all.

6)   Muutuja 230501: riigieelarve eraldised teadus- ja arendustegevusele

Riigieelarve eraldised teadus- ja arendustegevusele on kõik assigneeringud, mis on valitsemissektori eelarvetes eraldatud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks (kõigis sektorites). Valitsemissektor koosneb keskvalitsuse (föderaalvalitsuse), piirkondliku (liidumaa/osariigi vms) valitsuse ja kohaliku omavalitsuse allsektoritest (viimase teadus- ja arendustegevuse rahastust on lubatud teadus- ja arendustegevusele ette nähtud riigieelarve eraldiste hulka mitte arvata, kui seda ei peeta oluliseks või kui andmeid ei ole võimalik koguda). Riigieelarve eraldised teadus- ja arendustegevusele tähendavad eelarveandmeid alates eelarveprognoosidest kuni tegelike kulutusteni, kuid andmete kogumisel keskendutakse tavaliselt „esialgsetele eelarveassigneeringutele“ ja „lõplikele eelarveassigneeringutele“.

7)   Muutuja 230502: riikidevaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse rahastamine riiklikest vahenditest

Riikidevaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine on määratluse kohaselt valitsemissektori kogu eelarveline rahastamine, mõõdetuna riigieelarve eraldistena teadus- ja arendustegevusele, mille eesmärk on toetada riikidevahelises avaliku sektori teadus- ja arendustegevuses osalejaid, üleeuroopalisi riikidevahelisi avaliku sektori teadus- ja arendusprogramme ning ELi liikmesriikide, kandidaatriikide või EFTA riikide vahelisi kahe- või mitmepoolseid avaliku sektori teadus- ja arendusprogramme.

8)   Muutuja 330101: ettevõttesisese teadus- ja arendustegevuse kulud

Sama, mis määratletud punktis D1 muutuja 230101 all.

9)   Muutuja 330201: teadus- ja arendustöötajad

Sama, mis määratletud punktis D2 muutuja 230201 all.

10)   Muutuja 330202: teadlased

Sama, mis määratletud punktis D3 muutuja 230202 all.

E.   OSTUD

1)   Muutuja 240101: kaupade ja teenuste ost kokku

Kaupade ja teenuste ost kokku hõlmab statistilise üksuse ostetud kaupade ja teenuste kogusummat, mida kajastatakse vaatlusperioodil arvepidamises kas käibevarana või kuludena.

Sellise kaupade ostu hulka kuuluvad näiteks (mitteammendav loetelu): toor-, abi- ja pakkematerjalid, tarbekaubad, kütus, varuosad, seemned ja sööt, loomad, väikeinventar ja edasimüügiks ostetud kaubad.

Teenuste ostu hulka kuuluvad näiteks (mitteammendav loetelu) elektri-, kütte-, vee-, hooldus-, remondi-, litsentsitasu-, rendi-, kindlustus-, teadusuuringu- (kui neid teevad kolmandad isikud), renditöö-, reklaami-, müügiedendus-, transpordi-, side-, pangandus-, õigus-, raamatupidamis- ja muud teenused, mida osutavad kolmandad isikud ja mida kajastatakse vaatlusperioodil kuluna.

Siia ei kuulu valmistoodangu ja lõpetamata toodangu, samuti finantsvarade ja põhivara lisandumine. Erandina võetakse siin arvesse ka muudest klassidest eespool loetletud kirjeteks ümber liigitatud varasid.

Käesolevas määratluses nimetatud kaupade ja teenuste ostu hinnatakse vastavalt reeglitele, mis on sätestatud raamatupidamisstandardites, mille alusel eespool nimetatud varasid ja kulusid on kajastatud.

2)   Muutuja 240102: kaupade ja teenuste ost edasimüügiks

Kaupade ja teenuste ost nende edasimüümiseks muutmata kujul on kaupade ost nende edasimüümiseks kolmandatele isikutele ilma edasise töötlemiseta. Siia hulka kuulub ka teenuste ost arveid esitavate teenindusettevõtete poolt, st ettevõtete poolt, mille käive ei koosne mitte üksnes tehingu pealt võetavatest agentuuritasudest (näiteks kinnisvaramaaklerite puhul), vaid ka teenuse tegelikest kuludest, näiteks transporditeenuste ostmisel reisibüroode kaudu.

Arvesse ei võeta kolmandatele isikutele vahendustasu eest müüdavate kaupade ja teenuste väärtust, sest neid kaupu ei osta ega müü vahendustasu saav vahendaja.

Kaupade ja teenuste ost nende edasimüümiseks muutmata kujul on osa muutujast „Kaupade ja teenuste ost kokku“ ja seda kasutatakse muude koondsummade ja saldode arvutamisel.

3)   Muutuja 240103: renditöötajate kaudu osutatud teenuste kulud

See muutuja sisaldab kõiki kulusid, mida statistiline üksus on vaatlusperioodil kajastanud, ning tähistab teenuseid, mida talle osutavad ajutist tööjõudu vahendavad asutused ja samalaadsed organisatsioonid, mis pakuvad klientide ettevõtetele piiratud ajaks töötajaid, et täiendada või ajutiselt asendada kliendi tööjõudu, ja mille puhul vahendatavad isikud on ajutise abi teenust osutava üksuse töötajad. Renditöötajate kaudu osutatud teenuste kulud on osa muutujast „Kaupade ja teenuste ost kokku“.

Kõnealused asutused ja organisatsioonid ei korralda siiski otsest kontrolli oma töötajate üle kliendi töökohtades. Muutuja sisaldab ainult kulusid, mis on seotud töötajate vahendamisega ega ole seotud konkreetse tööstusliku või muu mittetööstusliku teenuse osutamisega.

4)   Muutuja 240104: pikaajalise rendi ja kasutusrendi kulud

Pikaajalise rendi kulude hulka kuuluvad kõik kulud, mida statistiline üksus vaatlusperioodil kajastab ja mis on seotud põhivara rentimisega. Selle muutuja alla kuuluvad põhivaraga seotud kasutusrendilepingu alusel tehtavad maksed.

Selle muutuja puhul liigitatakse rent kasutusrendiks, kui sellega ei kanta sisuliselt üle kõiki alusvara omandiga seotud riske ja hüvesid.

5)   Muutuja 240105: energiatoodete ost

Energiatoodete ost vaatlusperioodil peaks selle muutuja alla kuuluma ainult juhul, kui neid tooteid ostetakse kasutamiseks kütusena. Siit tuleks välja arvata energiatooted, mis ostetakse kasutamiseks toorainena või töötlemata kujul edasimüümiseks. Selle muutuja puhul tuleb esitada ainult energiatoodete maksumus.

6)   Muutuja 240106: maksed alltöövõtjatele

NACE jagude B–E tegevusalade puhul on maksed alltöövõtjatele maksed, mida üksus teeb kolmandatele isikutele alltöövõtusuhte raames tarnitavate tööstuskaupade ja osutatavate teenuste eest, mis on määratletud järgmiselt.

Kaks ettevõtet on omavahel alltöövõtusuhtes, kui samaaegselt on täidetud tingimused A ja B:

A.

kliendist ettevõte, mida nimetatakse ka peatöövõtjaks, osaleb toote kavandamisel ning esitab tarnijast ettevõttele, mida nimetatakse ka alltöövõtjaks, teatavad või kõik tehnilised tingimused ja/või varustab teda töödeldavate materjalidega;

B.

kliendist ettevõte müüb alltöövõtuga hõlmatud toote üksikult või mõne mitmeosalise toote osana ning vastutab toote garantii eest.

Märkus. Tehniliseks tingimuseks ei loeta toote värvi, suuruse või katalooginumbri kindlaksmääramist. Eritellimusel tehtud toodete valmistamine ei eelda alati alltöövõtusuhte olemasolu.

NACE F jao tegevusalade statistika puhul on maksed alltöövõtjatele maksed, mida üksus teeb kolmandatele isikutele vastutasuks ehitustööde eest, mida tehakse osana alltöövõtusuhtest.

Kaks ettevõtet on omavahel alltöövõtusuhtes, kui samaaegselt on täidetud tingimused A, B, C ja D:

A.

kliendist ettevõte sõlmib tarnijast ettevõttega (edaspidi „alltöövõtja“) lepingu tööde või teenuste pakkumiseks, mis on spetsiaalselt ehitusprotsessi osa;

B.

kliendist ettevõte vastutab ehitusprotsessi lõpptoote eest, vastutus hõlmab ka alltöövõtjate tehtud töid; alltöövõtja võib mõnel juhul kanda osa vastutusest;

C.

kliendist ettevõte esitab alltöövõtjale spetsifikatsioonid, näiteks peab alltöövõtja tehtud töö või pakutud teenus eriprojekti tõttu olema eritellimusel tehtud töö või teenus ega saa seega olla standardne või kataloogitud töö või teenus;

D.

vastastikust lepingut ei reguleeri mingil moel assotsiatiivset laadi leping, näiteks ühine vastus pakkumiskutsele, konsortsium või ühisettevõte vms.

7)   Muutuja 240201: kaubavarude muutus

Kaubavarude muutus on statistilise üksuse poolt vaatlusperioodi lõpus ja alguses kajastatud varude koguväärtuse vahe. Kõnealuste varude väärtus on väärtus, millega neid on kajastatud finantsaruannetes.

8)   Muutuja 240202: valmistoodangu ja lõpetamata toodangu varude muutus

See muutuja väljendab muutust, mis on toimunud statistilise üksuse toodetud, kuid veel müümata valmistoodangu või tootmises oleva toodangu varude väärtuses vaatlusperioodi esimese ja viimase päeva vahel. See on osa muutujast „kaubavarude muutus“.

Selle toodangu hulka kuulub statistilisele üksusele kuuluv lõpetamata toodang, isegi kui kõnealused tooted on kolmandate isikute valduses. Välja on arvatud statistilise üksuse valduses olevad tooted, mis kuuluvad kolmandatele isikutele.

Varude väärtus määratakse tootmiskulude alusel enne väärtuse korrigeerimist (näiteks kulumiarvestus).

9)   Muutuja 240203: edasimüügiks mõeldud kaubavarude muutus

Edasimüügiks mõeldud kaubavarude muutus on statistilise üksuse poolt vaatlusperioodi lõpus ja alguses kajastatud varude kui kolmandatele isikutele muutmata kujul edasimüümiseks mõeldud kaupade koguväärtuse vahe. Kõnealuste varude väärtus on väärtus, millega neid on kajastatud finantsaruannetes. Edasimüügiks mõeldud kaubavarude muutus on osa muutujast „kaubavarude muutus“.

10)   Muutuja 240301: välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost kokku

„Kaupade ja teenuste ost kokku“ on määratletud punktis E1 muutuja 240101 all ja „välismaise kontrolli alla olevad ettevõtted“ punktis A13 muutuja 210301 all.

11)   Muutuja 240302: välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost edasimüügiks

„Kaupade ja teenuste ost edasimüügiks“ on määratletud punktis E2 muutuja 240102 all ja „välismaise kontrolli all olevad ettevõtted“ punktis A13 muutuja 210301 all.

F.   VÄLJUNDID JA TULEMUSLIKKUS

1)   Muutuja 140101: tootmismaht

Ettevõtluse lühiajastatistikas on tootmismahtu vaja indeksina. Tootmismahu indeks on majandusarengu võrdlusnäitaja ja seda kasutatakse eelkõige majandusarengu pöördepunktide kindlakstegemiseks varases etapis. See tuleks esitada Laspeyres’i tüüpi indeksina, milles võrreldakse praegust tootmismahtu vastava tootmismahuga baasperioodil.

Tootmismahu indeksi teoreetiline eesmärk:

Majandustsükli statistika seisukohast tuleks mõõta omatoodangut. Mõisted „toodang“ ja „väljund“ majandustsükli statistika tähenduses ei hõlma teiste üksuste sisendeid.

Tootmismahu indeksi eesmärk on seega mõõta lisandväärtuse mahu muutusi sagedaste korrapäraste ajavahemike järel.

Mõõdetud lisandväärtuse mahu muutused peaksid üldiselt ligilähedaselt vastama lisandväärtusele, mida mõõdetakse rahvamajanduse arvepidamises kasutatavate lisandväärtuse mõistetega.

Tootmismahu indeksi arvutamise põhimõtted:

Teoreetilise eesmärgi järgi määratletud indeksi koostamiseks vajalikud andmed ei ole tavaliselt igakuiselt kättesaadavad.

Seetõttu arvutatakse lisandväärtus alushindades ainult baasperioodi kohta, eelkõige kaalude ajakohastamiseks. Kui lisandväärtus alushindades ei ole kättesaadav, võib selle asendusväärtusena kasutada kogulisandväärtust tegurikuludes.

Lisandväärtuse igakuine jätkamine baasperioodil toimub sobivate asendusväärtuste abil.

Jätkamiseks vajalike asendusväärtuste arvutamine. Indeksite jätkamiseks sobivad järgmised asendusväärtused:

jätkamine brutotoodangu (deflateeritud) väärtusega,

jätkamine mahtudega,

jätkamine (deflateeritud) käibega,

jätkamine tööjõusisendiga,

jätkamine toorainesisendiga,

jätkamine energiasisendiga.

Nende asendusnäitajate ja lisandväärtuse arengu vaheline korrelatsioon võib sõltuvalt turutegevusest erineda. Iga turutegevuse jaoks tuleks valida kõrge korrelatsiooniga asendusväärtus.

Seosed rahvamajanduse arvepidamisega:

Ühine arusaam mõistest „tootmisindeks“ kui lisandväärtuse kujunemisest on vastuolus mõiste „tootmine“ määratlusega rahvamajanduse arvepidamises või ettevõtluse struktuuristatistikas.

Rahvamajanduse arvepidamises tähendab tootmisindeks „lisandväärtuse“ muutumist püsivhindades, samas kui lisandväärtus on põhimõtteliselt toodang miinus vahetarbimine alushindades.

2)   Muutuja 140201: müügimaht

Müügimaht väljendab netokäibe väärtust püsivhindades ja on seega koguseindeks. Müügimahu saab arvutada netokäibena jooksevhindades, mida deflateeritakse sobiva hinnaindikaatoriga, või koguseindeksina, mis tuletatakse otseselt müüdud kaupade kogusest.

3)   Muutuja 140301: netokäive

Kõikide tegevusalade puhul, välja arvatud NACE osad 64, 65 ja mõned NACE 66 tegevusalad, koosneb netokäive kogu tulust, mis on saadud vaatlusperioodil statistilise üksuse tavapärase tegevuse käigus, ja see esitatakse ilma üksuse tehtud hinnaalanduste, mahahindluste ja hinnavähenditeta.

Tulu on vaatlusperioodil toimunud majandusliku kasu kasv, mis väljendub vahendite sissevooluna või varade parendamise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusena omakapital suureneb, välja arvatud omanike poolt omakapitali tehtavad sissemaksed.

Osutatud vahendite sissevool tuleneb klientidega sõlmitud lepingutest ja see teostub statistilise üksuse poolt kõnealustes lepingutes ette nähtud kohustuste täitmise kaudu. Tavaliselt seisneb toimingukohustus kaupade müügis (üleandmises) või teenuste osutamises, kuid brutosissevool võib sisaldada ka tulu, mis on saadud selle eest, et teised on kasutanud statistilise üksuse varasid.

Netokäibest jäetakse välja:

kõik maksud, tollimaksud ja lõivud, mis on otseselt seotud tuluga;

peamise tehingupoole nimel kogutud summad, kui statistiline üksus tegutseb oma suhetes peamise tehingupoolega agendina;

kõik tulud, mis ei ole saadud statistilise üksuse tavapärase tegevuse käigus. Tavaliselt liigitatakse need tululiigid „muuks (tegevus)tuluks“, „finantstuluks“, „erakorraliseks tuluks“ või muusse sarnasesse rubriiki, sõltuvalt finantsaruannete koostamisel kasutatud üldtunnustatud raamatupidamisstandardite kogumist.

Aastast lühemate ajavahemike statistikas ei pruugi olla võimalik arvesse võtta selliseid aspekte nagu aastane hinnalangus, subsiidiumid, hinnavähendid ja allahindlused.

NACE K6411, K6419 ja K649 tegevusalade puhul on netokäive toodangu väärtus, millest on lahutatud subsiidiumid ja valitsusepoolsed sihtfinantseeringud.

NACE K642 ja K643 tegevusalade puhul võib netokäibe ligikaudseks väärtuseks pidada tegevuskulude kogusummat, kui netokäive ei ole kättesaadav finantsaruannetest.

NACE K6511, K6512 ja K652 tegevusalade puhul on netokäive teenitud kindlustusmaksete brutosumma.

NACE K653 tegevusalade puhul on netokäive pensionimaksete kogusumma.

NACE K66 tegevusalade puhul, mille netokäive ei ole kättesaadav finantsaruannetest, on netokäive toodangu väärtus miinus subsiidiumid ja valitsusepoolsed sihtfinantseeringud. NACE K66 tegevusalade puhul, mille netokäive on kättesaadav finantsaruannetest, kohaldatakse netokäibe standardmääratlust.

4)   Muutuja 140302: netokäive siseturul

5)   Muutuja 140303: netokäive välisturul

6)   Muutuja 140304: netokäive välisturul (euroala)

7)   Muutuja 140305: netokäive välisturul (euroalavälised riigid)

Siseturu ja välisturu netokäibe indeksite puhul tuleb netokäive jagada vastavalt toote esimesele sihtkohale, lähtudes selle omandiõiguse üleminekust (olenemata sellest, kas toode liigub füüsiliselt üle piiri või mitte). Sihtkoht määratakse kindlaks selle kolmanda isiku residentsuse alusel, kes on kaubad ja teenused ostnud.

8)   Muutuja 250101: netokäive

Sama, mis määratletud punktis F3 muutuja 140301 all.

9)   Muutuja 250102: põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja tööstuse netokäive

See osa netokäibest, mis tuleneb NACE jagudesse A–F liigitatud tegevusaladest.

Siia ei kuulu netokäive, mis on saadud muutmata kujul edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste edasimüügist.

10)   Muutuja 250103: tööstuse netokäive

See osa netokäibest, mis tuleneb NACE jagudesse B–F liigitatud tegevusaladest.

Siia hulka kuulub netokäive, mis on saadud alltöövõtusuhtega hõlmatud kaupade ja teenuste müügist.

Siia ei kuulu netokäive, mis on saadud muutmata kujul edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste edasimüügist.

11)   Muutuja 250104: tööstuse, välja arvatud ehituse netokäive

See osa netokäibest, mis tuleneb NACE jagudesse B–E liigitatud tegevusaladest.

Siia hulka kuulub netokäive, mis on saadud alltöövõtusuhtega hõlmatud kaupade ja teenuste müügist.

Siia ei kuulu netokäive, mis on saadud muutmata kujul edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste edasimüügist.

12)   Muutuja 250105: ehituse netokäive

See osa netokäibest, mis tuleneb NACE F jakku liigitatud tegevusaladest.

Siia hulka kuulub netokäive, mis on saadud alltöövõtusuhtega hõlmatud kaupade ja teenuste müügist.

Siia ei kuulu netokäive, mis on saadud muutmata kujul edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste edasimüügist.

13)   Muutuja 250106: teenuste netokäive

Tulu kõikidest osutatud teenustest (pangandus- ja kindlustusteenused, äri- ja isikuteenused).

See muutuja hõlmab nii põhi- kui ka kõrvaltegevusalast tulenevate teenuste netokäivet; teatavaid teenuseid võivad osutada tööstusüksused. Need tegevusalad liigitatakse NACE jagudesse H–N ja P–S ning NACE G jao hooldus- ja remonditööde gruppidesse 45.2 ja 45.4.

14)   Muutuja 250107: kaubandustegevuse (ost ja edasimüük) ning vahendustegevuse netokäive

See osa netokäibest, mis tuleneb üksuse kaubandustegevusest (ost ja edasimüük) ning üksuse vahendustegevusest. See vastab selliste üksuse poolt oma nimel ja omal kulul ostetud kaupade müügile, mis müüakse edasi muutmata kujul või pärast seda, kui need on jae- ja hulgikaubandusettevõtetele tüüpilisel viisil märgistatud, pakitud või pakendatud, ning vahendustasudele, mis on saadud kolmandate isikute nimel ja arvel sooritatud ostudest ja müükidest ning muust samalaadsest tegevusest.

Edasimüügi võib jaotada järgmiselt:

edasimüük teistele kauplejatele, kutselistele kasutajatele jms (hulgimüük),

edasimüük kodumajapidamistele või väiketarbijatele (jaemüük).

Need tegevusvaldkonnad liigitatakse NACE G jakku (välja arvatud hooldus- ja remonditööd, mis kuuluvad gruppidesse 45.2 ja 45.4).

15)   Muutuja 250108: hoonete ehitamise netokäive

See osa netokäibest, mis tuleneb NACE osasse F41 liigitatud tegevusaladest.

Siia hulka kuulub netokäive, mis on saadud alltöövõtusuhtega hõlmatud kaupade ja teenuste müügist.

Siia ei kuulu netokäive, mis on saadud muutmata kujul edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste edasimüügist.

16)   Muutuja 250109: rajatiste ehitamise netokäive

See osa netokäibest, mis tuleneb NACE osasse F42 liigitatud tegevusaladest.

Siia hulka kuulub netokäive, mis on saadud alltöövõtusuhtega hõlmatud kaupade ja teenuste müügist.

Siia ei kuulu netokäive, mis on saadud muutmata kujul edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste edasimüügist.

17)   Muutuja 250110: NACE kolmekohalise arvkoodiga tähistatud põhitegevusala netokäive

See osa netokäibest, mis tuleneb üksuse põhitegevusalast. Üksuse põhitegevusala määratakse kindlaks nõukogu määruses (EÜ) nr 696/93 sätestatud reeglite kohaselt.

Siia hulka kuulub netokäive, mis on saadud alltöövõtusuhtega hõlmatud kaupade ja teenuste müügist.

Siia ei kuulu netokäive, mis on saadud muutmata kujul edasimüümiseks ostetud kaupade ja teenuste edasimüügist.

18)   Muutuja 250111: alltöövõtu netokäive

NACE F jao tegevusalade statistika puhul on alltöövõtu netokäive see netokäive, mis on saadud üksuse oma ehitustööde pakkumisest kolmandale isikule alltöövõtusuhte alusel.

Kaks ettevõtet on omavahel alltöövõtusuhtes, kui samaaegselt on täidetud tingimused A, B, C ja D:

A.

kliendist ettevõte sõlmib tarnijast ettevõttega (edaspidi „alltöövõtja“) lepingu tööde või teenuste pakkumiseks, mis on spetsiaalselt ehitusprotsessi osa;

B.

kliendist ettevõte vastutab ehitusprotsessi lõpptoote eest, vastutus hõlmab ka alltöövõtjate tehtud töid; alltöövõtja võib mõnel juhul kanda osa vastutusest;

C.

kliendist ettevõte esitab alltöövõtjale spetsifikatsioonid, näiteks peab alltöövõtja tehtud töö või pakutud teenus eriprojekti tõttu olema eritellimusel tehtud töö või teenus ega saa seega olla standardne või kataloogitud töö või teenus;

D.

vastastikust lepingut ei reguleeri mingil moel assotsiatiivset laadi leping, näiteks ühine vastus pakkumiskutsele, konsortsium või ühisettevõte vms.

19)   Muutuja 250112: netokäive kliendi residentsuse järgi

Netokäive tähendab punktis F3 muutuja 140301 all määratletud netokäivet. Residentsuse mõiste on kooskõlas määrusega (EL) nr 549/2013.

20)   Muutuja 250113: netokäive toote kaupa

Netokäive tähendab punktis F3 muutuja 140301 all määratletud netokäivet. Jaotus toodete kaupa põhineb CPA-l.

21)   Muutuja 250201: kogukasum kaupade edasimüügist

See on tulu, mis saadakse ostmisest ja edasimüümisest ilma edasise töötlemiseta. See arvutatakse netokäibe põhjal, mis on seotud kaubandustegevusega (ost ja edasimüük) ilma edasise töötlemiseta, edasimüügiks tehtud ostude kogusumma ning edasimüügiks ostetud kaupade ja teenuste varude muutuste põhjal.

Kaupade edasimüügi kogukasumi hulka arvatakse selliste kaupade ja teenuste müük, ost ja varude muutus, mis on seotud kaupade ja teenustega, mis ostetakse eesmärgiga tarnida need kolmandatele isikutele muutmata kujul.

Seda nimetatakse ka kaubanduslikuks juurdehindluseks.

22)   Muutuja 250301: toodangu väärtus

Toodangu väärtus on statistilise üksuse poolt vaatlusperioodil loodud kogutoodangu väärtus.

Kõikide tegevusalade puhul, välja arvatud NACE 64, 65 ja 66 tegevusalad, on see järgmiste elementide summa:

 

+ netokäive,

 

± valmistoodangu ja lõpetamata toodangu varude muutus,

 

± edasimüügiks mõeldud kaubavarude muutus,

 

+ toote- või käibepõhistest subsiidiumidest saadav tulu ja

 

+ kapitaliseeritud toodang

 

– edasimüügiks mõeldud kaupade ja teenuste ost.

Toote- või käibepõhistest subsiidiumidest saadav tulu on tulu, mis saadakse statistilisele üksusele vaatlusperioodil antud valitsusepoolsest abist ja mida üksus sellisena kajastab.

Kapitaliseeritud toodang on kõigi omaloodud pikaajaliste varade kogukasv, mida statistiline üksus vaatlusperioodil sellisena kajastab.

NACE K6411 tegevusalade puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: muud halduskulud peale personalikulude pluss teenus- ja vahendustasud pluss personalikulud pluss materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon.

NACE K6419 ja K649 tegevusalade puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: saadavad intressid ja samalaadsed tulud miinus makstavad intressid ja samalaadsed tasud pluss saadavad vahendustasud pluss tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt pluss finantstehingute puhastulu või puhaskahjum pluss tulu toote- või käibepõhistest subsiidiumidest. NACE K6499 tegevusalade puhul on toodangu väärtus netokäive pluss subsiidiumid ja valitsusepoolsed sihtfinantseeringud või selle ligikaudseks väärtuseks võib pidada tegevuskulude kogusummat, kui netokäive ei ole kättesaadav finantsaruannetest.

NACE K642 ja K643 tegevusalade puhul on toodangu väärtus netokäive pluss subsiidiumid ja valitsusepoolsed sihtfinantseeringud või selle ligikaudseks väärtuseks võib pidada tegevuskulude kogusummat, kui netokäive ei ole kättesaadav finantsaruannetest.

NACE K6511 tegevusalade puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: teenitud kindlustusmaksete brutosumma pluss

investeerimistulu miinus tulu osalusest miinus investeeringute väärtuse korrektsioonid pluss edasikindlustajate investeerimistulu nende osalt ettevõtte kindlustustehniliste eraldiste brutosummast pluss realiseerimata kasum investeeringutelt pluss muud kindlustustehnilised tulud (arvestamata edasikindlustust), miinus tasutud nõuded pluss/miinus muutus nõuete eraldistes (suurenemine lahutada, vähenemine liita) pluss/miinus muude kindlustustehniliste eraldiste (arvestamata edasikindlustust) muutus (kulud lahutada, tulud liita) pluss/miinus (kui on olemas) muude kindlustustehniliste eraldiste edasikindlustajate osa muutus (kulud lahutada, tulud liita) pluss/miinus (kui on olemas) tulevaste eraldiste fondi muutus (kulud lahutada, tulud liita) miinus boonused ja allahindlused, arvestamata edasikindlustust, miinus investeeringute realiseerimise kahjum miinus realiseerimata kahjum investeeringutelt pluss muu tulu.

NACE K6512 ja K652 tegevusalade puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: teenitud kindlustusmaksete brutosumma pluss investeerimistulu miinus tulu osalusest miinus investeeringute väärtuse korrektsioonid pluss edasikindlustajate investeerimistulu nende osalt ettevõtte kindlustustehnilistest eraldistest pluss muud kindlustustehnilised tulud, arvestamata edasikindlustust, pluss muu tulu miinus tasutud nõuded pluss/miinus muutus nõuete eraldistes (suurenemine lahutada, vähenemine liita) miinus investeeringute realiseerimise kahjum miinus boonuste ja allahindluste netosumma pluss/miinus tasandusreservi muutus (kulud lahutada, tulud liita) pluss/miinus teistes rubriikides märkimata muude kindlustustehniliste eraldiste muutus (kulud lahutada, tulud liita).

NACE K653 tegevusalade puhul määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: netokäive miinus tasutavad kindlustusmaksed pluss investeerimistulu pluss muud tulud pluss saadavad kindlustusnõuded miinus kogukulutused pensionidele miinus kindlustustehniliste eraldiste netomuutus (tehniliste eraldiste suurenemine lahutatakse toodangu väärtusest ja vähenemine liidetakse). Teise võimalusena võib toodangu väärtuse arvutada kulude summana.

NACE K66 tegevusalade puhul, mille netokäive ei ole kättesaadav finantsaruannetest, määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: saadavad intressid ja samalaadsed tulud miinus makstavad intressid ja samalaadsed tasud pluss saadavad vahendustasud pluss tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt pluss finantstehingute puhastulu või puhaskahjum pluss tulu toote- või käibepõhistest subsiidiumidest.

NACE K66 tegevusalade puhul, mille netokäive on kättesaadav finantsaruannetest, määratletakse toodangu väärtus järgmiselt: netokäive pluss kapitaliseeritud toodang pluss tulu toote- või käibesubsiidiumidest.

23)   Muutuja 250401: lisandväärtus

Lisandväärtus on netotegevustulu koondnäitaja, mida on korrigeeritud kulumi, amortisatsiooni ja töötajate hüvitiste võrra, kusjuures statistiline üksus kajastab neid komponente vaatlusperioodil sellisena. Selle väärtus saadakse järgmise valemi abil:

 

+ netokäive

 

+ toote- või käibepõhistest subsiidiumidest saadav tulu

 

+ kapitaliseeritud toodang

 

± kaubavarude muutus

 

– kaupade ja teenuste ost kokku.

24)   Muutuja 250501: tegevuse koguülejääk

Tegevuse koguülejääk on tegevusest tekkiv ülejääk pärast tööjõukulude hüvitamist.

Selle saab arvutada lisandväärtuse alusel, millest on maha arvatud töötajate hüvitiste kulud. See on üksuse käsutuses olev bilanss, millest on võimalik maksta hüvitust omavahendite ja laenukapitali pakkujatele, tasuda maksud ning rahastada osaliselt või täielikult investeeringuid.

25)   Muutuja 250601: välismaise kontrolli all olevate ettevõtete netokäive

„Netokäive“ on määratletud punktis F3 muutuja 140301 all ja „välismaise kontrolli alla olevad ettevõtted“ punktis A13 muutuja 210301 all.

26)   Muutuja 250701: välismaise kontrolli all olevate ettevõtete toodangu väärtus

„Toodangu väärtus“ on määratletud punktis F22 muutuja 250301 all ja „välismaise kontrolli alla olevad ettevõtted“ punktis A13 muutuja 210301 all.

27)   Muutuja 250801: välismaise kontrolli all olevate ettevõtete lisandväärtus

„Lisandväärtus“ on määratletud punktis F23 muutuja 250401 all ja „välismaise kontrolli alla olevad ettevõtted“ punktis A13 muutuja 210301 all.

28)   Muutuja 250901: välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavate ettevõtete (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja kodumaiste tütarettevõtete netokäive

„Netokäive“ on määratletud punktis F3 muutuja 140301 all ja „välismaiste ettevõtete üle kontrolli omavad ettevõtted (kõrgeima kontrolliva üksuse mõiste) ja kodumaised tütarettevõtted“ punktis A14 muutuja 210401 all.

29)   Muutuja 440101: andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete netokäive

„Netokäive“ on määratletud punktis F3 muutuja 140301 all ja „andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevad välisriigis asuvad ettevõtted“ punktis A25 muutuja 410101 all.

30)   Muutuja 251001: müüdud toodang

Müüdud toodang on riigi majandusterritooriumil mis tahes ajal tehtud toodang, mis on müüdud (arvele kantud) vaatlusperioodil. Toodang võib olla toodetud ettevõtte põhi- või kõrvaltegevuse raames. Siia hulka kuulub sama ettevõtte eri tegevusalaüksuste vahel müüdud (arvele kantud) toodang.

31)   Muutuja 251002: alltöövõtu korras toodetud toodang

Alltöövõtja poolt riigi majandusterritooriumil tehtud toodang, mis on vaatlusperioodi jooksul müüdud (arvel esitatud) peamisele tehingupoolele kooskõlas CPA suunistes alltöövõtule kehtestatud tingimustega. Toodang võib olla toodetud ettevõtte põhi- või kõrvaltegevuse raames.

32)   Muutuja 251003: tegelik toodang

Tegelik toodang hõlmab igasugust vaatlusperioodil riigi majandusterritooriumil toodetud toodangut, mida kasutatakse muude toodete valmistamiseks. Siia kuuluvad tooted, mis tegevusalaüksuses endas või mõnes muus samale ettevõttele kuuluvas tegevusalaüksuses:

on ette nähtud müügiks,

töödeldakse muuks tooteks,

paigaldatakse muusse tootesse või

ladustatakse.

G.   INVESTEERINGUD

1)   Muutuja 260101: koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse hõlmavad kõiki lisandumisi materiaalsesse põhivarasse, mida statistiline üksus vaatlusperioodil sellisena kajastab, välja arvatud suurenemine, mis on tingitud ümberhindlusest või varem kajastatud väärtuse langusest tuleneva kahjumi tühistamisest ning muude materiaalsete põhivarade ümberliigitamisest (ülekandmistest).

Lisandumine hõlmab muu hulgas soetamist, kapitalirenti, parendusi, ümberehitusi, renoveerimisi, ehitust, omal jõul ehitamist ja kapitaliseeritud kulusid, nagu on lubatud kohaldatavate raamatupidamisstandarditega, millega määratakse kindlaks kajastamise ja väärtuse hindamise kriteeriumid.

2)   Muutuja 260102: koguinvesteeringud maasse

Koguinvesteeringud maasse hõlmavad kõiki maa, maa-aluste maardlate, metsade ja siseveekogude, materiaalsete uurimis- ja hindamisvarade, kaevandus-, nafta- ja gaasivarade ja muude samalaadsete varade lisandumisi, mida statistiline üksus vaatlusperioodil sellisena kajastab. Koguinvesteeringud maasse on osa muutujast „koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse“.

3)   Muutuja 260103: koguinvesteeringud olemasolevate hoonete soetamisse

Koguinvesteeringud olemasolevate hoonete soetamisse hõlmavad kõiki soetamise hetkel juba kasutatud (st mitte uute) hoonete ja samalaadsete struktuuride lisandumisi või soetamisi, mida statistiline üksus vaatlusperioodil sellisena kajastab.

Koguinvesteeringud olemasolevate hoonete soetamisse on osa muutujast „koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse“.

4)   Muutuja 260104: koguinvesteeringud hoonete ehitamisse ja parendamisse

Koguinvesteeringud hoonete ehitamisse ja parendamisse hõlmavad järgmist:

lisandused uute hoonete oma tarbeks ehitamisse (omal jõul ehitatud);

uute hoonete soetamine (tavaliselt ehituslepingu tulemus, mille kasusaaja on andmeid esitav statistiline üksus);

olemasolevate hoonete kapitaliseeritud lisandused, ümberehitused, parendamine ja renoveerimine (kui sellega kaasneb tõenäoliselt täiendav majanduslik kasu statistilisele üksusele), mida statistiline üksus vaatlusperioodil sellisena kajastab.

Koguinvesteeringud hoonete ehitamisse ja parendamisse on osa muutujast „koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse“.

5)   Muutuja 260105: koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse

Koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse hõlmavad kõiki masinate, sõidukite, seadmete ja sisseseade, kontoriseadmete, arvutite, side- ja võrguseadmete ning muude samalaadsete seadmete lisandumisi, mida statistiline üksus vaatlusperioodil sellisena kajastab.

Koguinvesteeringud masinatesse ja seadmetesse on osa muutujast „koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse“.

6)   Muutuja 260106: koguinvesteeringud immateriaalsesse põhivarasse, v.a firmaväärtus

Koguinvesteeringud immateriaalsesse põhivarasse, v.a firmaväärtus, hõlmavad kõiki immateriaalse põhivara lisandumisi, mida statistiline üksus vaatlusperioodil sellisena kajastab, v.a firmaväärtust.

Lisandumine hõlmab muu hulgas soetamist, kapitalirenti, parendusi, lisandusi, ümberehitusi, renoveerimisi, ehitust, omal jõul ehitamist ja kapitaliseeritud kulusid, nagu on lubatud kohaldatavate raamatupidamisstandarditega, millega määratakse kindlaks kajastamise ja väärtuse hindamise kriteeriumid ning milles on määratletud ka mõiste „firmaväärtus“.

7)   Muutuja 260107: investeeringud ostetud tarkvarasse

Investeeringuid ostetud tarkvarasse loetakse immateriaalseks varaks siis ja ainult siis, kui on tõenäoline, et ettevõte saab tulevikus varale omistatavaid hüvesid, ja kui vara maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kui tarkvara ost ei vasta nendele tingimustele, kajastatakse seda tekkimisel kuluna ja see lisatakse muutuja „kaupade ja teenuste ost kokku“ väärtuse hulka.

Investeeringud ostetud tarkvarasse koosnevad selle ostuhinnast, mis sisaldab võimalikke imporditollimakse, ostmisel tasutavaid mittetagastatavaid makse ja kõiki vara otstarbekohaseks kasutuseks ettevalmistamisega otseselt seotud väljaminekuid. Otseselt seotud väljaminekud on näiteks installeerimise eest makstavad teenustasud. Kõik hinnasoodustused ja allahindlused arvatakse soetusmaksumusest maha.

8)   Muutuja 260108: materiaalsete investeeringute müügitulu

Materiaalsete investeeringute müügitulu hõlmab kolmandatele isikutele müüdud olemasolevate materiaalsete kapitalikaupade väärtust. Materiaalse põhivara müügil ei hinnata selle väärtust mitte bilansilise väärtuse järgi, vaid tegeliku müügihinna alusel (välja arvatud lisandväärtusmaks), millest on maha arvatud kõik müüja kantavad omandiõiguse üleandmise kulud. Arvesse ei võeta väärtuse korrektiive ja realiseerimist, v.a kaupade müük.

9)   Muutuja 260201: välismaise kontrolli all olevate ettevõtete koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

„Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse“ on määratletud punktis G1 muutuja 260101 all ja „välismaise kontrolli all olevad ettevõtted“ punktis A13 muutuja 210301 all.

10)   Muutuja 430101: andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse

„Koguinvesteeringud materiaalsesse põhivarasse“ on määratletud punktis G1 muutuja 260101 all ja „andmeid esitavas riigis asuvate institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevad välisriigis asuvad ettevõtted“ punktis A25 muutuja 410101 all.

H.   KINNISVARA

1)   Muutuja 150101: ehitusload – eluruumide arv

Ehitusluba on luba alustada tööd ehitusprojekti alusel. Ehitusluba ise on avalik-õiguslikelt asutustelt saadud projekteerimis- ja ehituslubade viimane etapp enne tööde algust. Uute ehitusprojektide andmeallikate täiendamiseks võib kasutada muud teavet, näiteks detailplaneeringu heakskiitmist ja ehituse algust.

Ehitusload peaksid andma hea ettekujutuse ehitustööstuse töökoormusest lähitulevikus, kuigi see ei pruugi nii olla, kui suur osa lubadest jääb kasutamata või kui loa saamise ja ehitustegevuse alguse vahele jääb pikem ooteaeg.

Määrusega (EL) 2019/2152 nõutakse andmeid ainult uute hoonete ja mitteeluhoonete elamuteks ümberehitamise kohta, isegi kui ehituslube võib anda ka muude ehitiste ja ehitustööde jaoks.

Hooned jaotatakse elamuteks ja mitteeluhooneteks.

Elamud on ehitised, millest vähemalt poolt kasutatakse elamuna. Kui elamuna kasutatakse vähem kui poolt kogu kasulikust põrandapinnast, liigitatakse ehitis mitteeluhoonete alla vastavalt selle sihtotstarbelisele projektile.

Ehituslubade eluruumide arvu muutuja eesmärk on näidata ehitustegevuse edasist arengut, väljendatuna ühikute arvus.

See muutuja koostatakse eluruumide arvu põhjal uutes elamutes, millele on antud ehitusluba (hõlmab ühepereelamuid ja kahe või enama eluruumiga elamuid). Eluruum on tuba või tubade kogum ning sinna juurde kuuluvad kõrvalruumid, mis asuvad alalises ehitises või selle struktuuriliselt eraldatud osas, mis on ehitatud, ümber ehitatud, kohandatud jne eraeluruumiks. Sellel peaks olema eraldi juurdepääs tänavale (otse või läbi aia või õue) või hoones asuvasse ühisruumi (trepikoda, koridor, vahekäik vms). Eraldi asuvad toad, mida kasutatakse selgelt eluruumi ühe osana, tuleks lugeda eluruumi osaks. Seega võib eluruum koosneda ühel ja samal ruumiliselt piiritletud alal eraldi asuvatest hoonetest, kui need on selgelt ette nähtud elamiseks samale leibkonnale.

Olemasolevate elamute laiendusi, mille puhul ehitusluba ei nõuta, ei loeta selles statistikas eluruumideks.

2)   Muutuja 150102: ehitusload – ruutmeetrid (kasulik põrandapind või muu suurusmõõt)

„Ehitusload“ on määratletud punktis H1 muutuja 150101 all. Ehituslubade kasuliku põrandapinna muutuja eesmärk on näidata ehitustegevuse edasist arengut, väljendatuna mahus.

See muutuja koostatakse loa saanud uute elamute ja mitteeluhoonete kasuliku põrandapinna ruutmeetrite põhjal. Hoone kasulik põrandapind mõõdetakse välisseinast välisseinani ning see ei hõlma järgmisi pindu:

ehituspinnad (näiteks piirnevate rajatiste pind, tugirajatised, sambad, piilarid, šahtid, korstnad),

funktsionaalsed abiruumid (näiteks kütte- ja kliimaseadmete või jõujaamade jaoks ette nähtud ruumid),

läbikäidavad ruumid (trepikojad, liftid, eskalaatorid).

Hoone kogu kasuliku elamispinna hulka arvatakse köögid, elutoad, magamistoad ja abiruumid, keldrid ning korteriomanike ühiskasutuses olevad ruumid.

Kui teave kasuliku põrandapinna kohta ei ole kogutud andmete põhjal otse kättesaadav, võib seda hinnata olemasolevate allikate põhjal.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(2)  Nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1).


V LISA

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse, sealhulgas ettevõtte näitajate järgi esitatud kaubavahetuse statistika tehnilised spetsifikatsioonid

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. jagu

Mõisted

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistikas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„kaup“ – kõik vallasasjad, kaasa arvatud elektrivool ja maagaas;

b)

„kauba eksport“ – igasugune kauba füüsiline liikumine, mille käigus väheneb liikmesriigi materiaalsete ressursside varu, sest kaup viiakse selle liikmesriigi statistiliselt territooriumilt teise liikmesriigi või liiduvälise riigi statistilisel territooriumil asuvasse sihtkohta;

c)

„kauba import“ – igasugune kauba füüsiline liikumine, mille käigus suureneb liikmesriigi materiaalsete ressursside varu, sest kaup tuuakse selle liikmesriigi statistilisele territooriumile teise liikmesriigi statistiliselt territooriumilt või liiduvälisest riigist;

d)

„erikaubad või -liikumised“ – käesoleva lisa III peatükis osutatud kaubad või kaubaliikumised, mis oma olemuse tõttu kalduvad kõrvale põhimõttest registreerida kaupade füüsiline liikumine üle liikmesriigi piiri või mis nõuavad metodoloogilisi erisätteid, mis erinevad kõigi muude kaupade või kaubaliikumiste suhtes kohaldatavatest sätetest;

e)

„liidu kaup“ – liidu tolliseadustikus määratletud liidu kaup;

f)

„liiduväline kaup“ – liidu tolliseadustikus määratletud liiduväline kaup;

g)

„tollideklaratsioon“ – liidu tolliseadustikus määratletud tollideklaratsioon;

h)

„tolli otsus“ – tolli ametlik akt, mis on seotud vastuvõetud tollideklaratsiooniga ja millel on ühe või enama isiku jaoks õiguslik mõju;

i)

„liiduväline riik“ – iga riik või territoorium, mis ei ole Euroopa Liidu statistilise territooriumi osa;

j)

„liikmesriikidevaheline transiitkaup“ – kaup, mis teel sihtliikmesriiki liigub läbi vaheliikmesriigi või peatub üksnes kauba veoga seotud põhjustel, ilma et selline liikumine kujutaks endast selles liikmesriigis kauba importi või eksporti;

k)

„majanduslik omandiõigus“ – õigus nõuda vara kasutamisega kaasnevat kasu tulenevalt sellest, et võetakse üle ka sellega kaasnevad riskid; vara majanduslikuks omanikuks ei ole tingimata juriidiline omanik;

l)

„kaudselt eksporditav kaup“ – kaup, mis tuuakse teisest liikmesriigist liikmesriiki, kus kaup asub tolliprotseduurile lubamise ajal, eesmärgiga deklareerida see kaup ekspordiks, tingimusel et eksportija ei asu liikmesriigis, kus kaup asub tolliprotseduurile lubamise ajal, ning et kauba toomine liikmesriiki, kus see kaup asub tolliprotseduurile lubamise ajal, ei kujuta endast nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ osutatud liidusisest kaupade soetamist ega sellega võrdsustatud tehingut;

m)

„kaudselt imporditav kaup“ – kaup, mis lubatakse liikmesriigis vabasse ringlusse, ilma et importija asuks selles liikmesriigis, ja mis seejärel eksporditakse teise liikmesriiki;

n)

„töötlemine“ – tegevus või toimingud (tootmine, ümbertöötlemine, ehitamine, kokkupanek, täiustamine, renoveerimine vms), mille eesmärk on uue või oluliselt täiustatud kauba saamine või tootmine;

o)

„valmistajaliikmesriik või liiduväline valmistajariik“ – liikmesriik või liiduväline riik, kus lõpetamata toodanguga toimus viimane oluline ja majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming.

2. jagu

Liidusisese ja liiduvälise ekspordi ja impordi liikmesriik; andmeid esitav liikmesriik

1.

Liidusisese kaubavahetuse statistikas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„liidusisese ekspordi liikmesriik“ – liikmesriik, mille statistiliselt territooriumilt eksporditakse kaup selle sihtkohta, mis asub teises liikmesriigis;

b)

„liidusisese impordi liikmesriik“ – liikmesriik, mille statistilisele territooriumile kaup teisest liikmesriigist imporditakse.

2.

Liiduvälise kaubavahetuse statistikas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„liiduvälise ekspordi liikmesriik“ – liikmesriik, mille statistilisel territooriumil kaup tolliprotseduurile lubamise või reekspordi ajal asub;

kaudselt eksporditavate kaupade puhul, kui on võimalik kindlaks määrata käesoleva lisa 17. jao punkti 2 teises lõigus määratletud „tegelik ekspordiliikmesriik“, on „liiduvälise ekspordi liikmesriigiks“ tegelik ekspordiliikmesriik;

b)

„liiduvälise impordi liikmesriik“ – liikmesriik, mille statistilisel territooriumil kaup tolliprotseduurile lubamise ajal asub.

3.

Liidusisese ja liiduvälise ekspordi ja impordi liikmesriigi määratlust võib erikaupade või -liikumiste puhul kohandada.

4.

Komisjonile (Eurostatile) rahvusvahelise kaubavahetuse statistika jaoks statistiliste andmete esitamisel on andmeid esitavaks liikmesriigiks ekspordi puhul ekspordiliikmesriik ja impordi puhul impordiliikmesriik.

3. jagu

Rakendusala

1.

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika hõlmab liidusisest ja liiduvälist kaubavahetust.

2.

Liidusisene kaubavahetus hõlmab järgmist:

a)

järgmiste kaupade liidusisene eksport, kui kaubad viiakse ekspordiliikmesriigist teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta:

i)

liidu kaup, välja arvatud liikmesriikidevaheline transiitkaup;

ii)

ekspordiliikmesriigis seestöötlemise tolliprotseduurile suunatud liiduväline kaup;

b)

järgmiste kaupade liidusisene eksport, kui impordiliikmesriiki tuuakse kaubad, mis on algselt eksporditud teisest liikmesriigist:

i)

liidu kaup, välja arvatud liikmesriikidevaheline transiitkaup;

ii)

liiduväline kaup, mis varem suunati ekspordiliikmesriigis seestöötlemise tolliprotseduurile ja mida hoitakse seestöötlemise tolliprotseduuri alusel või mis lubatakse impordiliikmesriigis vabasse ringlusse.

3.

Liiduväline kaubavahetus hõlmab järgmist:

a)

liidu statistiliselt territooriumilt väljaviidavate kaupade liiduväline eksport:

i)

vastavalt ühele järgmistest liidu tolliseadustikus sätestatud tolliprotseduuridest:

eksport;

välistöötlemine;

ii)

liidu tolliseadustiku kohaldamisel:

liiduväline kaup, mis reeksporditakse ajutiselt edasiseks töötlemiseks;

kaup, mis viiakse liidu tolliterritooriumilt välja pärast selle suunamist lõppkasutusprotseduurile;

reeksporditud liiduväline kaup seestöötlemisprotseduuri lõpetamiseks;

b)

liidu statistilisele territooriumile toodavate kaupade liiduväline import vastavalt ühele järgmistest liidu tolliseadustikus sätestatud tolliprotseduuridest:

i)

vabasse ringlusse, sh lõppkasutusse lubamine;

ii)

seestöötlemine.

4.

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika ulatust võib erikaupade või -liikumiste puhul kohandada.

5.

Metodoloogilistel põhjustel jäetakse teatavad kaubad või liikumised Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistikast välja. Need kaubad ja liikumised on loetletud liites.

4. jagu

Statistiline territoorium

1.

Liidu statistiline territoorium koosneb liikmesriikide statistilistest territooriumidest. Liikmesriigi statistiline territoorium vastab tema territooriumile, mida võetakse arvesse liidu tolliseadustikus liidu tolliterritooriumi kindlaksmääramisel.

2.

Erandina punktist 1 kuulub Saksamaa Liitvabariigi statistilise territooriumi hulka ka Helgolandi saar.

3.

Liikmesriikide statistilise territooriumi määratlust võib erikaupade või -liikumiste puhul kohandada.

5. jagu

Vaatlusperiood

1.

Liidusisese kaubavahetuse statistika puhul on vaatlusperiood:

a)

kalendrikuu, mille jooksul toimub import või eksport;

b)

kalendrikuu, mille jooksul liidu kaubaga, millelt ühendusesiseste tarnete ja soetuste puhul tuleb tasuda lisandväärtusmaksu, nagu on osutatud nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ, toimub maksustatav sündmus.

Kui ajavahemik kauba impordi või ekspordi ja maksustatava sündmuse vahel on pikem kui kaks kalendrikuud, on vaatlusperioodiks impordi või ekspordi toimumiskuu; või

c)

kalendrikuu, mille jooksul toll võtab vastu deklaratsiooni, juhul kui andmeallikana kasutatakse tollideklaratsiooni.

2.

Liiduvälise kaubavahetuse statistika puhul on vaatlusperiood:

a)

kalendrikuu, mille jooksul toimub import või eksport;

b)

kalendrikuu, mille jooksul toll võtab vastu deklaratsiooni, juhul kui andmeallikana kasutatakse tollideklaratsiooni.

3.

Vaatlusperioodi võib erikaupade või -liikumiste puhul kohandada.

6. jagu

Eksportija ja importija

1.

Eksportija on ettevõtja, kelle tegevus toob kaasa kaupade ekspordi.

Eksportija teostab kõnealuseid toiminguid, kui:

a)

ta sõlmib lepingu (välja arvatud veolepingud), mille alusel toimub kaupade eksport ekspordiliikmesriigist; selle puudumise korral

b)

ta viib kauba ekspordiliikmesriigist välja või korraldab kauba eksportimise ekspordiliikmesriigist; selle puudumise korral

c)

tema valduses on kaubad, mida eksporditakse ekspordiliikmesriigist.

2.

Importija on ettevõtja, kelle tegevus toob kaasa kaupade impordi.

Importija teostab kõnealuseid toiminguid, kui:

a)

ta sõlmib lepingu (välja arvatud veolepingud), mille alusel toimub kaupade import impordiliikmesriiki; selle puudumise korral

b)

ta toob kauba impordiliikmesriiki või korraldab kauba importimise impordiliikmesriiki; selle puudumise korral

c)

tema valduses on kaubad, mida imporditakse impordiliikmesriiki.

3.

Eksportija ja importija määratlust võib erikaupade või -liikumiste puhul kohandada.

7. jagu

Liidusisese kaubavahetuse statistika andmeid esitav üksus

1.

Liidusisese kaupade ekspordi statistika andmeid esitav üksus on nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (1) III jaotises määratletud maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kes identifitseeritakse ekspordiliikmesriigis sellele isikule nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 214 kohaselt antud individuaalse registreerimisnumbriga,

a)

kes on deklareerinud liidusiseseid kaubatarneid vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 251 punktile a; selle puudumise korral

b)

6. jaos määratletud eksportija.

2.

Juhul kui andmeallikana kasutatakse statistilist vaatlust, on liidusisese kaupade impordi statistika puhul andmeid esitavaks üksuseks nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ III jaotises määratletud maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kes identifitseeritakse impordiliikmesriigis sellele isikule nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 214 kohaselt antud individuaalse registreerimisnumbriga,

a)

kes on deklareerinud liidusiseseid kaupade soetusi vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 251 punktile c; selle puudumise korral

b)

6. jaos määratletud importija.

3.

Andmeid esitava üksuse määratlust võib erikaupade või -liikumiste puhul kohandada.

8. jagu

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika andmeid esitavate üksuste kohustused

1.

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika andmeid esitavatel üksustel on kohustus tõendada esitatud statistilise teabe õigsust selle liikmesriigi statistikaameti palvel, kus nad andmeid esitavad.

2.

Kui andmeid esitav üksus ei suuda esitada teavet, et täita talle käesoleva määrusega pandud kohustusi, rakendatakse tema suhtes liikmesriigi kehtestatud karistusi.

3.

Impordiliikmesriigi importija on kohustatud abistama impordiliikmesriigi statistikaametit statistilise teabega seotud andmekvaliteedi küsimuste selgitamisel ainuüksi selleks, et tagada liidusisese impordi andmete kvaliteet.

II PEATÜKK

STATISTILISTE ANDMEELEMENTIDE TÄPSUSTAMINE

9. jagu

Maksustatav väärtus ja selle ekvivalent

1.

Maksustatav väärtus on direktiivi 2006/112/EÜ kohaselt maksustamise otstarbel kindlaks määratud väärtus. Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse tollimakse, jäetakse nende tollimaksude summa maksustatavast väärtusest välja.

Kui maksustatavat väärtust ei ole maksustamise otstarbel vaja deklareerida, peab selle ekvivalent vastama kaubaarvel esitatud väärtusele, arvestamata käibemaksu, või kui see ei ole võimalik, siis summale, mille kohta esitataks müügi või ostu korral arve.

Töötlemise korral määratakse maksustatav väärtus kindlaks brutosummana järgmiselt:

a)

töötlemiseks ettenähtud kauba väärtus on kogusumma, mille kohta müügi või ostu korral arve esitataks;

b)

kauba väärtus pärast töötlemist on töötlemiseks ettenähtud kauba väärtus, millele on liidetud töötlemistoimingu lisandväärtus.

2.

Maksustatavat väärtust ja selle ekvivalenti väljendatakse andmeid esitava liikmesriigi omavääringus.

Kui maksustatava väärtuse ja selle ekvivalendi väljendamiseks omavääringus on vaja vääringut konverteerida, kasutatakse 10. jao punkti 5 teise lõigu alapunktis b osutatud vahetuskurssi.

10. jagu

Statistiline väärtus

1.

Statistiline väärtus on kauba väärtus ajal ja kohas, kus see eksportimisel ületab ekspordiliikmesriigi piiri ja importimisel impordiliikmesriigi piiri.

Liidusisese kaubavahetuse statistikas arvutatakse statistiline väärtus 9. jaos osutatud maksustatava väärtuse ja selle ekvivalendi alusel, mida vajaduse korral korrigeeritakse kõrvalkulude võrra vastavalt punktile 4.

Liiduvälise kaubavahetuse statistikas arvutatakse statistiline väärtus punktides 2 ja 3 osutatud kaupade väärtuse alusel, mida vajaduse korral korrigeeritakse kõrvalkulude võrra vastavalt punktile 4.

2.

Liiduvälise ekspordi või impordi korral on kauba väärtus:

a)

müügi või ostu korral import- või eksportkauba eest tegelikult makstud või makstav hind, jättes välja suvalised või fiktiivsed väärtused;

b)

muudel juhtudel hind, mis oleks müügi või ostu korral makstud.

Tolliväärtust kasutatakse, kui see on vabasse ringlusse, sealhulgas lõppkasutusse lubatud kauba puhul kindlaks määratud liidu tolliseadustiku kohaselt.

3.

Töötlemise või muude tehingute puhul, mille kohta arvet ei esitata, määratakse liiduvälise ekspordi või impordi puhul kauba väärtus kindlaks brutosummana järgmiselt:

a)

töötlemiseks või muuks tehinguks, mille kohta arvet ei esitata, ettenähtud kauba väärtus on kogusumma, mille kohta müügi või ostu korral arve esitataks;

b)

kauba väärtus pärast töötlemist on töötlemiseks ettenähtud kauba väärtus, millele on liidetud töötlemistoimingu lisandväärtus.

4.

Liidusisese kaubanduse korral tuleb 9. jaos osutatud maksustatavat väärtust ja selle ekvivalenti ning liiduvälise kaubanduse korral punktides 2 ja 3 osutatud väärtust vajaduse korral korrigeerida nii, et statistiline väärtus sisaldaks üksnes ja täielikult kõrvalkulusid, nagu transpordi- ja kindlustuskulud, mis tekivad kaupade tarnimisel nende lähtekohast:

a)

ekspordi korral ekspordiliikmesriigi piirile;

b)

impordi korral impordiliikmesriigi piirile.

5.

Kaupade statistilist väärtust väljendatakse andmeid esitava liikmesriigi omavääringus.

Kui kauba statistilise väärtuse väljendamiseks riigi omavääringus on vaja vääringut konverteerida, kasutatakse järgmist vahetuskurssi:

a)

vahetuskurss, mis kehtib tolliseadustikus sätestatud vääringu konverteerimise normide kohaselt tollideklaratsiooni vastuvõtmise ajal; selle puudumise korral

b)

vahetuskurss, mida kohaldatakse maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks maksustamise eesmärgil, kui see väärtus on kindlaks määratud; selle puudumise korral

c)

Euroopa Keskpanga poolt euroalasse kuuluvatele liikmesriikidele kehtestatud viitekurss, mida kohaldatakse kaupade impordi või ekspordi ajal, või kui puuduvad liikmesriikide kehtestatud erisätted, siis ametlik kurss, mille on kehtestanud euroalavälised liikmesriigid.

11. jagu

Kauba kogus

Kauba kogus on:

a)

netomass, st kauba tegelik mass ilma pakendita;

b)

vajaduse korral kogus täiendavates mõõtühikutes, st kogus, mis ei ole netomass, vastavalt vaatlusperioodil kehtivale kombineeritud nomenklatuurile.

12. jagu

Partnerliikmesriigid ja partnerriigid

1.

„Lähteliikmesriik“ on liikmesriik, kust kaup on algselt impordiliikmesriiki eksporditud, kui ühtegi äritehingut (nt müük või töötlemine) ega veoga mitteseotud peatumist ei ole toimunud vaheliikmesriigis. Kui selline peatumine või äritehing on toimunud, on lähteliikmesriigiks viimane vaheliikmesriik, kus selline peatumine või tehing on toimunud.

2.

„Sihtliikmesriik“ on viimane liikmesriik, kuhu kaup ekspordi ajal teadaolevalt saadetakse.

3.

„Päritoluriik“ on liikmesriik või riik, kust kaubad pärinevad.

Kaup, mis on täielikult saadud või toodetud ühes liikmesriigis või riigis või territooriumil, on pärit sellest liikmesriigist või riigist või sellelt territooriumilt.

Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks liikmesriik või riik või territoorium, loetakse pärinevaks sellest liikmesriigist või riigist või sellelt territooriumilt, kus selle kaubaga on selleks seadmestatud ettevõttes tehtud viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlus või toiming, mille tulemusena on valminud uus toode või mis on kujutanud endast tähtsat valmistamisetappi.

Liiduvälise kauba päritolu määratakse kindlaks vastavalt liidu tolliseadustiku sätetele, millega kehtestatakse mittesooduspäritolu reeglid.

4.

„Lähteriik“ on riik, kust kaup on algselt eksporditud liikmesriiki, kus kaup tolliprotseduurile lubamise ajal asub, juhul kui ühtegi äritehingut (nt müük või töötlemine) ega veoga mitteseotud peatumist ei ole toimunud vaheriigis. Kui selline peatumine või äritehing on toimunud, on lähteriigiks viimane vaheriik, kus selline peatumine või tehing on toimunud.

5.

„Viimane teadaolev sihtriik“ tähistab viimast riiki, kuhu kaup tolliprotseduurile lubamise või reekspordi ajal teadaolevalt eksporditakse.

13. jagu

Kaup

„Kaup“ on kaup vastavalt vaatlusperioodil kehtivale kombineeritud nomenklatuurile.

14. jagu

Tehingu liik

1.

„Tehingu liik“ tähendab erinevaid tunnuseid (ost/müük, lepinguline töö jne), mida peetakse kasulikuks ühe tehingu eristamisel teisest, eelkõige maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamise seisukohast.

2.

Tehingu liigi jaotus on esitatud käesoleva määruse I lisa C osa tabelis 1.

15. jagu

Transpordiliik

1.

„Transpordiliik piiril“ tähendab aktiivset transpordivahendit, millega kaup eeldatavasti:

a)

lahkub liidusisese ekspordi puhul ekspordiliikmesriigi statistiliselt territooriumilt või liiduvälise ekspordi puhul 4. jaos sätestatud liidu statistiliselt territooriumilt; või

b)

siseneb liidusisese impordi puhul impordiliikmesriigi territooriumile või liiduvälise impordi puhul 4. jaos sätestatud liidu statistilisele territooriumile.

2.

„Sisetranspordiliik“, kui see on asjakohane, tähendab aktiivset sisetranspordivahendit, millega kaup on ekspordi korral lahkunud lähtekohast või impordi korral on eeldatavalt jõudnud sihtkohta.

3.

„Konteiner“ tähendab teavet selle kohta, kas liidu statistilise territooriumi piiri ületamisel veetakse kaupa konteinerites.

4.

Transpordiliigi jaotus on esitatud käesoleva määruse I lisa C osa tabelis 2.

16. jagu

Partnerettevõtja impordiliikmesriigis

Partnerettevõtja impordiliikmesriigis on maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kes identifitseeritakse impordiliikmesriigis sellele isikule nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 214 kohaselt antud individuaalse registreerimisnumbriga,

a)

kes on deklareerinud liidusiseseid kaupade soetusi vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 251 punktile c; selle puudumise korral

b)

6. jaos määratletud importija.

17. jagu

Eeldatav sihtliikmesriik ja tegelik ekspordiliikmesriik

1.

Kui kaup lubatakse vabasse ringlusse või suunatakse lõppkasutusprotseduurile, on eeldatav sihtliikmesriik see liikmesriik, kus kaup tolliprotseduurile lubamise ajal asub.

Kui aga tollideklaratsiooni koostamise ajal on teada, et kaup saadetakse pärast vabasse ringlusse lubamist teise liikmesriiki, on eeldatavaks sihtliikmesriigiks see viimatinimetatud liikmesriik.

Kui kaup suunatakse seestöötlemisprotseduurile, on eeldatav sihtliikmesriik see liikmesriik, kus toimub esimene töötlemistoiming.

2.

Tegelik ekspordiliikmesriik on see liikmesriik, kus kaup tolliprotseduurile lubamise ajal asub.

Kaudselt eksporditavate kaupade puhul, mis on määratletud 1. jao punktis l, on tegelikuks ekspordiliikmesriigiks siiski liikmesriik, kust kaup on toodud liikmesriiki, kus see asub tolliprotseduurile lubamise ajal.

Kui kaubad eksporditakse pärast seestöötlemise tolliprotseduuri, on tegelikuks ekspordiliikmesriigiks liikmesriik, kus toimus viimane töötlemistoiming.

18. jagu

Statistiline protseduur

„Statistiline protseduur“ – mitmesugused omadused, mida kasutatakse erinevate impordi- ja ekspordiliikide eristamiseks, eelkõige nende tolliprotseduurile suunamise järgi, nagu on sätestatud käesoleva määruse I lisa C osa tabelis 3.

19. jagu

Sooduskohtlemine impordi puhul

1.

Sooduskohtlemise andmed tähendavad kauba tariifset sooduskohtlemist, mida näitab liidu tolliseadustikus sätestatud klassifikatsiooni kohane sooduskohtlemise kood.

2.

Andmed näitavad tolli poolt kohaldatavat või võimaldatud sooduskohtlemist.

20. jagu

Tarnetingimused

„Tarnetingimused“ tähendavad müügilepingu neid sätteid, millega kehtestatakse nii müüja kui ka ostja kohustused vastavalt Rahvusvahelise Kaubanduskoja tarneklauslitele „Incoterms“.

III PEATÜKK

ERIKAUBAD VÕI -LIIKUMISED

21. jagu

Laevad ja õhusõidukid

1.

Käesoleva jao kohaldamisel kehtib järgmine:

a)

„laev“ tähendab vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri 89. peatüki kohaselt meresõiduks loetavaid valmislaevu, vedurpuksiire, sõjalaevu ja ujuvkonstruktsioone;

b)

„õhusõiduk“ tähendab valmislennukeid ja muid õhusõidukeid tühimassiga üle 2 000 kg; muid lennukeid ja muid õhusõidukeid, helikoptereid, kosmoseaparaate, ballistilisi ja kosmoseaparaatide kanderakette käesolevad sätted ei hõlma.

2.

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika hõlmab üksnes järgmist laevade ja õhusõidukite eksporti ja importi:

a)

laeva või õhusõiduki majandusliku omandiõiguse üleminek füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kelle elu- või asukoht on teises liikmesriigis või liiduvälises riigis, füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle elu- või asukoht on andmeid esitavas liikmesriigis. Siia kuulub omandiõiguse üleminek selleks, et lammutada laev või õhusõiduk osadeks või vanametalliks. Neid tehinguid käsitatakse impordina;

b)

laeva või õhusõiduki majandusliku omandiõiguse üleminek füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kelle elu- või asukoht on andmeid esitavas liikmesriigis, füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle elu- või asukoht on teises liikmesriigis või liiduvälises riigis. Siia kuulub omandiõiguse üleminek selleks, et lammutada laev või õhusõiduk osadeks või vanametalliks. Neid tehinguid käsitatakse ekspordina;

c)

uute laevade või õhusõidukite majandusliku omandiõiguse üleminek 1. jao punktis o määratletud valmistajaliikmesriigilt või liiduväliselt valmistajariigilt nende esimesele majanduslikule omanikule pärast ehitust;

d)

laevade või õhusõidukite eksport ja import 1. jao punktis n määratletud lepingujärgseks töötlemiseks või pärast sellist töötlemist.

3.

Laevade ja õhusõidukite ekspordi ja impordi statistika puhul kehtivad järgmised sätted.

a)

Punkti 2 alapunktides a, b ja c osutatud ekspordi ja impordi puhul on vaatlusperiood see kuu, mil toimub majandusliku omandiõiguse üleminek. Punkti 2 alapunktis d osutatud ekspordi ja impordi puhul on vaatlusperiood see kalendrikuu, mil import või eksport toimub.

b)

Partnerliikmesriik või partnerriik on:

i)

punkti 2 alapunktides a ja b osutatud tehingute korral see liikmesriik või liiduväline riik, kus on impordi puhul laeva või õhusõiduki majanduslikku omandiõigust üle andva füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht või ekspordi puhul laeva või õhusõiduki majanduslikku omandiõigust üle võtva füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht;

ii)

uute laevade või õhusõidukite impordi puhul valmistajaliikmesriik või liiduväline valmistajariik;

iii)

laevade või õhusõidukite lepingujärgseks töötlemiseks importimise ning laevade või õhusõidukite lepingujärgsele töötlemisele järgneva eksportimise korral see liikmesriik või liiduväline riik, kus on laeva või õhusõiduki majanduslikku omandiõigust omava juriidilise või füüsilise isiku elu- või asukoht;

iv)

laevade või õhusõidukite lepingujärgseks töötlemiseks eksportimise ning laevade või õhusõidukite lepingujärgsele töötlemisele järgneva importimise korral see liikmesriik või liiduväline riik, kes tegeleb laevade või õhusõidukite töötlemisega.

c)

Punkti 2 alapunktides a, b ja c osutatud ekspordi ja impordi statistiline väärtus on kogusumma, mille kohta esitataks arve – v.a transpordi- ja kindlustuskulud – juhul kui laev või õhusõiduk tervikuna müüdaks või ostetaks.

d)

Kogust väljendatakse laevade puhul vaatlusperioodil kehtivas kombineeritud nomenklatuuris sätestatud täiendavates mõõtühikutes ning õhusõidukite puhul vaatlusperioodil kehtivas kombineeritud nomenklatuuris sätestatud netomassis ja täiendavates mõõtühikutes.

4.

Käesoleva jao kohaldamisel kehtib järgmine.

a)

Importija on:

i)

punkti 2 alapunktis a osutatud tehingute korral see juriidiline või füüsiline isik, kellele antakse üle laeva või õhusõiduki majanduslik omandiõigus;

ii)

laevade või õhusõidukite importimise korral pärast lepingujärgset töötlemist see juriidiline või füüsiline isik, kellel on laeva või õhusõiduki majanduslik omandiõigus;

iii)

laevade või õhusõidukite lepingujärgseks töötlemiseks importimise korral see juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb laeva või õhusõiduki töötlemisega.

b)

Eksportija on:

i)

punkti 2 alapunktides b ja c osutatud tehingute korral see juriidiline või füüsiline isik, kellelt võetakse üle laeva või õhusõiduki majanduslik omandiõigus;

ii)

laevade või õhusõidukite lepingujärgseks töötlemiseks eksportimise korral see juriidiline või füüsiline isik, kellel on laeva või õhusõiduki majanduslik omandiõigus;

iii)

laevade või õhusõidukite eksportimise korral pärast lepingujärgset töötlemist see juriidiline või füüsiline isik, kes tegeleb laeva või õhusõiduki töötlemisega.

Riikliku statistikaameti taotlusel esitavad selle ameti määratud eksportijad ja importijad punkti 3 kohaselt statistilise teabe või tõendid selle kohta, et nad on määratud ekslikult.

5.

Riiklikel statistikaametitel on juurdepääs kõigile kättesaadavatele andmeallikatele, mida nad võivad vajada punktis 2 osutatud statistika tegemiseks. Eelkõige esitavad laeva- ja õhusõidukiregistrite pidamise eest vastutavad asutused riiklike statistikaametite taotlusel kogu kättesaadava teabe.

22. jagu

Laevadele ja õhusõidukitele tarnitud kaubad

1.

Käesoleva jao kohaldamisel kehtib järgmine:

a)

„kaupade tarnimine laevadele ja õhusõidukitele“ tähendab toodete tarnimist meeskonnale ja reisijatele reisi jooksul tarbimiseks ning laevade või õhusõidukite mootorite, masinate ja muude seadmete tööks;

b)

laeva või õhusõidukit peetakse kuuluvaks sellele liikmesriigile või liiduvälisele riigile, kus on selle füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht, kellele kuulub laeva või õhusõiduki majanduslik omandiõigus, nagu on määratletud 1. jao punktis k. Käesoleva jao kontekstis võib majandusliku omandiõiguse kindlaks määrata selle riigi järgi, kus laev või õhusõiduk on registreeritud.

2.

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika hõlmab üksnes selliste kaupade eksporti, mis tarnitakse andmeid esitava liikmesriigi statistiliselt territooriumilt laevadele ja õhusõidukitele, mis kuuluvad teisele liikmesriigile või liiduvälisele riigile.

3.

Laevadele ja õhusõidukitele tarnitud kaupade ekspordi statistika puhul kehtib järgmine.

a)

Vaatlusperiood on kuu, mil kaubad laevale või õhusõidukile tarnitakse.

b)

Kasutada võib käesoleva määruse I lisa B osa tabelites 34 ja 35 sätestatud lihtsustatud kaubajaotust.

c)

Võib kasutada lihtsustatud partnerliikmesriigi või partnerriigi koode.

d)

Netomass koostatakse ainult vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri gruppi 27 kuuluvate kaupade kohta.

23. jagu

Avamererajatistele viidavad või sealt toodavad kaubad

1.

Käesoleva jao kohaldamisel kehtib järgmine:

a)

„avamererajatis“ tähendab paikseid seadmeid ja seadeldisi, mis on ette nähtud paigaldamiseks või on paigaldatud avamerele väljaspool liikmesriikide statistilist territooriumi;

b)

„avamererajatistele viidavad kaubad“ tähendab toodete tarnimist avamererajatiste meeskonna jaoks ning mootorite, masinate ja muude seadmete töö jaoks;

c)

„avamererajatise ehitamiseks kasutatavad kaubad“ tähendab kestvuskaupade tarneid uue avamererajatise ehitamiseks või olemasoleva laiendamiseks;

d)

„avamererajatistelt saadud või seal toodetud kaup“ tähendab tooteid, mis on kaevandatud merepõhjast või selle aluspinnasest või valmistatud avamererajatise poolt, ning kaupu, mis on saadud avamererajatise demonteerimisel; avamererajatistel saadud või toodetud maagaas ja elektrienergia ei ole hõlmatud käesoleva jao sätetega, vaid kuuluvad vastavalt 26. ja 27. jao sätete alla;

e)

avamererajatis loetakse liikmesriigile või liiduvälisele riigile kuuluvaks, kui see asub piirkonnas, kus liikmesriigil või liiduvälisel riigil on ainuõigus kasutada merepõhja või selle aluspinnast või õigus anda luba selliseks kasutamiseks.

2.

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika hõlmab järgmist:

a)

selliste kaupade import, mis tuuakse:

i)

teisest liikmesriigist või liiduvälisest riigist andmeid esitava liikmesriigi avamererajatisele;

ii)

teise liikmesriigi või liiduvälise riigi avamererajatiselt andmeid esitavasse liikmesriiki;

iii)

teise liikmesriigi või liiduvälise riigi avamererajatiselt andmeid esitava riigi avamererajatisele;

b)

selliste kaupade eksport, mis viiakse:

i)

andmeid esitava liikmesriigi avamererajatiselt teise liikmesriiki või liiduvälisesse riiki;

ii)

andmeid esitavast liikmesriigist teise liikmesriigi või liiduvälise riigi avamererajatisele;

iii)

andmeid esitava liikmesriigi avamererajatiselt teise liikmesriigi või liiduvälise riigi avamererajatisele;

3.

Avamererajatistele viidavate või sealt toodavate kaupade ekspordi ja impordi statistika puhul kehtib järgmine.

a)

Vaatlusperiood on kuu, mil kaubad avamererajatisele viiakse või sealt tuuakse.

b)

Avamererajatistele viidavate kaupade puhul võib kasutada käesoleva määruse I lisa B osa tabelites 34 ja 35 sätestatud lihtsustatud kaubajaotust.

Avamererajatistelt saadud või seal toodetud kaupade ning avamererajatiste ehitamiseks kasutatavate kaupade puhul kasutatakse kehtiva kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikide kaubakoode.

c)

Avamererajatistele viidavate kaupade puhul võib kasutada lihtsustatud partnerliikmesriigi või partnerriigi koode.

d)

Netomass koostatakse vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri gruppi 27 kuuluvate avamererajatistele viidud kaupade, avamererajatiste ehitamiseks kasutatavate kaupade ning avamererajatistelt saadud või seal toodetud kaupade kohta.

Vajaduse korral koostatakse avamererajatiste ehitamiseks kasutatavate kaupade ning avamererajatistelt saadud või seal toodetud kaupade kogus vaatlusperioodil kehtivas kombineeritud nomenklatuuris sätestatud täiendavates mõõtühikutes.

24. jagu

Meresaadused

1.

Käesoleva jao kohaldamisel kehtib järgmine:

a)

„meresaadused“ on kalandustooted, mineraalid, merelt päästetud vara ja kõik muud tooted, mis ei ole hõlmatud 23. jao sätetega ja mida merelaevad ei ole veel lossinud;

b)

laeva peetakse kuuluvaks sellele liikmesriigile või liiduvälisele riigile, kus on selle füüsilise või juriidilise isiku elu- või asukoht, kellele kuulub laeva majanduslik omandiõigus, nagu on määratletud 1. jao punktis k. Käesoleva jao kontekstis võib majandusliku omandiõiguse kindlaks määrata selle riigi järgi, kus laev on registreeritud.

2.

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika hõlmab järgmist meresaaduste eksporti ja importi:

a)

meresaaduste lossimine andmeid esitava liikmesriigi sadamates või nende omandamine andmeid esitavale liikmesriigile kuuluvate laevade poolt laevadelt, mis kuuluvad teisele liikmesriigile või liiduvälisele riigile. Neid tehinguid käsitatakse impordina;

b)

meresaaduste lossimine teise liikmesriigi või liiduvälise riigi sadamates laevadelt, mis kuuluvad andmeid esitavale liikmesriigile, või nende omandamine teisele liikmesriigile või liiduvälisele riigile kuuluvate laevade poolt laevadelt, mis kuuluvad andmeid esitavale liikmesriigile. Neid tehinguid käsitatakse ekspordina.

3.

Meresaaduste ekspordi ja impordi statistikas on vaatlusperiood see kuu, mil meresaadused sadamas lossitakse, või kuu, mil meresaadused omandatakse.

4.

Riiklikel statistikaametitel on juurdepääs kõigile kättesaadavatele andmeallikatele, mida nad võivad käesoleva jao kohaldamiseks vajada.

25. jagu

Kosmoseaparaadid

1.

Käesoleva jao kohaldamisel tähendab „kosmoseaparaat“ satelliite ja muid kaupu, mis suudavad liikuda väljaspool Maa atmosfääri, ning nende kaupade osi; need sätted ei hõlma kanderakette.

2.

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse üksnes järgmise kosmoseaparaatide ekspordi ja impordi suhtes:

a)

sellise kosmoseaparaadi startimine, mille majanduslik omandiõigus on läinud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kelle elu- või asukoht on andmeid esitavas liikmesriigis, üle füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle elu- või asukoht on teises liikmesriigis või liiduvälises riigis. Siia kuulub kosmoseaparaadi osade kosmosesse saatmine selleks, et need väljaspool Maa atmosfääri kokku panna. Neid tehinguid käsitatakse ekspordina;

b)

sellise kosmoseaparaadi startimine, mille majanduslik omandiõigus on läinud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kelle elu- või asukoht on teises liikmesriigis või liiduvälises riigis, üle füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle elu- või asukoht on andmeid esitavas liikmesriigis. Siia kuulub kosmoseaparaadi osade kosmosesse saatmine selleks, et need väljaspool Maa atmosfääri kokku panna. Neid tehinguid käsitatakse impordina.

3.

Kosmoseaparaatide ekspordi ja impordi statistika puhul kehtivad järgmised sätted:

a)

vaatlusperiood on kuu, mil majanduslik omandiõigus üle läheb;

b)

rahvusvahelistele organisatsioonidele või kosmoseagentuuridele eksportimisel kasutatakse lihtsustatud partnerriigikoode;

c)

statistiline väärtus on kosmoseaparaadi väärtus, välja arvatud transpordi- ja kindlustuskulud.

4.

Riiklikel statistikaametitel on juurdepääs kõigile kättesaadavatele andmeallikatele, mida nad võivad käesoleva jao kohaldamiseks vajada.

26. jagu

Maagaas

1.

Käesoleva jao kohaldamisel tähendab „maagaas“ maagaasi jaotusvõrgu kaudu tarnitavat gaasilises olekus maagaasi.

2.

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika hõlmab maagaasi eksporti ja importi.

3.

Maagaasi ekspordi ja impordi statistika puhul kehtivad järgmised sätted:

a)

vaatlusperiood on ekspordi- või impordikuu;

b)

statistiline väärtus võib põhineda hinnangutel;

c)

partnerliikmesriik või partnerriik võidakse kindlaks määrata hinnangu alusel.

4.

Riiklikel statistikaametitel on juurdepääs kõigile kättesaadavatele andmeallikatele, mida nad võivad vajada punktis 2 osutatud statistika tegemiseks. Riiklikud statistikaametid võivad nõuda, et punktis 2 osutatud statistilisi andmeid ekspordi ja impordi kohta esitaksid otse andmeid esitavas liikmesriigis asutatud ettevõtjad, kes omavad või käitavad riiklikke maagaasi ülekandevõrke.

27. jagu

Elektrienergia

1.

Käesoleva jao kohaldamisel tähendab „elektrienergia“ piiriülestes elektrivõrkudes ülekantavat elektrienergiat.

2.

Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistika hõlmab elektrienergia eksporti ja importi.

3.

Elektrienergia ekspordi ja impordi statistika puhul kehtivad järgmised sätted:

a)

vaatlusperiood on ekspordi- või impordikuu;

b)

partnerliikmesriik või partnerriik on naaberliikmesriik või liiduväline naaberriik;

c)

statistiline väärtus võib põhineda hinnangutel;

d)

kogus koostatakse ainult vaatlusperioodil kehtivas kombineeritud nomenklatuuris sätestatud täiendavates mõõtühikutes.

4.

Riiklikel statistikaametitel on juurdepääs kõigile kättesaadavatele andmeallikatele, mida nad võivad vajada punktis 2 osutatud statistika tegemiseks. Riiklikud statistikaametid võivad nõuda, et punktis 2 osutatud statistilisi andmeid ekspordi ja impordi kohta esitaksid otse andmeid esitavas liikmesriigis asutatud ettevõtjad, kes omavad või käitavad riiklikke elektriülekandevõrke.

IV PEATÜKK

ERISÄTTED LIIDUSISESE KAUPADE EKSPORDI KORRAL KONFIDENTSIAALSETE ANDMETE VAHETAMISE KOHTA

28. jagu

Vahetatava statistilise teabe kogumine ja koostamine

1.

Määruse 2019/2152 artikli 11 lõikes 2 osutatud ja määruse 2019/2152 artiklis 12 sätestatud liidusisese kaupade ekspordi statistilise teabe kogumisel ja koostamisel kohaldatakse käesoleva lisa I peatüki „Üldsätted“ ja III peatüki „Erikaubad või -liikumised“ sätteid.

2.

Vahetatavas liidusisese kaupade ekspordi statistilises teabes kasutatava mõõtühiku ning teabe klassifikatsiooni ja jaotuse kindlaksmääramiseks kohaldatakse käesoleva määruse I lisa B osa tabeli 34 sätteid.

Tehingu liigi järgi jaotamisel kasutatakse siiski I lisa C osas oleva tabeli 1 veerus A esitatud koodnumbrite ja nende veerus B esitatud alajaotuste kombinatsiooni.

3.

Teabe puhul, mis vastavalt liikmesriikides kehtivatele määratlustele kuulub sõjasaladuse alla, võivad liikmesriigid vahetada vähem üksikasjalikku teavet, kui on märgitud käesoleva määruse I lisa B osa tabelis 34, või olla täielikult vabastatud sõjasaladuse alla kuuluva teabe vahetamise kohustusest.

4.

Käesoleva lisa 22. jaos osutatud laevadele ja õhusõidukitele tarnitud kaubad, käesoleva lisa 23. jao punkti 1 alapunktis b osutatud avamererajatistele viidud kaubad ning käesoleva lisa 25. jaos osutatud kosmoseaparaatide ekspordi rahvusvahelistele organisatsioonidele või kosmoseagentuuridele võib statistilise teabe vahetamisest välja jätta, kui partnerliikmesriiki ei ole täpsustatud.

29. jagu

Katvusmäära kohaldamine

Liikmesriigid tagavad, et määruse 2019/2152 artikli 11 lõikes 2 osutatud ja määruse 2019/2152 artikli 12 lõikes 1 sätestatud statistiline teave hõlmab igal vaatlusaastal vähemalt 95 % iga liikmesriigi liidusisesest kaupade ekspordist (selle koguväärtusena), mis on suunatud kõikidesse teistesse liikmesriikidesse üheskoos võetuna.

30. jagu

Statistilised andmeelemendid

1.

Määruse 2019/2152 artikli 13 lõikes 1 loetletud statistiliste andmeelementide täpsustamisel kohaldatakse käesoleva lisa II peatüki „Statistiliste andmeelementide täpsustamine“ sätteid.

2.

Erikaupade või -liikumiste statistiliste andmeelementide täpsustamiseks võib käesoleva lisa II peatüki „Statistiliste andmeelementide täpsustamine“ sätteid kohandada.

31. jagu

Lihtsustamismeetmed

1.

Kui 7. jao punktis 1 osutatud liidusisese kaupade ekspordi statistika andmeid esitavatelt üksustelt kogutakse määruse 2019/2152 artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud statistilist teavet, võivad liikmesriigid näha ette käesolevas jaos sätestatud statistiliste andmeelementide lihtsustamise.

2.

Liikmesriigid võivad vabastada andmeid esitavad üksused teabe esitamisest kauba koguse kohta. Sel juhul esitavad liikmesriigid hinnanguliselt netomassi ja vajaduse korral täiendava mõõtühiku vastavalt vaatlusperioodil kehtivale kombineeritud nomenklatuurile.

3.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „saadetis“ kõiki vaatluskuu jooksul tehtud tehinguid, mille kohta on esitatud sama arve.

Liikmesriigid võivad võimaldada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või saadetistele, mille väärtus on alla 1 000 EUR, järgmisi lihtsustusi:

a)

andmeid esitavad üksused võivad esitada kauba kohta statistilise teabe ilma jaotuseta;

b)

liikmesriigid võivad vabastada andmeid esitavad üksused statistilise teabe esitamisest kauba koguse, päritoluriigi ja tehingu liigi kohta.

4.

Käesoleva punkti kohaldamisel kehtib järgmine:

„mootorsõiduki osad“ on osad, mis kuuluvad vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri gruppi 87;

„õhusõiduki osad“ on osad, mis kuuluvad vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri gruppi 88.

Mootorsõidukite ja õhusõidukite osade puhul kehtib järgmine:

a)

andmeid esitavad üksused võivad esitada kauba kohta statistilise teabe vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi tasandil;

b)

liikmesriigid võivad vabastada andmeid esitavad üksused statistilise teabe esitamisest kauba koguse kohta. Sel juhul esitavad liikmesriigid netomassi, mida nad andmeid esitavatelt üksustelt ei ole kogunud, hinnanguliselt.

5.

Käesoleva punkti kohaldamisel kehtib järgmine:

„tööstuslik sisseseade“ on masinate, aparaatide, tarvikute, seadmete, instrumentide ja materjalide kogum, mis üheskoos moodustab ulatusliku paikse üksuse, mida kasutatakse kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks;

„komponent“ on tarne tööstusliku sisseseade jaoks, mis koosneb kaupadest, mis kõik kuuluvad vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri samasse gruppi.

Tingimusel, et asjaomase tööstusliku sisseseade statistiline koguväärtus ületab 3 miljonit eurot, välja arvatud juhul, kui tegemist on tervikliku korduskasutatava tööstusliku sisseseadega:

a)

andmeid esitavad üksused võivad esitada kauba kohta statistilise teabe vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi tasandil;

b)

liikmesriigid võivad vabastada andmeid esitavad üksused statistilise teabe esitamisest kauba koguse kohta. Sel juhul esitavad liikmesriigid netomassi, mida nad andmeid esitavatelt üksustelt ei ole kogunud, hinnanguliselt.

6.

Punktide 2, 3, 4 ja 5 kohaseid lihtsustusi kasutavate kaupade liidusisese ekspordi statistika jaoks andmeid esitavate üksuste ekspordi väärtus ei tohi ületada 5 % vaatlusaastal määruse 2019/2152 artikli 12 lõike 2 kohaselt vahetatud kaupade liidusisese ekspordi statistilisest väärtusest.

7.

Liikmesriigid võivad vabastada liidusisese kaupade ekspordi statistika jaoks andmeid esitavad üksused teabe esitamisest impordiliikmesriigis asuva partnerettevõtja registreerimisnumbri kohta üksnes juhul, kui:

a)

andmeid esitaval üksusel ei ole võimalik esitada teavet impordiliikmesriigis asuva partnerettevõtja registreerimisnumbri kohta näiteks kolmnurkkaubanduse tingimustes;

b)

impordiliikmesriigis asuva partnerettevõtja registreerimisnumbrit ei ole võimalik kindlaks teha. Lihtsustamine piirdub järgmisega:

müük maksukohustuslastele või mittemaksukohustuslastele, sealhulgas füüsilistele isikutele, kes ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud;

käesoleva lisa III peatükis osutatud erikaubad või -liikumised.

8.

Liikmesriigid võivad vabastada liidusisese kaupade ekspordi statistika jaoks andmeid esitavad üksused päritoluriigi märkimisest üksnes juhul, kui see teave on kättesaadav või seda saab tuletada muudest allikatest ja see ei vaja hinnangut.

9.

Kui 11. jao kohaselt on nimetatud täiendavat mõõtühikut, võivad liikmesriigid vabastada andmeid esitavad üksused netomassi märkimisest.

Sel juhul esitavad liikmesriigid netomassi, mida nad andmeid esitavatelt üksustelt ei ole kogunud, hinnanguliselt.

10.

Riiklikud statistikaametid:

a)

võivad keelduda käesoleva jao alusel lihtsustusi kohaldamast või piirata nende kohaldamist, kui nad leiavad, et statistilise teabe rahuldava kvaliteedi säilitamine on olulisem eesmärk kui aruandluskoormuse vähendamine;

b)

võivad nõuda, et andmeid esitavad üksused küsiksid lihtsustuse kasutamiseks eelnevalt luba.

32. jagu

Metaandmed, mis on asjakohased vahetatud andmete kasutamiseks statistika tegemisel

1.

Ekspordiliikmesriigi statistikaamet annab impordiliikmesriigi statistikaametile järgmised metaandmed:

a)

„operatiivsed metaandmed“, mis on asjakohased vahetatud statistilist teavet sisaldavate andmefailide tervikluse kontrollimiseks;

b)

„protsessi metaandmed“, mis sisaldavad sellist teavet riiklike statistika tegemise meetodite ja tavade kohta, mis on asjakohane vahetatud statistilise teabe kasutamiseks.

2.

Ekspordiliikmesriigi statistikaamet annab impordiliikmesriigi statistikaametile ja komisjonile (Eurostat) „seire metaandmed“, mis sisaldavad teavet liidusisese kaupade ekspordi koguväärtuse kohta, mis on asjakohane vahetatud statistilise teabe kvaliteedi seireks.

3.

Seire metaandmed kajastavad kogu statistilist teavet, millele on osutatud määruse (EL) 2019/2152 artikli 11 lõikes 2 ja mis on sätestatud määruse (EL) 2019/2152 artikli 12 lõikes 1 ning mis vastavalt sisaldub ja ei sisaldu vaatluskuu kohta 33. jao alusel edastatud vahetatavas statistilises teabes.

Edastatud statistilises teabes sisalduv teave liidusisese kaupade ekspordi väärtuse kohta jaotatakse partnerliikmesriikide ja kauba järgi vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi tasandil.

Teave edastatud statistilises teabes kajastamata liidusisese kaupade ekspordi väärtuse kohta võib põhineda hinnangutel ja see jaotatakse partnerliikmesriikide järgi ning kauba järgi vähemalt vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi tasandil.

Kui partnerliikmesriiki ei ole 28. jao punktide 3 ja 4 kohaselt nimetatud, jaotatakse kaupade liidusisese ekspordi väärtuse teave kauba järgi vaatlusperioodil kehtiva kombineeritud nomenklatuuri grupi tasandil. Kui sõjasaladuse alla kuuluv teave 28. jao punkti 3 kohaselt edastatavast statistilisest teabest täielikult välja jäetakse, esitatakse seire metaandmetes ainult liidusisese ekspordi statistiline kuu koguväärtus.

33. jagu

Statistilise teabe ja metaandmete esitamise ajakava

1.

Ekspordiliikmesriigi statistikaamet esitab impordiliikmesriigi statistikaametile määruse 2019/2152 artikli 11 lõikes 2 osutatud ja määruse 2019/2152 artikli 12 lõikes 1 sätestatud statistilise teabe hiljemalt 30 kalendripäeva pärast vaatluskuu lõppu.

2.

Kui pärast punktis 1 osutatud tähtaega saab ekspordiliikmesriigi statistikaamet täiendavat statistilist teavet, esitab ekspordiliikmesriigi statistikaamet selle täiendava statistilise teabe impordiliikmesriigi statistikaametile võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 kalendripäeva pärast selle kuu lõppu, mil täiendav statistiline teave kättesaadavaks muutus.

3.

Kui juba vahetatud statistilist teavet muudetakse, esitab ekspordiliikmesriigi statistikaamet muudetud statistilise teabe võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 kalendripäeva pärast selle kuu lõppu, mil muudetud statistiline teave kättesaadavaks muutus.

4.

Ekspordiliikmesriigi statistikaamet annab impordiliikmesriigi statistikaametile järgmised andmed:

a)

32. jao punkti 1 alapunktis a osutatud operatiivsed metaandmed samal ajal selle statistilise teabega, mille kohta metaandmed käivad;

b)

32. jao punkti 1 alapunktis b osutatud protsessi metaandmed niipea kui võimalik ja hiljemalt siis, kui esitatakse statistiline teave selle aasta esimese vaatluskuu kohta, mille kohta protsessi metaandmed käivad;

suuremate metodoloogiliste või muude muutuste korral, mis mõjutavad esitatud statistilise teabe kvaliteeti, edastatakse protsessi metaandmete ajakohastus niipea kui võimalik ja hiljemalt siis, kui esitatakse statistiline teave selle aasta esimese vaatluskuu kohta, mille kohta protsessi metaandmed käivad;

c)

32. jao punktis 2 osutatud seire metaandmed hiljemalt 35 kalendripäeva pärast vaatluskuu lõppu.

Kui konkreetse vaatluskuu kohta saadakse täiendavat statistilist teavet või kui juba vahetatud statistilist teavet muudetakse, esitatakse muudetud seire metaandmed hiljemalt 35 kalendripäeva pärast selle kuu lõppu, mil täiendav või muudetud statistiline teave kättesaadavaks sai.

34. jagu

Konfidentsiaalsusmeetmed

1.

Ekspordiliikmesriigi statistikaameti poolt määruse (EL) 2019/2152 artikli 11 lõike 2 kohaselt esitatud statistiline teave on kättesaadav üksnes selle liikmesriigi statistikaametile, mille kohta andmed käivad.

2.

Statistilist teavet võivad saada ainult riiklikud statistikaametid, mis vajavad määruse (EL) 2019/2152 artikli 11 lõike 2 kohaselt esitatud statistilist teavet selleks, et arendada, teha ja levitada Euroopa statistikat oma vastavas pädevusvaldkonnas.

35. jagu

Turvameetmed

Selleks, et riiklikel statistikaametitel, mis saavad või töötlevad impordiliikmesriigis määruse (EL) 2019/2152 artikli 11 kohaselt statistilist teavet ja metaandmeid, oleks õigus sellist teavet ja selliseid metaandmeid saada, peavad nad kooskõlas komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/443 (2) artikli 10 lõikega 2 tagama, et nende IT-süsteemid oleksid kaitstud tasemel, mis on samaväärne komisjoni side- ja infosüsteemide turbepoliitikaga, mis on sätestatud komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2017/46 (3) ning selle rakenduseeskirjades ja vastavates infoturbestandardites.

36. jagu

Andmekaitse

Isikuandmete töötlemisel käesoleva lisa raames täidavad riiklikud statistikaametid oma käesolevast lisast tulenevaid ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (4).

Käesoleva lisa raames isikuandmeid töödeldes järgib komisjon määrust (EL) 2018/1725 (5).

37. jagu

Vahetatavate konfidentsiaalsete andmete vorming ja vahetamise kord

1.

Käesoleva peatüki raames vahetatud statistilist teavet ja metaandmeid vahetatakse elektrooniliselt ning need edastatakse või laaditakse üles komisjoni (Eurostati) andmete ja vajaduse korral metaandmete ühtse kontaktpunkti kaudu.

2.

Liikmesriigid peaksid teabevahetusstandardeid rakendama vastavalt komisjoni (Eurostati) esitatud rakendussuunistele.

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(2)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(3)  Komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsus (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (ELT L 6, 11.1.2017, lk 40).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).


Liide

Kaubad ja liikumised, mis jäetakse Euroopa rahvusvahelise kaubavahetuse statistikast välja

a)

Rahaline kuld;

b)

seaduslikud maksevahendid ja väärtpaberid, sealhulgas maksevahendid sellisteks teenuskuludeks nagu postikulud, maksud, kasutustasud;

c)

kaubad ajutiseks kasutamiseks (nt rent, laen, kasutusrent) või sellise ajutise kasutamise järel, eeldusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:

töötlemist ei ole/olnud kavas ning seda ei toimu ega ole toimunud;

ajutise kasutamise eeldatav kestus ei ole ületanud ega pea kavakohaselt ületama 24 kuud;

liidusisest eksporti/importi ei tule käibemaksuga maksustamise eesmärgil deklareerida liidusisese tarne/soetusena või liiduvälise ekspordi/impordi puhul ei ole toimunud ega ole ette nähtud omandiõiguse üleminekut;

d)

kaubad, mis liiguvad:

liikmesriigi ja tema teises liikmesriigis või liiduvälises riigis asuvate territoriaalenklaavide vahel ning

asukohaliikmesriigi ja teiste liikmesriikide, liiduväliste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide territoriaalenklaavide vahel.

Territoriaalenklaavide hulka kuuluvad saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid ja väljaspool emamaa territooriumi asuvad teadusbaasid;

e)

kaubad, mida kasutatakse kohandatud teabe kandjana, sealhulgas tarkvara;

f)

internetist alla laaditud andmed ja tarkvara;

g)

tasuta tarnitud kaubad, mis ei kuulu äritehingu alla, eeldusel et kauba liikumise ainus eesmärk on valmistada ette või toetada kavandatud hilisemat äritehingut, näidates kaupade või teenuste omadusi; sellised kaubad on näiteks järgmised:

reklaammaterjal;

kaubanäidised;

h)

remonti või hooldusse saadetavad ja remondist või hooldusest tulevad kaubad ning neisse remondi või hoolduse käigus inkorporeeritud varuosad, mis asendavad defektseid osi;

i)

transpordivahendid, mis liiguvad oma töö käigus, sealhulgas kanderaketid kosmoseaparaatide kosmosesse lennutamise ajal;

j)

tollile suuliselt deklareeritavad kaubad, mis on kaubanduslikku laadi, kuid ei ületa liiduvälise kaubanduse statistilist läve – väärtust 1 000 eurot või netomassi 1 000 kg – või mis ei ole kaubanduslikku laadi;

k)

pärast seestöötlemise tolliprotseduuri vabasse ringlusse lubatud kaubad jäetakse liiduvälisest kaubavahetusest välja;

l)

tellitud perioodikaväljaanded;

m)

alalist elukohta vahetava füüsilise isiku isiklikud asjad; abielu sõlmimise tõttu alalist elukohta vahetavale isikule kuuluv kaasavara ja majatarbed; pärimise teel saadud isiklikud asjad; õpilase või üliõpilase riideesemed, õppetarbed ning seonduvad majatarbed; kirstud surnuga ja urnid lahkunu tuhaga ning hauakaunistused, mida transporditakse koos kirstu või urniga; kaubad heategevusorganisatsioonidele ja kaubad, mis on ette nähtud katastroofiohvrite heaks.


VI LISA

Ettevõtte näitajate järgi esitatud Euroopa rahvusvahelise teenuskaubanduse ja rahvusvahelise teenuste osutamise statistika tehnilised spetsifikatsioonid

1. jagu

Üldsätted

1.

Komisjon avaldab juhendi Euroopa rahvusvahelise teenuste osutamise statistika tegemiseks teenuseosutamise mooduste kaupa. Statistika tegemise juhend teenuseosutamismooduste kaupa täiendab rahvusvahelise teenuskaubanduse statistika käsiraamatut „Manual on Statistics of International Trade in Services 2010“ (MSITS 2010) ja selle juurde kuuluvat statistika tegemise juhendit.

2.

Teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi esimene väljaanne avaldatakse 2021. aasta lõpuks. Teine, muudetud väljaanne avaldatakse 2023. aasta lõpuks.

3.

Teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi esimeses väljaandes kirjeldatakse üldisi hindamismeetodeid, mida saab kasutada teenuseosutamismooduste, sealhulgas kauba väärtuse ja turustusteenuste hindamiseks. Selliste meetodite lähtepunktiks on MSITS 2010 lihtsustatud lähenemisviis. Üldised hindamismeetodid põhinevad statistilistel modelleerimis- ja hindamismeetoditel, muul ettevõtlusstatistikal ja administratiivsetel andmeallikatel. Üldiselt ei tugine need lähenemisviisid riigispetsiifilistele eeldustele ega/või tõenditele ja neid saab kasutada sõltumata riigist.

4.

Statistika tegemise juhendi teine, muudetud väljaanne sisaldab soovitatavaid meetodeid, mida saab kasutada teenuseosutamismooduste, kauba väärtuse ja turustusteenuste hindamiseks, kasutades kõiki kättesaadavaid allikaid, ning modelleerimismeetodeid. Soovitatavad meetodid on lähenemisviisid, mida saab kasutada üldiste hindamismeetodite edasiseks täpsustamiseks, võttes arvesse riigi konkreetset haldus- ja majandusolukorda. Välja pakutakse mitu lähenemisviisi, et kaetud oleksid kõik tüüpilised olukorrad.

5.

Pärast nelja rakendamisaastat otsustab komisjon (Eurostat), liikmesriikide statistikaametitega konsulteerides, kas on vaja läbi vaadata Eurostati/OECD ettevõtte näitajate järgi esitatava teenuskaubanduse statistika juhend (STEC).

2. jagu

Muutujate määratlused ja jaotus

Ettevõtte näitajate järgi esitatud Euroopa rahvusvahelise teenuskaubanduse statistikas ja teenuseosutamismooduste järgi esitatud Euroopa rahvusvahelise teenuste osutamise statistikas kasutatakse järgmisi muutujate määratlusi ja jaotusi.

Teenused on tootmistegevuse tulemus, mis muudab tarbivate üksuste tingimusi või soodustab toodete või finantsvarade vahetamist. Teenused ei ole tavaliselt eraldi objektid, mille omandiõigust saab kindlaks teha, ning neid ei saa enamasti eristada nende tootmisest.

Rahvusvaheline teenuste osutamine hõlmab järgmist:

teenuskaubandus residentide ja mitteresidentide vahel (vastab 2. jao II osas määratletud moodustele 1, 2 ja 4) ning

teenuste osutamine välismaiste tütarettevõtete kaudu (2. jao II osas määratletud moodus 3).

I.   Muutujad

1)   Muutuja 460101: teenuste import ja omandamine

Teenuste import ja omandamine koosneb kõigi mitteresidentide poolt residentidele osutatud teenuste väärtusest ja andmeid esitavas riigis asuvate välismaiste tütarettevõtete kaudu residentidele rahvusvaheliselt osutatavatest teenustest. Mitteresidentide poolt residentidele osutatud teenused kujutavad endast mooduseid 1, 2 ja 4 ning andmeid esitavas riigis asuvate välismaiste tütarettevõtete kaudu residentidele osutatavad teenused vastavad moodusele 3, nagu on määratletud punktis II.1.

2)   Muutuja 460201: teenuste eksport ja osutamine

Teenuste eksport ja osutamine koosneb kõigi residentide poolt mitteresidentidele osutatud teenuste väärtusest ja muu riigi residentide poolt selles riigis välismaise tütarettevõtte asutamise kaudu (mida kontrollib residendist üksus) residentidele rahvusvaheliselt osutatavatest teenustest. Residentide poolt mitteresidentidele osutatud teenused kujutavad endast mooduseid 1, 2 ja 4 ning välismaise tütarettevõtte kaudu osutatavad teenused vastavad moodusele 3, nagu on määratletud punktis II.1.

3)   Muutuja 240401: ettevõtete impordi statistiline väärtus

Teenuste „statistiline väärtus“ on residentide ja mitteresidentide vahel turuhindades kaubeldavate teenuste väärtus. Turuhinnad tähendavad jooksvat vahetusväärtust, st väärtust, millega teenuseid vahetatakse või mida saab vahetada sularaha vastu, võttes arvesse hinnaalandeid, tagasimakseid ja muid korrektsioone.

Seega on ettevõtete impordi statistiline väärtus mitteresidentide poolt residentidele osutatud teenuste koguväärtus turuhindades.

4)   Muutuja 251101: ettevõtete ekspordi statistiline väärtus

Teenuste „statistiline väärtus“ on residentide ja mitteresidentide vahel turuhindades kaubeldavate teenuste väärtus. Turuhinnad tähendavad jooksvat vahetusväärtust, st väärtust, millega teenuseid vahetatakse või mida saab vahetada sularaha vastu, võttes arvesse hinnaalandeid, tagasimakseid ja muid korrektsioone.

Seega on ettevõtete ekspordi statistiline väärtus residentide poolt mitteresidentidele osutatud teenuste koguväärtus turuhindades.

II.   Jaotus

1.   Jaotus teenuseosutamismooduse kaupa:

Rahvusvaheliselt osutatavad teenused võib jaotada järgmise nelja teenuseosutamismooduse järgi:

Moodus 1: piiriülene teenuseosutamine – see toimub siis, kui teenust osutatakse „ühe riigi territooriumilt teise riigi territooriumile“. See sarnaneb kaubavahetusega, kus toode tarnitakse piiriüleselt ning tarbija ja tarnija jäävad kumbki oma territooriumile.

Moodus 2: tarbimine välismaal – see toimub siis, kui teenust osutatakse „ühe riigi territooriumil teise riigi teenusetarbijale“, mis tähendab, et kas tarbija ise või tema vara asub välismaal. Tüüpilised näited on turismiga seotud tegevus, nagu muuseumi- ja teatrikülastused, ning välismaale reisimine ravi saamiseks või keelekursustel osalemiseks. Siia kuuluvad ka sellised teenused nagu laevade remont välismaal, mille puhul liigub või asub välismaal ainult tarbija vara.

Moodus 3: äriline kohalolek – see toimub teenuse osutamise kaudu „ühe riigi teenuseosutaja poolt teise riigi territooriumil ärilise kohaloleku kaudu“. Sageli on teenuseosutajatel vaja luua äriline kohalolek välismaal, et tagada mitmesugustes tootmise, jaotamise, turustamise, müügi ja kättetoimetamise etappides ning müügijärgsete teenuste kontekstis tihedam kontakt tarbijaga. Äriline kohalolek välismaisel turul ei hõlma mitte ainult juriidilisi isikuid selle mõiste kitsamas õiguslikus tähenduses, vaid ka üksusi, millel on mõned juriidilise isiku tunnused, näiteks esindusi ja filiaale. Selles kontekstis on asjakohased näiteks finantsteenused, mida osutab välisriigi panga filiaal või tütarettevõte, raviteenused, mida osutab välisomandis olev haigla, ning kursused, mida pakub välisomandis olev kool.

Moodus 4: füüsiliste isikute kohalolek – see toimub siis, kui isik viibib ajutiselt mõne muu riigi kui oma asukohariigi territooriumil, selleks et osutada kommertsteenust. Moodust 4 määratletakse kui teenuse osutamist „ühe riigi teenuseosutaja poolt teise riigi territooriumil füüsiliste isikute kohaloleku kaudu“. Üldiselt loetakse, et moodus 4 hõlmab järgmist:

lepingulised teenuseosutajad, olenemata sellest, kas nad on välisriigi teenuseosutaja töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad;

äriühingusiseselt üleviidavad isikud ja välismaised töötajad, kelle välisriigis asutatud äriühingud on otse tööle võtnud;

teenusemüüjad, kes sisenevad vastuvõtvasse riiki, et luua teenuslepingu jaoks lepingulisi suhteid, või isikud, kes vastutavad ärilise kohaloleku loomise eest.

2.   Toodete jaotus EBOPS 2010 komponentide, lisarühmade ja alamkomponentide kaupa

Küsitavate EBOPSi komponentide, lisarühmade ja alamkomponentide puhul järgitakse EBOPS 2010 ja MSITS 2010 nõudeid ning need on määratletud allpool:

1.   Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused

Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenuste hulka kuuluvad tegevused, nagu töötlemine, kokkupanek, etikettimine ja pakendamine, mida teeb ettevõte, kes ei ole vastavate kaupade omanik. Näitena võib nimetada nafta rafineerimist, maagaasi veeldamist ja rõivaste ning elektroonika kokkupanemist. Siia ei kuulu kokkupandavate ehitiste kokkupanek (kuulub ehitusteenuste alla) ning transpordiga seotud etikettimine ja pakendamine (kuulub transpordi alla).

Töötlemise võtab ette üksus, mis ei ole kaupade omanik, ja omanik maksab talle tasu. Kuna kaupade omandiõigus ei muutu, ei registreerita töötleja ja omaniku vahel ka kauba ostu-müügi tehingut. Selle kirje alla kuulub ainult töötleja võetav tasu, kuigi selline tasu võib sisaldada töötleja ostetud materjali maksumust.

Rahvusvahelise kaubanduse element on olemas, kui ühe riigi resident teeb tööd kauba omanikule, kes on teise riigi resident. Nende teenuste kajastamine ei sõltu sellest, kas kaup oli varem või hiljem omaniku füüsilises valduses või mitte.

2.   Mujal nimetamata hooldus- ja remonditeenused

Mujal nimetamata hooldus- ja remonditeenuste alla kuulub mitteresidentide omandis olevate kaupade hooldus ja remont residentide poolt (ning vastupidi). Remonti võib teha remonditöid teostava ettevõtte asukohas või mujal. Siia kuuluvad ka laevade, õhusõidukite ja muude transpordivahendite hooldus- ja remonditööd. Transpordivahendite puhastamine kuulub transporditeenuste alla. Ehituse remondi- ja hooldustööd kuuluvad ehitusteenuste alla. Arvutite hooldus ja remont kuulub arvutiteenuste alla.

Hoolduse ja remondi registreeritud väärtus on tehtud remonditööde väärtus, mitte kaupade brutoväärtus enne ja pärast remonti. Hooldus- ja remonditööde väärtus hõlmab remonditöökoja tarnitavaid osi või materjale, mis sisalduvad hinnas (osad ja materjalid, mille eest võetakse eraldi tasu, ei kuulu teenuste hulka ja kuuluvad üldkaupade hulka). Siia kuuluvad nii väikesed remonditööd, millega hoitakse ese töökorras, kui ka kapitaalremont, mis suurendab kauba tõhusust või töövõimet või pikendab selle kasutusiga. Vahet ei tehta kliendi vahetarbimises ja kapitalimahutuses sisalduvatel remonditöödel.

3.   Transport

Transport hõlmab inimeste ja esemete vedu ühest kohast teise, sellega seotud tugi- ja abiteenuseid ning transpordivahendite rentimist (prahtimist) koos meeskonnaga. Siia kuuluvad ka posti- ja kulleriteenused. Transporti võib liigitada vastavalt transpordiliigile ja sellele, mida veetakse (reisijate- või kaubavedu).

Transporditeenuse osutaja võib sõlmida allhankelepinguid, et kasutada lõpliku transporditeenuse mõne osa osutamiseks teiste ettevõtjate teenuseid. Sellised teenused tuleks kirjendada brutos. Näiteks võib kullerteenuse pakkuja sõlmida eraldi lepingu rohkem kui ühe veoettevõtjaga. Vahendustasud, mida transporditeenuste osutajad maksavad agendile, tuleks kirjendada eraldi.

3.1.   Meretransport

Meretransport hõlmab kõiki rahvusvahelisi kauba- ja reisijateveoteenuseid, mida osutatakse merelaevadega, kuid ei hõlma transporti veealuste torujuhtmetega (kuulub torutranspordi alla) ega kruiisitasusid (kuulub reisiteenuste alla).

3.2.   Õhutransport

Õhutransport hõlmab kõiki rahvusvahelisi kauba- ja reisijateveoteenuseid, mida osutatakse õhusõidukiga.

3.3.   Muu transport

Hõlmab kõiki veoteenuseid, mida ei osutata mere- või õhuveo teel. See koosneb järgmistest transpordiliikidest:

Kosmosetransport hõlmab satelliitide väljasaatmise teenust, mida äriettevõtted osutavad satelliitide omanikele (näiteks telekommunikatsiooniettevõtetele), ja muid kosmosetehnikaoperaatorite teenuseid, näiteks kaupade ja inimeste vedu teadusuuringuteks. Siia kuuluvad ka reisijatevedu kosmoses ja ühe riigi maksed teisele oma residentide veo eest teise riigi kosmoseaparaadiga.

Raudteetransport hõlmab rahvusvahelisi vedusid rongiga.

Maanteetransport hõlmab rahvusvahelist kaubavedu veoautodega ja rahvusvahelist reisijatevedu bussidega.

Siseveetransport hõlmab rahvusvahelist vedu jõgedel, kanalitel ja järvedel. Siia kuuluvad ühe riigi siseveeteed ja sellised veeteed, mis on ühised kahele või mitmele riigile.

Torutransport hõlmab kaupade transporti torusid mööda, näiteks nafta ja naftatoodete, vee ja gaasi transporti. Siia ei kuulu vee, gaasi ja muude naftatoodete jaotusteenused (tavaliselt alajaamadest tarbijale) (kuulub muude mujal nimetamata äriteenuste alla) ja transporditavate toodete väärtus (kuulub üldkaupade alla).

Elektrienergia ülekanne hõlmab elektrienergia ülekandmist kõrgepingel omavahel ühendatud liinide võrgu ja sellega seotud seadmete kaudu toitepunktidest punktidesse, kus see muundatakse madalpingele, selleks et viia see edasi tarbijateni või muudesse elektrisüsteemidesse. Ülekanne loetakse lõppenuks, kui elekter siseneb sellise elektrivõrgu jaotusseadmetesse, mis viivad elektrit lõpptarbijatele tarbimiseks. Siia ei kuulu elekter ise (kuulub üldkaupade alla), samuti elektrijaotus, st elektri tarnimine alajaamast tarbijani (kuulub muude mujal nimetamata äriteenuste alla).

Muud transpordi tugi- ja abiteenused hõlmavad kõiki muid transporditeenuseid, mida ei saa liigitada ühegi eespool kirjeldatud transporditeenuste liigi alla.

3.4.   Posti- ja kulleriteenused

Posti- ja kulleriteenused hõlmavad kirjade, ajalehtede, perioodikaväljaannete, brošüüride, muude trükiste, postisaadetiste ja pakkide vastuvõtmist, transporti ja kättetoimetamist. Siia kuuluvad ka postkontorite letiteenused, näiteks postmarkide müük, nõudmiseni postisaadetiste teenused ja telegrammiteenused ning postkastide rentimine.

Vabatahtlik: kaubaveoteenuste hindamine tehingupõhiselt

Selleks, et täiendada kaubaveoandmeid, mis koostatakse kaupade väärtuse määramise FOB-põhimõtte kohaselt, on vaja lisateavet residentide poolt mitteresidentidele ja vastupidi osutatavate kaubaveoteenuste väärtuse kohta. See teave on kasulik, sest see kajastab tegelikke turutehinguid nende toimumise ajal ilma paranduste, kohanduste või hinnanguteta.

Sellisel juhul kirjendatakse veoteenus siis ja ainult siis, kui veoteenuste tehing toimub residendi ja mitteresidendi vahel. Eraldi veoteenuse kirjendamine sõltub tarnetingimustest, mis on kindlaks määratud kaupade müügi või ostu lepingus ja mis realiseeritakse turutehingus.

Kui kahe residendi vahel sõlmitakse transpordileping eksporditava kauba veoteenuste osutamiseks, jäetakse transporditeenus selle mõõtmismeetodi alusel välja, kuid osa sellest võetaks arvesse, juhul kui kohaldataks maksebilansi põhimõtteid. Nii toimub näiteks siis, kui kauba müügi või ostu lepingus ette nähtud tarnetingimused näevad ette tasuta kohaletoimetamise sihtkohta („vedu makstud“) ja kui eksportija on sõlminud transporditeenuse osutamiseks lepingu eksportiva riigi residendiga. Tehingupõhist mõõtmismeetodit kasutataks juhul, kui:

veoteenuste osutamise leping sõlmitakse residendi ja mitteresidendi vahel ning tarnetingimuseks on määratud tehasest hankimise tasand. Registreeritakse kogu transporditeenus, sealhulgas see osa transporditeenusest, mis osutatakse enne eksportiva riigi piiri;

transporditeenus toimub residentide ja mitteresidentide vahel ja selle käigus toimub maanteevedu kolmanda riigi sõidukiga ja rannasõit või kabotaaž.

4.   Reisiteenused

EBOPS 2010 see komponent erineb enamikust rahvusvaheliselt kaubeldavatest teenustest selle poolest, et see põhineb tehinguosalistel. Erinevalt enamikust EBOPSi teenustest ei ole reisimine konkreetne toode; pigem hõlmab see hulka kaupu ja teenuseid, mida mitteresidendid tarbivad riigis, mida nad külastavad. Reisiteenused hõlmavad määratluse järgi kaupu ja teenuseid, mida mitteresidendid riigi külastamisel sellest riigist oma tarbeks või kingituseks soetavad. Need hõlmavad mis tahes pikkusega viibimisi, tingimusel et elukohta ei muudeta.

Kõige levinumad reisiteenuste hulka kirjendatavad kaubad ja teenused on külastatavas riigis ostetud majutus, toit, joogid ja transport (mis kõik tarbitakse tarnivas riigis). Siia kuuluvad ka kingitused, suveniirid ja muud tooted, mis ostetakse oma tarbeks ja mis võidakse külastatavast riigist välja viia.

Tekkepõhise arvestuse kohaselt arvatakse reisiteenuste hulka kaubad ja teenused, mis omandatakse külastuse ajal, kuid mille eest tasutakse varem või hiljem. Kaupu ja teenuseid võidakse omandada nii, et nende eest tasub välismaale suunduv isik või tasutakse selle isiku nimel või neid pakutakse ilma vastuteene või hüvitiseta (näiteks saadakse tasuta öömaja ja toit: sellisel juhul toimub ka vastav üleminek) või need toodetakse oma tarbeks (näiteks teatavatel kinnisvara omamise juhtudel ja osaajalise kasutamise puhul).

5.   Ehitusteenused

Ehitusteenused hõlmavad põhivarana arvele võetud hoonete ja muude ehitiste, nagu maanteede, sildade, tammide rajamist, haldamist, renoveerimist, remonti või laiendamist ning inseneritehnilist maaparandust. Siia kuuluvad ka nendega seotud paigaldus- ja koostetööd, ehitusplatsi ettevalmistamine ja üldehitus ning eriteenused, nagu värvimis-, torustiku- ja lammutustööd.

Ehitusteenuseid hinnatakse brutoväärtuse alusel, st kaasa on arvatud kõik töö sisendina kasutatud kaubad ja teenused, muud tootmiskulud ja tegevuse ülejääk, mis ehitusettevõtte omanikel tekib. See väärtuse määramise põhimõte on sama, mis kehtib kogu toodangu (nii kaupade kui ka teenuste) hindamisel, nagu on kirjeldatud rahvamajanduse arvepidamise süsteemis 2008 SNA.

Kui ehitusettevõtja osutab oma teenuseid välismaal pikaajalise (rohkem kui 12 kuud kestva) füüsilise kohaloleku kaudu, loomata kliendi riigis juriidilist isikut, ja kui tegevus on piisavalt mainimisväärne, võib statistikategijal olla vaja kaaluda, kas statistilisest seisukohast tuleb arvesse võtta tinglikku institutsionaalset üksust. Sel juhul ei loeta vastavaid rahvusvahelisi tehinguid teenuskaubanduseks (sellised tehingud kirjendatakse välismaiste otseinvesteeringute finantsvoogude, tulu ja positsioonina ning tema tegevust käsitlevaid andmeid tuleks käsitada välismaiste tütarettevõtete statistikana). Kui eespool nimetatud tingimused ei ole täidetud, käsitatakse rahvusvahelisi tehinguid residentide ja mitteresidentide vahelise teenuskaubandusena.

6.   Kindlustus- ja pensioniteenused

Kindlustus- ja pensioniteenused hõlmavad mitmesuguste kindlustusliikide pakkumist residentidest kindlustusseltside poolt mitteresidentidele ja vastupidi.

Kindlustus pakub individuaalsetele üksustele (valitsused, ettevõtted, kodumajapidamised) teatud riskide suhtes finantskaitset kindlaksmääratud sündmuste toimumise tagajärgede vastu. Lisaks tegutsevad kindlustusandjad sageli finantsvahendajatena, kes investeerivad nendelt üksustelt kogutud vahendeid finants- või muudesse varadesse, et rahuldada tulevasi nõudeid.

Pensionifondid luuakse selleks, et maksta hüvitisi teatavate töötajarühmade pensionile jäämise või invaliidsuse korral. Need sarnanevad kindlustusega selle poolest, et nad tegutsevad vahendajatena, kes investeerivad vahendeid pensionisaajate eest ja jaotavad mõned riskid ümber.

Kindlustus- ja pensioniteenused hõlmavad järgmisi alamkomponente: otsekindlustus; edasikindlustus; kindlustuse abiteenused; pensioniteenused ja standardsed tagatisteenused.

7.   Finantsteenused

Finantsteenused hõlmavad finantsvahendus- ja abiteenuseid, välja arvatud kindlustusseltside ja pensioniskeemide teenused. Nende teenuste hulka kuuluvad teenused, mida tavaliselt osutavad pangad ja muud finantsvahendajad ning abiettevõtted. Siia kuuluvad teenused, mida osutatakse seoses finantsinstrumentidega tehtavate tehingutega, samuti muud finantstegevusega seotud teenused, mis hõlmavad muu hulgas hoiuste võtmist ja laenamist, akreditiive, krediitkaarditeenuseid ning kapitalirendi, faktooringu, väärtpaberite emissiooni tagamise ja maksete arveldamisega seotud vahendustasusid ja tasusid. Siia kuuluvad ka finantsnõustamisteenused, finantsvarade või investeerimiskulla hoidmine, finantsvarahaldus, järelevalveteenused, mugavusteenused, likviidsuse lisamise teenused, riskide ülevõtmise teenused (v.a kindlustus), ühinemiste ja ülevõtmiste teenused, krediidireitinguteenused, börsiteenused ja usaldushoiuteenused.

Finantsteenuste eest võidakse tasu võtta järgmises vormis: otsesed tasud, ostu- ja müügitehingute marginaalid, varasid valdavate üksuste puhul saadaolevast omanditulust maha arvatud varahalduskulud või laenude ja hoiuste intressimäära ja viitemäära vahelised marginaalid (nn „kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused“ ehk FISIM).

Finantsvahendajate puhul võib otseste ja kaudsete tasude vaheline tasakaal aja jooksul ja asutuseti erineda; seega on vaja andmeid mõlema kohta, et saada täielik ülevaade nende teenuste osutamisest.

8.   Mujal nimetamata intellektuaalomandi kasutustasud

Mujal nimetamata intellektuaalomandi kasutustasude hulka kuuluvad:

tasud varaliste õiguste kasutamise eest (näiteks patendid, kaubamärgid, autoriõigused, tööstustehnoloogia ja tööstusdisainlahendused, k.a ärisaladused ja frantsiisid). Nimetatud õigused võivad tekkida teadus- ja arendustegevusest ning turustamisest; ning

litsentsitasud originaalteoste või prototüüpide (näiteks raamatute ja käsikirjade, arvutitarkvara, filmikunstiteoste ja helisalvestiste autoriõigused) reprodutseerimise või levitamise eest ning seonduvate õiguste eest (näiteks elavettekanded ja televisiooni-, kaabli- või satelliitülekanded).

9.   Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused

Arvuti- ja telekommunikatsiooniteenused määratletakse teenuse olemuse, mitte osutamismeetodi järgi. Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused jagatakse omakorda kolmeks alamkomponendiks: telekommunikatsiooniteenused, arvutiteenused ja infoteenused.

9.1.   Telekommunikatsiooniteenused

Telekommunikatsiooniteenused hõlmavad heli, kujutiste, andmete või muu teabe edastamist telefoni, teleksi, telegrammi, raadio- ja televisioonikaabli, raadio- ja televisioonisatelliidi, elektronposti, faksi vms teel, sealhulgas äriside-, telekonverentsi- ja tugiteenuseid. Siia ei kuulu edastatava teabe väärtus. Siia kuuluvad ka mobiilsideteenused, interneti tuumvõrgu teenused ja võrkupääsuteenused, sealhulgas internetti pääsu pakkumine. Siia ei kuulu telefonivõrgu seadmete paigaldusteenused (kuuluvad ehitusteenuste alla) ega andmebaasiteenused (kuuluvad infoteenuste alla).

9.2.   Arvutiteenused

Arvutiteenused koosnevad riistvara ja tarkvaraga seotud teenustest ning andmetöötlusteenustest.

9.3.   Infoteenused

Infoteenused jagunevad uudisteagentuuride teenusteks ja muudeks infoteenusteks.

Uudisteagentuuride teenuste alla kuulub meedia varustamine uudiste, fotode ja temaatiliste artiklitega.

Muude infoteenuste alla kuuluvad andmebaasiteenused, nagu andmebaaside loomine, andmete säilitamine ning andmete ja andmebaaside (sealhulgas kataloogide ja postiloendite) levitamine nii internetis kui ka magnet- või optiliste salvestuste või trükimeedia kaudu, ning veebi otsinguportaalid (otsingumootori teenused, mis kliendi sisestatud võtmesõnaga päringu peale leiavad internetiaadressid). Siia kuuluvad ka: ajalehtede ja perioodikaväljaannete otsetellimused (v.a hulgitellimused) posti teel, elektrooniliselt või muul viisil; muud võrgusisuteenused; raamatukogu- ja arhiiviteenused. (Ajalehtede ja perioodikaväljaannete suurtellimused kuuluvad üldkaupade alla).

Allalaaditud sisu, mis ei ole tarkvara ega audiovisuaaltoode või seotud toode, kuulub infoteenuste alla.

10.   Muud äriteenused

Selle kategooria alla kuuluvad: teadus- ja arendustegevuse teenused, ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused, tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused.

10.1.   Teadus- ja arendustegevuse teenused

Teadus- ja arendustegevuse teenused hõlmavad teenuseid, mis on seotud alusuuringute, rakendusuuringute ning uute toodete ja protsesside eksperimentaalse arendamisega ning hõlmavad tegevust loodus-, sotsiaal- ja humanitaarteadustes.

10.2.   Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused

Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenuste hulka kuuluvad: 10.2.A. õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid, juhtimisteenused ja suhtekorraldusteenused ning 10.2.B. reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused.

10.2.1.   (vabatahtlik kirje) Õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldusteenused

Filiaali, tütarettevõtte või sidusettevõtte üldjuhtimise teenused, mida osutab emaettevõte või muu tütarettevõte, kuuluvad sageli õigusabi, raamatupidamis-, juhtimiskonsultatsiooni- ja suhtekorraldusteenuste alla.

10.2.2.   (vabatahtlik kirje) Reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused

Residentide ja mitteresidentide vaheliste reklaami-, turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenuste alla kuulub reklaami kujundamine, loomine ja turustamine reklaamiagentuuride poolt; meediasse suunamine, sealhulgas reklaamipinna ost ja müük; messide pakutavad näituseteenused; toodete turustamine välismaal; turu-uuringud; teleturundus; avaliku arvamuse küsitlused mitmesugustel teemadel.

10.3.   Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused

Siia kuulub järgmine: arhitektuurialased, inseneri-, teadus- ja muud tehnilised teenused; jäätmekäitluse, reostuse kõrvaldamise, põllumajanduse ja mäetööstuse teenused; kasutusrent; kaubandusega seotud teenused ja muud mujal nimetamata äriteenused.

10.3.1.   (vabatahtlik kirje) Arhitektuurialased, inseneri-, teadus- ja muud tehnilised teenused

10.3.2.   (vabatahtlik kirje) Jäätmekäitluse, reostuse kõrvaldamise, põllumajanduse ja mäetööstuse teenused

Jäätmekäitluse, reostuse kõrvaldamise, põllumajanduse ja mäetööstuse teenused on jagatud kolme ossa: jäätmekäitluse ja reostuse kõrvaldamise teenused; põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega seotud teenused ja maavarade kaevandamisega seotud teenused ning nafta ja gaasi ammutamine.

10.3.3.   (vabatahtlik kirje) Kasutusrenditeenused

Kasutusrenditeenuste all mõistetakse toodetud vara rendile andmist selliste kokkulepete alusel, mis näevad ette vara kasutusõiguse andmise rentnikule, ilma et talle läheks üle oluline osa omandiõigusega kaasnevatest riskidest ja hüvedest. Nende teenuste alla kuulub residendi ja mitteresidendi vaheline laevade, õhusõidukite ja muude transpordiseadmete, näiteks raudteevagunite, konteinerite või platvormide üürimine (rentimine) või prahtimine ilma meeskonnata. Siia kuuluvad ka muud liiki seadmete kasutusrendi maksed, mida võib eristada järgmiste tunnuste järgi:

rendileandjal on tavaliselt varu varasid, mida kasutajad saavad nõudmisel või lühikese etteteatamisega üürida või rentida;

vara võib välja rentida erinevateks ajavahemikeks ja rentnik võib perioodi lõppedes renti pikendada;

rendileandja vastutab rentnikule osutatava teenuse raames sageli vara hoolduse ja remondi eest.

10.3.4.   (vabatahtlik kirje) Kaubandusega seotud teenused

Kaubandusega seotud teenused hõlmavad kaupmeestele, kaubamaakleritele, edasimüüjatele, enampakkumiste korraldajatele või komisjonäridele kauba- ja teenusetehingute eest makstavaid vahendustasusid. Nende teenuste hulka kuuluvad näiteks enampakkumise korraldaja tasu ja agendi vahendustasu laevade, õhusõidukite ja muude kaupade müügi eest. Kui kaupleja on müüdava kauba omanik, arvatakse kaupleja marginaal tavaliselt kauba väärtuse hulka.

Kõik marginaalid, mis ei sisaldu kaupade FOB-hinnas, sisalduvad kaubandusega seotud teenustes. Kaubandusega seotud teenuste hulka ei kuulu frantsiisitasud (kuuluvad mujal nimetamata intellektuaalomandi kasutustasude alla); finantsinstrumentide vahendamine (kuulub finantsteenuste alla); ja transpordiga seotud tasud, näiteks vahendustasud (kuuluvad transpordi alla).

10.3.5.   (vabatahtlik kirje) Muud mujal nimetamata äriteenused

Muude mujal nimetamata äriteenuste alla kuuluvad vee, auru, gaasi ja naftatoodete jaotusteenuseid ning elektrienergia jaotusteenuseid, kui need on ülekandeteenustest eristatavad (nende toodete ülekandmine kirjendatakse transpordi all); kliimaseadmetega varustamine; renditöötajate vahendamine (nende töötajate osutatavad teenused kirjendatakse vastavate teenuste punkti all); turva- ja uurimisteenused; kirjalik ja suuline tõlge; fotograafiateenused; hoonete koristamine; kinnisvarateenused ettevõtetele; kõik muud äriteenused, mida ei saa liigitada ühegi eespool loetletud äriteenuse alla.

11.   Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

Siia kuuluvad audiovisuaalteenused ja nendega seotud teenused ning muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused.

11.1.   Audiovisuaalteenused ja nendega seotud teenused

Audiovisuaalteenused ja nendega seotud teenused hõlmavad audiovisuaaltegevusega seotud teenuseid (filmid, muusika, raadio ja televisioon) ning etenduskunstiga seotud teenuseid.

11.2.   Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

Sellesse kategooriasse kuuluvad: haridusteenused, tervishoiuteenused, kultuuripärandi- ja meelelahutusteenused ning muud isikuteenused.

12.   Mujal nimetamata valitsemissektori kaubad ja teenused

Mujal nimetamata valitsemissektori kaubad ja teenused hõlmavad järgmist:

enklaavidele, näiteks saatkondadele ja sõjaväebaasidele, ning nende poolt tarnitavad kaubad ja osutatavad teenused;

välismaal asuvate diplomaatide, konsulaartöötajate ja sõjaväelaste ning nende ülalpeetavate poolt vastuvõtvas riigis omandatud kaubad ja teenused;

valitsuste poolt ja valitsustele osutatavad teenused, mis ei kuulu muude teenusekategooriate alla.

EBOPS 2010 lisarühm

Kaubandusega seotud tehingud kokku hõlmavad kõiki kaupade ja teenuste turustamise teenustega seotud tehinguid. Siia kuuluvad kauba- ja teenusetehingute vahendustasud, mida makstakse kauplejatele, kaubamaakleritele, edasimüüjatele jne, kes ei oma kaupu, mida nad ostavad ja müüvad (kaasa arvatud kaubandusega seotud teenused), ning kauplejate marginaalid. Hulgi- ja jaemüüjate marginaalid sisalduvad üldiselt eristamatult müüdud toodete väärtuses (sealhulgas kaupade vahendamise puhul) ning neid ei esitata maksebilansi statistikas eraldi.

Kaubandusega seotud tehingud kokku sisaldavad järgmist:

a)

kaubandusega seotud teenused;

b)

müüdud toodete (sealhulgas vahendatud kaupade) väärtuses sisalduvad hinnangulised turustusteenused.

Turustusteenused sisaldavad hulgi- ja jaemüüjate kaubanduslikke marginaale.

Rahvamajanduse arvepidamise süsteemis 2008 SNA määratletakse hulgi- ja jaemüüjaid kui üksusi, mis ostavad kaupu ja müüvad neid edasi ilma töötlemata või ainult minimaalselt töödeldes (nt puhastamine ja pakendamine). Nad pakuvad kaupade tootjatele ja tarbijatele teenust, ladustades, eksponeerides ja tarnides teatavat kaubavalikut sobivates kohtades, muutes seega nende ostmise lihtsaks. Nende toodangut mõõdetakse nende poolt edasimüügiks ostetud toodete kaubandusliku marginaali koguväärtuse alusel. Neid turustusteenuseid esindavad marginaalid sisalduvad nendega seotud kaupade FOB-väärtuses või need esitab importija.

Tabel 1. Toodete jaotus EBOPS 2010 põhi- ja alamkomponentide ning lisarühmade kaupa

EBOPS 2010 põhikomponendid

EBOPS 2010 alamkomponendid

1.

Teiste omandis olevate füüsiliste sisendite töötlemise teenused

 

2.

Mujal nimetamata hooldus- ja remonditeenused

Vabatahtlik: 2.a Sellest: kaubad

3.

Transport

Vabatahtlik: kaubaveoteenuste hindamine tehingupõhiselt

3.1.

Meretransport

3.2.

Õhutransport

3.3.

Muu transport

3.4.

Posti- ja kulleriteenused

4.

Reisiteenused

4.a.

Sellest: kaubad

5.

Ehitusteenused

5.a.

Sellest: kaubad

6.

Kindlustus- ja pensioniteenused

 

7.

Finantsteenused

 

8.

Mujal nimetamata intellektuaalomandi kasutustasud

 

9.

Telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused

9.1.

Telekommunikatsiooniteenused

 

9.2.

Arvutiteenused

 

9.3.

Infoteenused

10.

Muud äriteenused

10.1.

Teadus- ja arendustegevuse teenused

 

10.2.

Ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused

 

Vabatahtlikud kirjed:

 

10.2.1.

õigusabi, raamatupidamisteenused, juhtimiskonsultatsioonid ja suhtekorraldusteenused;

 

10.2.2.

reklaamiteenused, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused.

 

10.3.

Tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused

 

Vabatahtlikud kirjed:

 

10.3.1.

arhitektuurialased, inseneri-, teadus- ja muud tehnilised teenused;

 

10.3.2.

jäätmekäitluse, reostuse kõrvaldamise, põllumajanduse ja mäetööstuse teenused;

 

10.3.3.

kasutusrent;

 

10.3.4.

kaubandusega seotud teenused;

 

10.3.5.

muud mujal nimetamata äriteenused.

11.

Isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

11.1.

Audiovisuaalteenused ja nendega seotud teenused

 

11.2.

Muud isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused

12.

Mujal nimetamata valitsemissektori kaubad ja teenused

12.a

Sellest kaubad

EBOPS 2010 lisarühm

C.

Kaubandusega seotud tehingud kokku (vabatahtlik kirje)

C.a

Kaubandusega seotud teenused (kirje 10.3.4 – vabatahtlik kirje)

C.b

Turustusteenused

Tabel 2. Toodete jaotus CPA klassifikaatori järgi (vabatahtlik andmeedastus)

Järgmises jaotuses kirjeldatakse soovitatavat detailsusastet vabatahtliku andmeedastuse korral CPA klassifikaatori järgi.

CPA on tegevusaladel põhinev Euroopa toodete (kaupade ja teenuste) klassifikaator. CPA kohaselt liigitatakse iga toode tegevusalade klassifikaatori ühte rubriiki. Seega omistatakse see majandustegevusalale, mis seda toodab. Selle tulemusena on CPA struktuur sama, mis majanduse tegevusalade klassifikaatoril (NACE), ja seda kasutatakse rahvamajanduse arvepidamises.

A–U

TEENUSED KOKKU

A

PÕLLUMAJANDUS-, METSANDUS- JA KALANDUSTOOTED

B

MÄETÖÖSTUS

C

VALMISTOOTED (tootmisteenused)

D

ELEKTRIENERGIA, GAAS, AUR JA ÕHU KONDITSIONEERIMINE

E

VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON; JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS

F

EHITISED JA EHITUSTÖÖD

G

HULGI- JA JAEKAUBANDUSTEENUSED; MOOTORSÕIDUKITE JA MOOTORRATASTE REMONDI TEENUSED

45

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüügi ning remondi teenused

46

Hulgimüügiteenused, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste hulgimüügi teenused

47

Jaemüügiteenused, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste jaemüügi teenused

H

VEONDUS- JA LAONDUSTEENUSED

49

Maismaaveondus- ja torutransporditeenused

50

Veetransporditeenused

51

Õhutransporditeenused

52

Ladustamisteenused ja veonduse abistavad teenused

53

Posti- ja kulleriteenused

I

MAJUTUS- JA TOITLUSTUSTEENUSED

55

Majutusteenused

56

Toitlustusteenused

J

INFO- JA SIDETEENUSED

58

Kirjastusteenused

59

Filmide ja videote ning telesaadete tootmise teenused, helisalvestiste ja muusikateoste avaldamine

60

Tele- ja raadioprogrammide ja ringhäälinguga seotud teenused

61

Telekommunikatsiooniteenused

62

Arvutiprogrammide programmeerimise, nõustamise ja nendega seotud teenused

63

Infoteenused

K

FINANTS- JA KINDLUSTUSTEENUSED

64

Finantsteenused, v.a kindlustus ja pensionifondid

65

Kindlustus-, edasikindlustus- ja pensionifonditeenused, v.a kohustuslik sotsiaalkindlustus

66

Finants- ja kindlustusteenuste abiteenused

L

KINNISVARATEENUSED

M

KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALASED TEENUSED

69

Õigusabi- ja arvepidamisteenused

70

Peakontoriteenused; juhtimisalased nõustamisteenused

71

Arhitekti- ja inseneriteenused; tehnilise katsetuse ja analüüsi teenused

72

Teadus- ja arendusteenused

73

Reklaami- ja turu-uuringute korraldamise teenused

74

Muud kutse-, teadus- ja tehnikaalased teenused

75

Veterinaariateenused

N

HALDUS- JA ABITEENUSED

77

Rendi- ja kasutusrenditeenused

78

Tööhõiveteenused

79

Reisibüroode, reisikorraldajate jm broneerimisteenused ja nendega seotud teenused

80

Turva- ja juurdlusteenused

81

Hoonete ja maastike hoolduse teenused

82

Büroohaldus- ja abistavad teenused ning muud ettevõtluse abistavad teenused

O

RIIGIHALDUS JA -KAITSE; KOHUSTUSLIKU SOTSIAALKINDLUSTUSE TEENUSED

P

HARIDUSTEENUSED

Q

TERVISHOIU- JA SOTSIAALHOOLEKANDETEENUSED

R

KUNSTI-, MEELELAHUTUS- JA VABAAJATEENUSED

S

MUUD TEENUSED

T

KODUMAJAPIDAMISTE TEENUSED KODUABILISTE TÖÖANDJATENA; MITMESUGUSED KODUMAJAPIDAMISTE OMA TARBEKS TOODETUD KAUBAD

U

EKSTERRITORIAALSETE ORGANISATSIOONIDE JA ÜKSUSTE TEENUSED


VII LISA

Statistilise kaalu ja baasaasta muutmine ning üleminekukord valdkonnas „Ettevõtluse lühiajastatistika“

1.   

Liikmesriigid kohandavad liitindeksite kaalusüsteemi vastavalt vajadusele vähemalt iga viie aasta järel. Kohandatud kaalusüsteemis kasutatavad kaalud edastatakse komisjonile kolme aasta jooksul pärast uue baasaasta lõppu. Iga indeksi jaoks on vaja eraldi kaalu. Järgmises tabelis on esitatud valdkonna „Ettevõtluse lühiajastatistika“ iga üksiku muutuja ja jaotuse kohta kasutatavad kaalumuutujad:

Muutujad ja jaotused

Kaal

Registreerimised, pankrotid

Tegutsevate ettevõtete arv

Tootmismaht

Lisandväärtus

Netokäive, tootjahinnad, müügimaht, ehitusload

Netokäive

Netokäive, tootjahinnad siseturul

Netokäive siseturul

Netokäive, tootjahinnad välisturul

Netokäive välisturul

Netokäive, tootjahinnad välisturul euroalal/euroalavälistes riikides (*1)

Välisturu netokäive jaotatuna

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

Töötajate töötunnid

Töötajate töötunnid

Palgad

Palgad

Impordihinnad

Impordi väärtus

Euroala/euroalavälise riikide impordihinnad (*2)

Impordi väärtus jaotatuna

Statistilises kaalus tuleks statistilise üksusena aluseks võtta tegevusalaüksus, välja arvatud registreerimiste ja pankrottide korral, mil statistilises kaalus tuleks statistilise üksusena aluseks võtta ettevõte. Ainult juhul, kui tegevusalaüksus ei ole kättesaadav, võiks kasutada statistilist üksust, mis vastab lühiajastatistika otstarbele. Kõik liikmesriigid (väikesed, keskmised ja suured) peavad Eurostatile edastama kaalude jaotuse vastavalt suurte riikide jaotusele, mis on kindlaks määratud määruse I lisas esitatud andmenõuetes.

2.   

Esimene baasaasta on 2015, teine baasaasta 2021 ja kolmas baasaasta 2025. Seejärel määravad liikmesriigid iga viie aasta järel indeksitele uue baasaasta, valides selleks nulli või viiega lõppeva aasta. Kõik indeksid tuleb uuele baasaastale üle viia kolme aasta jooksul pärast selle uue baasaasta lõppu.

3.   

Üleminekukord

a)

Kui riigi tootmissüsteemi on vaja oluliselt kohandada, võib andmed vaatlusperioodide kohta, mis algavad 2021. aasta jaanuarist/I kvartalist kuni 2023. aasta detsembrini/IV kvartalini, saata pärast tabelites 2, 3, 5, 6 ja 8 sätestatud andmeedastustähtaegu, kuid mitte hiljem kui tabelites 2, 3, 5, 6 ja 8 2024. aasta jaanuari/I kvartali vaatlusperioodideks ette nähtud edastustähtajaks.

b)

Vaatlusperioodidel, mis on enne jaanuari 2024, jaotatakse NACE F jao puhul I lisa B osa tabelis 6 muutuja 140101 „tootmismaht“ B-115 ja B-116 kaupa (B-115 on ligikaudu jagude F41 ja F43 summa; B-116 on ligikaudu jagu F42).


(*1)  Netokäibe kaal jaotatuna euroala ja euroalaväliste riikide vahel tuleb esitada ainult euroala riikidel.

(*2)  Impordi väärtuse kaal jaotatuna euroala ja euroalaväliste riikide vahel tuleb esitada ainult euroala riikidel.


VIII LISA

Statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku alamteemadega seotud muutujad

Riiklikud statistilised ettevõtlusregistrid ja EuroGroupsi register sisaldavad vastavalt määruse (EL) 2019/2152 artikli 2 lõigetes 3 ja 4 määratletud üksuste kohta iga alamteema kohta üksuse kaupa järgmisi muutujaid. Teavet ei pea iga üksuse kohta eraldi talletama, kui seda on võimalik tuletada teis(t)est üksus(t)est.

Tähistamata kirjed on kohustuslikud, kirjed märkega „tingimuslik“ on kohustuslikud, kui need on liikmesriikides kättesaadavad, kirjed märkega „osaliselt tingimuslik“ on kohustuslikud, välja arvatud need kirje osad, mis on sõnaselgelt nimetatud tingimuslikuks, ja kirjed märkega „vabatahtlik“ on soovituslikud.

1.

JURIIDILINE ÜKSUS

Alamteema

Muutujad

IDENTIFITSEERIMINE

1.1

 

Tunnusnumber (-numbrid)

(sealhulgas EGRi tunnusnumber, kui see on EGRi puhul asjakohane)

1.2

 

Nimi

1.3

 

Aadress (kõige üksikasjalikumal tasandil, sh sihtnumber)

1.4

Vabatahtlik

Telefoninumber, e-posti aadress, veebisait ja andmed, mis võimaldavad elektroonilist andmekogumist

1.5

 

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

1.6

 

Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev

1.7

 

Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID

1.8

 

Õiguslik vorm

1.9

 

Õiguslik tegutsemisseisund

1.10

Tingimuslik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul

1.11

Vabatahtlik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatüki punktide 2.17–2.20 määratlusele vastava eriotstarbelise üksuse puhul

SEOSED ETTEVÕTTEGA

1.12

Tingimuslik

Selle ettevõtte (nende ettevõtete) tunnusnumber (3.1), millesse üksus kuulub

1.13

Tingimuslik

Ettevõttega (ettevõtetega) ühinemise kuupäev

1.14

Tingimuslik

Ettevõttest (ettevõtetest) eraldumise kuupäev

SEOSED TEISTE REGISTRITEGA

 

 

Viited seonduvatele registritele, milles juriidiline üksus on registreeritud ja mis sisaldavad teavet, mis võib statistika jaoks olla kasulik

1.15

Tingimuslik

Viide liidusiseste ettevõtjate registrile ja viide tollitoimikutele või liiduväliste ettevõtjate registrile

1.16

Tingimuslik

Viide ülemaailmsetele halduslikele tunnustele, viide bilansiandmetele (üksuste puhul, millelt nõutakse raamatupidamisaruannete avaldamist), viide maksebilansi registrile või välismaiste otseinvesteeringute registrile ja viide põllumajandusettevõtete registrile

SEOS ETTEVÕTETE GRUPIGA

1.17

 

Selle ettevõtete grupi tunnusnumber (2.1), millesse üksus kuulub

1.18

 

Ettevõtete grupiga ühinemise kuupäev

1.19

 

Ettevõtete grupist eraldumise kuupäev

ÜKSUSTE KONTROLL

 

 

Kontrolliseosed võib esitada kas alaneva (1.20a, 1.21a, 1.22a) või üleneva (1.20b, 1.21b, 1.22b) meetodi kohaselt. Iga üksuse kohta esitatakse ainult esimene otsese või kaudse kontrolli tase (kogu kontrolliahela saab neid kombineerides).

1.20a

 

Juriidilise üksuse kontrolli alla oleva(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid)

1.20b

 

Juriidilist üksust kontrolliva residendist juriidilise üksuse tunnusnumber

1.21a

Osaliselt tingimuslik

Juriidilise üksuse kontrolli all oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e registreerijariik (-riigid) ja tunnusnumber (-numbrid) või nimi/nimed ja aadress(id). Tingimuslik EGRi tunnusnumbri(te) puhul

1.21b

Osaliselt tingimuslik

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse registreerijariik, tunnusnumber, nimi ja aadress Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul.

1.22a

Tingimuslik

Juriidilise üksuse kontrolli all oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e käibemaksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid)

1.22b

Tingimuslik

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse käibemaksukohustuslasena registreerimise number

ÜKSUSTE OMANDIÕIGUS

 

 

Andmed omandiõiguse kohta võib esitada kas alaneva (1.23a, 1.24a) või üleneva (1.23b, 1.24b) meetodi kohaselt. Künnis on vähemalt 10 % otsest omandiõigust.

1.23a

Tingimuslik

a)

Tunnusnumber (-numbrid) ja

b)

omandiosa (%) juriidilise üksuse omandis oleva(te)s residendist juriidilis(t)es üksus(t)es

1.23b

Tingimuslik

a)

Tunnusnumber (-numbrid) ja

b)

juriidilist üksust omava(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%)

1.24a

Tingimuslik

a)

Registreerijariik (-riigid) ja

b)

EGRi tunnusnumber (-numbrid) ja

c)

nimi (nimed), aadress(id) ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja

d)

omandiosa (%) juriidilise üksuse omandis oleva(te)s mitteresidendist juriidilis(t)es üksus(t)es ja

e)

omandiosa algus- ja lõppkuupäev.

1.24b

Tingimuslik

a)

Registreerijariik (-riigid) ja

b)

EGRi tunnusnumber ja

c)

nimi (nimed), aadress(id) ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja

d)

juriidilist üksust omava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) ja

e)

omandiosa algus- ja lõppkuupäev.

2.

ETTEVÕTETE GRUPP

Alamteema

Muutujad

IDENTIFITSEERIMINE

2.1

Osaliselt tingimuslik

Tunnusnumber (-numbrid)

Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul, kui ettevõtete grupp on hargmaine.

2.2

Vabatahtlik

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), kes võib (võivad) esitada andmeid ettevõtete grupi kohta

2.3

 

Ettevõtete grupi nimi, hargmaiste gruppide puhul EGRi nimi

2.4

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi lühikirjeldus tekstina

2.5

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi veebiaadress

2.6

 

Üldiseks otsustuskeskuseks oleva juriidilise üksuse tunnusnumber. Kui üldine otsustuskeskus ei ole resident, siis EGRi tunnusnumber. Füüsiliste isikute puhul, kes ei ole ettevõtjad, tuleb elukohariik märkida punktis 2.10a.

2.7

 

Üldise otsustuskeskuse registreerijariik, mitteresidendi puhul EGRi registreerijariik

2.8

Vabatahtlik

Üldise otsustuskeskuse posti- ja e-postiaadress

2.9

 

Grupi üldjuhiks oleva juriidilise üksuse tunnusnumber. Kui grupi üldjuht ei ole resident, siis EGRi tunnusnumber. Füüsiliste isikute puhul, kes ei ole ettevõtjad, tuleb elukohariik märkida punktis 2.10a.

2.10

Vabatahtlik

Grupi üldjuhi registreerijariik, posti- ja e-postiaadress, mitteresidendi puhul EGRi registreerijariik

2.10a

Tingimuslik

Kõrgeima kontrolliva üksuse asukohariik, kui kontrolliv üksus on füüsiline isik, kes ei ole ettevõtja

2.11

 

Ettevõtete grupi liik:

1.

ühes riigis asuvate ettevõtete grupp;

2.

kodumaise kontrolli all olev hargmaine grupp;

3.

välismaise kontrolli all olev hargmaine grupp

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

2.12

 

Ettevõtete grupi asutamiskuupäev

2.13

 

Ettevõtete grupi lõpetamiskuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

2.14

 

Ettevõtete grupi põhitegevusala kood NACE kahekohalisel tasemel, hargmaise grupi puhul EGRi põhitegevusala kood

2.15

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi kõrvaltegevusalad NACE kahekohalisel tasemel, hargmaise grupi puhul EGRi kõrvaltegevusala kood

2.16

Tingimuslik

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete grupis, hargmaise grupi puhul EGRi töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

2.17

Tingimuslik

Ettevõtete grupi netokäive (ja vääring), hargmaise grupi puhul EGRi netokäive (ja vääring)

2.18

Tingimuslik

Ettevõtete grupi koguvarad (ja vääring), hargmaise grupi puhul EGRi koguvarad (ja vääring)

2.19

Vabatahtlik

Riigid, kus asuvad mitteresidendist ettevõtted või kohalikud üksused, hargmaise grupi puhul EGRi registreerijariigid

3.

ETTEVÕTE

Alamteema

Muutujad

IDENTIFITSEERIMINE

3.1

Osaliselt tingimuslik

Tunnusnumber (-numbrid)

Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul, kui see on märgitud EGRi

3.2

Vabatahtlik

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), kes võib (võivad) esitada andmeid ettevõtte kohta

3.3

 

Nimi

3.4

Vabatahtlik

Posti-, e-posti- ja veebiaadress

SEOS TEISTE ÜKSUSTEGA

3.5

 

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), millest ettevõte koosneb

3.6

 

Selle ettevõtete grupi tunnusnumber, millesse ettevõte kuulub

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

3.7

 

Tegevuse alustamise kuupäev

3.8

 

Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

3.9

 

Põhitegevusala kood NACE neljakohalisel tasemel

3.10

Tingimuslik

Kõrvaltegevusalad (nende olemasolul) NACE neljakohalisel tasemel

3.11

 

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

3.12

 

Töötajate arv

3.13

Vabatahtlik

Töötajate arv täistööajale taandatuna

3.14

 

Netokäive, v.a punktis 3.15 sätestatud käive

3.15

Vabatahtlik

Põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse, kalanduse, avaliku halduse ja riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse, kodumajapidamiste kui tööandjate ning eksterritoriaalsete organisatsioonide netokäive

3.16

 

Institutsionaalne sektor ja allsektor määruse (EL) nr 549/2013 tähenduses

3.17

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkte 5.1–5.9

Põhitegevusala ja iga kõrvaltegevusala suurus (nt käive, tööhõive) ettevõttes, millel nende tegevusalade suuruse tõttu on oluline mõju ja mille tegevusalaüksustel on oluline mõju riiklikele koondandmetele.

4.

KOHALIK ÜKSUS

Alamteema

Muutujad

IDENTIFITSEERIMINE

4.1

 

Tunnusnumber

4.2

 

Nimi

4.3

 

Aadress (kõige üksikasjalikumal tasandil, sh sihtnumber)

4.4

Vabatahtlik

Telefoninumber, e-posti aadress ja andmed, mis võimaldavad elektroonilist andmekogumist

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

4.5

 

Tegevuse alustamise kuupäev

4.6

 

Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

4.7

 

Põhitegevusala kood NACE neljakohalisel tasemel

4.8

Tingimuslik

Kõrvaltegevusalad (nende olemasolul) NACE neljakohalisel tasemel; see punkt puudutab ainult neid kohalikke üksusi, mis on statistiliste vaatluste objektiks

4.9

Vabatahtlik

Kohaliku üksuse tegevusala on seda kohalikku üksust omava ettevõtte jaoks abitegevusalaks (jah/ei)

4.10

 

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

4.11

 

Töötajate arv

4.12

Vabatahtlik

Töötajate arv täistööajale taandatuna

4.13

 

Geograafilise asukoha kood

SEOSED TEISTE ÜKSUSTE JA REGISTRITEGA

4.14

 

Selle ettevõtte (nende ettevõtete) tunnusnumber (3.1), millesse kohalik üksus kuulub

4.15

Tingimuslik

Viited registritele, milles kohalik üksus esineb ja mis sisaldavad teavet, mida võib kasutada statistika jaoks

5.

TEGEVUSALAÜKSUS

Tegevusalaüksuse teavet küsitakse ettevõtete kohta, millel oma suuruse (nt käive, tööhõive) tõttu on oluline mõju ja mille tegevusalaüksustel on oluline mõju (riigi) koondandmetele NACE tegevusala tasemel.

Alamteema

Muutujad

IDENTIFITSEERIMINE

5.1

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkti 3.17.

Tunnusnumber

5.2

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkti 3.17.

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), kes võib (võivad) esitada andmeid tegevusalaüksuse kohta

5.3

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkti 3.17.

Nimi

5.4

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkti 3.17.

Aadress, mis võimaldab andmeid koguda

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

5.5

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkti 3.17.

Tegevuse alustamise kuupäev

5.6

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkti 3.17.

Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

5.7

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkti 3.17.

Tegevusala kood NACE neljakohalisel tasemel

5.8

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkti 3.17.

Tegevusalaüksuse suurus (nt käive, tööhõive)

SEOSED TEISTE ÜKSUSTE JA REGISTRITEGA

5.9

Vabatahtlik, kui kasutatakse punkti 3.17.

Selle ettevõtte tunnusnumber, mille osaks tegevusalaüksus on


IX LISA

Sätted konfidentsiaalsete andmete vahetamise kohta Euroopa statistiliste ettevõtlusregistrite raamistiku jaoks

1. Jagu

Konfidentsiaalsusmeetmed

Andmed, mida komisjonile (Eurostatile) edastavad riiklikud statistikaametid või mida komisjon saab muudest allikatest, salvestatakse määruse (EL) 2019/2152 artikli 2 lõikes 4 määratletud EuroGroupsi registris – hargmaiste ettevõtete gruppide ja nende koosseisus olevate üksuste registris.

Kui riiklikud statistikaametid edastavad määruse (EL) 2019/2152 artikli 10 lõigete 2 ja 3 alusel komisjonile (Eurostatile) andmeid, märgistavad nad andmed, mis on riiklike õigusaktide kohaselt konfidentsiaalsed.

Et tagada andmete järjepidevust, edastab komisjon (Eurostat) määruse (EL) 2019/2152 artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt ja üksnes statistika otstarbel 3. jao B, C ja D osas sätestatud muutujate andmekogumid, sealhulgas konfidentsiaalsusmärked, hargmaiste ettevõtete gruppide ja nende koosseisus olevate üksuste kohta muude liikmesriikide statistikaametitele peale andmeid esitava riigi. Vastavalt määruse (EL) 2019/2152 artikli 10 lõikele 2 piirduvad C osas sätestatud andmekogumid hargmaiste ettevõtete gruppidega, millesse kuulub vähemalt üks selle liikmesriigi territooriumil asuv üksus.

Komisjon (Eurostat) võib 3. jao C osas sätestatud muutujate andmekogumid, sealhulgas konfidentsiaalsusmärked, edastada määruse (EL) 2019/2152 artikli 10 lõike 4 kohaselt üksnes statistika otstarbeks riikide keskpankadele ja Euroopa Keskpangale, tingimusel et asjaomane riiklik asutus on selleks edastuseks sõnaselgelt loa andnud ja et juhul, kui andmed edastatakse riiklikule keskpangale, asub vähemalt üks hargmaise ettevõtete grupi üksus selle keskpanga koduliikmesriigi territooriumil.

2. Jagu

Turvameetmed

Komisjon (Eurostat) ja riiklikud statistikaametid säilitavad riikide statistikaametite poolt 1. jao kohaselt konfidentsiaalsena märgistatud andmeid turvalisel alal, millele juurdepääs on piiratud ja kontrollitud. Riiklikud statistikaametid annavad taotluse korral komisjonile (Eurostatile) teavet liikmesriigis kohaldatavate turvameetmete kohta. Komisjon (Eurostat) edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. Komisjon (Eurostat) annab riiklikele statistikaametitele taotluse korral teavet oma turvameetmete kohta.

Käesoleva määruse kohaselt edastatakse konfidentsiaalseid andmeid EKPSi liikmetele üksnes pärast seda, kui EKPSi liikmed on oma pädevuse piires ja omal vastutusel võtnud määruse (EÜ) nr 2533/98 (1) artiklite 8a ja 8b kohaselt vajalikud meetmed, et tagada:

nende andmete kaitse, eelkõige konfidentsiaalsusmärkega andmete hoidmine turvalisel alal, millele juurdepääs on piiratud ja kontrollitud,

et neid andmeid kasutatakse üksnes statistika otstarbel,

et määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8b osutatud iga-aastane konfidentsiaalsusaruanne sisaldaks teavet meetmete kohta või et riiklikud keskpangad ja Euroopa Keskpank oleksid muul viisil komisjonile (Eurostatile) ja riiklikele statistikaametitele meetmetest teatanud.

Andmed edastatakse krüpteeritult.

3. Jagu

Andmete ja metaandmete vorming

Määruse (EL) 2019/2152 artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt edastatavate ning käesoleva määruse IV lisas täpsustatud andmete puhul kasutatakse käesoleva jao A osas esitatud vormingut.

EuroGroupsi registri andmete ja metaandmete edastamisel kasutatakse Euroopa statistikasüsteemi andmete ja metaandmete standardeid, mille on kindlaks määranud komisjon (Eurostat).

Andmekirje struktuuri standardimine on tõhusa andmetöötluse alus. See on vajalik samm komisjoni (Eurostati) määratud andmevahetusstandarditele vastavate andmete esitamise suunas.

Andmed esitatakse kirjete kogumina (andmekogum).

Käesoleva määruse artikli 9 lõike 5 kohaselt tuleb konfidentsiaalseid andmeid saata nii, et väärtuse väljale on märgitud tegelik väärtus ja märge selle kohta, et andmed on konfidentsiaalsed.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb rahalised andmed esitada tuhandetes omavääringuühikutes (euroala riikide puhul eurodes). Euroga ühinevate riikide puhul kohaldatakse käesoleva määruse artikli 10 lõike 6 sätteid alates esimesest aastast, mil andmed esitatakse eurodes.

1.   Andmekogumi tunnus

Kõik andmekogumid, mida komisjon (Eurostat) ja riiklikud statistikaametid edastavad, identifitseeritakse andmevahetusstandardeid käsitlevates komisjoni (Eurostat) poolt kättesaadavaks tehtud üksikasjalikes dokumentides ja juhendites ette nähtud nimereeglistikku kasutades.

2.   Andmekogumid ja väljade määratlus

Käesoleva jao A, B, C ja D osas on esitatud nende andmekogumite sisu, mida komisjon (Eurostat) ja riiklikud statistikaametid edastavad. Andmekogumite tehnilised nimetused, struktuur, väljad, koodid ja kasutatavad atribuudid lisatakse komisjoni (Eurostat) kindlaks määratud statistiliste ettevõtlusregistrite Euroopa raamistiku suuniste viimasesse versiooni.

Käesoleva jao A, B, C ja D osas loetletud märgistamata kirjed on kohustuslikud, kirjed märkega „tingimuslik“ on kohustuslikud, kui need on liikmesriikides kättesaadavad, ning kirjed märkega „vabatahtlik“ on soovitatavad. Kirjed märkega „osaliselt tingimuslik“ on kohustuslikud, välja arvatud need kirje osad, mida on sõnaselgelt nimetatud tingimuslikuks.

EuroGroupsi registri andmetöötlus on tsükliline protsess, mille komisjon (Eurostat) käivitab tsentraliseeritult. Iga tsükli lõpus on liikmesriikide statistika koostajatele kättesaadav populatsiooni loend.

Iga tsükli alguses edastab komisjon (Eurostat) riiklikele statistikaametitele andmekogumid koos asjakohaste metaandmetega, et tagada kõigis riikides samade metaandmete kättesaadavus ja kasutamine.

A OSA

Määruse (EL) 2019/2152 IV lisa punktis 1 ning punktides 3.1 ja 3.2 loetletud muutujate andmekogumid, mida riiklikud statistikaametid peavad edastama komisjonile (Eurostatile)

2.1.   Andmevahetus residentidest juriidiliste üksuste kohta nende identifitseerimiseks

Identifitseerimiseks edastavad riiklikud statistikaametid komisjonile (Eurostatile) oma residentidest äriühinguna asutatud juriidiliste üksuste kohta teavet EGRi identifitseerimistalituse jaoks. Riiklikud statistikaametid edastavad järgmise andmekogumi äriühinguna asutatud residentidest juriidiliste üksuste identifitseerimisandmetega, sealhulgas konfidentsiaalsusmärgetega. Selle andmekogumi muutuja 1.6 võib olla ainult juriidilise isiku asutamise kuupäev.

Andmekogum, mis sisaldab teavet residentidest juriidiliste üksuste kohta EGRi identifitseerimistalituse jaoks

IDENTIFITSEERIMINE

1.1

 

Tunnusnumber (-numbrid) (sealhulgas EGRi tunnusnumber, kui see on EGRi puhul asjakohane)

1.2

 

Nimi

1.3

 

Aadress (kõige üksikasjalikumal tasandil, sh sihtnumber)

1.4

Vabatahtlik

Telefoninumber, e-posti aadress, veebisait ja andmed, mis võimaldavad elektroonilist andmekogumist

1.5

 

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

1.6

 

Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev

1.7

 

Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID

1.8

 

Õiguslik vorm

1.9

 

Õiguslik tegutsemisseisund

1.10

Tingimuslik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul

2.2.   Andmevahetus välismaiste juriidiliste üksuste kohta nende identifitseerimiseks

Identifitseerimiseks võivad riiklikud statistikaametid edastada komisjonile (Eurostatile) teavet välismaiste äriühinguna asutatud juriidiliste üksuste kohta igal ajal EuroGroupsi registri menetluse kestel. Riiklikud statistikaametid edastavad välismaiste äriühinguna asutatud juriidiliste üksuste kohta järgmise andmekogumi. Selle andmekogumi muutuja 1.6 võib olla ainult juriidilise isiku asutamise kuupäev.

Andmekogum, mis sisaldab teavet välismaiste juriidiliste üksuste kohta EGRi identifitseerimistalituse jaoks

IDENTIFITSEERIMINE

1.1

Vabatahtlik

Tunnusnumber (-numbrid) (sealhulgas EGRi tunnusnumber, kui see on EGRi puhul asjakohane)

1.2

 

Nimi

1.3

 

Aadress (kõige üksikasjalikumal tasandil, sh sihtnumber)

1.4

Vabatahtlik

Telefoninumber, e-posti aadress, veebisait ja andmed, mis võimaldavad elektroonilist andmekogumist

1.5

Vabatahtlik

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

1.6

Vabatahtlik

Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev

1.7

Vabatahtlik

Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID

1.8

Vabatahtlik

Õiguslik vorm

1.9

 

Õiguslik tegutsemisseisund

1.10

Tingimuslik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul

2.3.   Andmevahetus hargmaistesse ettevõtete gruppidesse kuuluvate juriidiliste üksuste ja nende suhete kohta

Veel üks andmetöötluse etapp on teabe edastamine riiklikelt statistikaametitelt komisjonile (Eurostatile) juriidiliste üksuste ja nende suhete kohta. EuroGroupsi registrile edastatakse kaks andmekogumit, millest üks käsitleb juriidilisi üksusi ja teine suhteid. Riiklikud statistikaametid edastavad juriidiliste üksuste ja nende suhete kohta järgmised andmekogumid, sealhulgas konfidentsiaalsusmärked.

Andmekogum juriidiliste üksuste kohta

IDENTIFITSEERIMINE

1.1

 

Tunnusnumber (-numbrid)

(sealhulgas EGRi tunnusnumber, kui see on EGRi puhul asjakohane)

1.2

 

Nimi

1.3

 

Aadress (kõige üksikasjalikumal tasandil, sh sihtnumber)

1.4

Vabatahtlik

Telefoninumber, e-posti aadress, veebisait ja andmed, mis võimaldavad elektroonilist andmekogumist

1.5

 

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

1.6

 

Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev

1.7

 

Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID

1.8

 

Õiguslik vorm

1.9

 

Õiguslik tegutsemisseisund

1.10

Tingimuslik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul

1.11

Vabatahtlik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatüki punktide 2.17–2.20 määratlusele vastava eriotstarbelise üksuse puhul

Andmekogum omandi- ja kontrollisuhete kohta

ÜKSUSTE KONTROLL

 

 

Kontrolliseosed võib esitada kas alaneva (1.20a, 1.21a, 1.22a) või üleneva (1.20b, 1.21b, 1.22b) meetodi kohaselt. Iga üksuse kohta esitatakse ainult esimene otsese või kaudse kontrolli tase (kogu kontrolliahela saab neid kombineerides).

1.20a

 

Juriidilise üksuse kontrolli alla oleva(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid)

1.20b

 

Juriidilist üksust kontrolliva residendist juriidilise üksuse tunnusnumber

1.21a

Osaliselt tingimuslik

Juriidilise üksuse kontrolli all oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e registreerijariik (-riigid) ja tunnusnumber (-numbrid) või nimi/nimed ja aadress(id). Tingimuslik EGRi tunnusnumbri(te) puhul

1.21b

Osaliselt tingimuslik

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse registreerijariik, tunnusnumber, nimi ja aadress Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul.

1.22a

Tingimuslik

Juriidilise üksuse kontrolli all oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e käibemaksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid)

1.22b

Tingimuslik

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse käibemaksukohustuslasena registreerimise number

ÜKSUSTE OMANDIÕIGUS

 

 

Andmed omandiõiguse kohta võib esitada kas alaneva (1.23a, 1.24a) või üleneva (1.23b, 1.24b) meetodi kohaselt. Künnis on vähemalt 10 % otsest omandiõigust.

1.23a

Tingimuslik

a)

Tunnusnumber (-numbrid) ja

b)

omandiosa (%) juriidilise üksuse omandis oleva(te)s residendist juriidilis(t)es üksus(t)es

1.23b

Tingimuslik

a)

Tunnusnumber (-numbrid) ja

b)

juriidilist üksust omava(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%)

1.24a

Tingimuslik

a)

Registreerijariik (-riigid) ja

b)

EGRi tunnusnumber (-numbrid) ja

c)

nimi (nimed), aadress(id) ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja

d)

omandiosa (%) juriidilise üksuse omandis oleva(te)s mitteresidendist juriidilis(t)es üksus(t)es ja

e)

omandiosa algus- ja lõppkuupäev.

1.24b

Tingimuslik

a)

Registreerijariik (-riigid) ja

b)

EGRi tunnusnumber ja

c)

nimi (nimed), aadress(id) ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja

d)

juriidilist üksust omava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) ja

e)

omandiosa algus- ja lõppkuupäev.

2.4.   Andmevahetus hargmaistesse ettevõtete gruppidesse kuuluvate residentidest ettevõtete kohta

Üks andmetöötluse etapp on teabe edastamine riiklikelt statistikaametitelt komisjonile (Eurostatile) ettevõtete kohta, millesse kuuluvad need juriidilised üksused, mille kohta andmeid esitatakse. Kokku edastatakse EuroGroupsi registrile kaks andmekogumit: üks ettevõtete kohta ja teine ettevõtete ja juriidiliste üksuste vaheliste seoste kohta.

Andmekogum ettevõtete kohta

IDENTIFITSEERIMINE

3.1

Osaliselt tingimuslik

Tunnusnumber (-numbrid)

Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul, kui see on märgitud EGRi

3.2

Vabatahtlik

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), kes võib (võivad) esitada andmeid ettevõtte kohta

3.3

 

Nimi

3.4

Vabatahtlik

Posti-, e-posti- ja veebiaadress

SEOS TEISTE ÜKSUSTEGA

3.5

 

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), millest ettevõte koosneb

3.6

 

Selle ettevõtete grupi tunnusnumber, millesse ettevõte kuulub

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

3.7

 

Tegevuse alustamise kuupäev

3.8

 

Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

3.9

 

Põhitegevusala kood NACE neljakohalisel tasemel

3.11

 

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

3.12

 

Töötajate arv

3.14

 

Netokäive, v.a punktis 3.15 sätestatud käive

3.15

Vabatahtlik

Põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse, kalanduse, avaliku halduse ja riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse, kodumajapidamiste kui tööandjate ning eksterritoriaalsete organisatsioonide netokäive

3.16

 

Institutsionaalne sektor ja allsektor määruse (EÜ) nr 549/2013 tähenduses

Andmekogum ettevõtete ja juriidiliste üksuste vaheliste seoste kohta

SEOSED ETTEVÕTTEGA

1.12

Tingimuslik

Selle ettevõtte (nende ettevõtete) tunnusnumber (3.1), millesse üksus kuulub

3.5

 

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), millest ettevõte koosneb

2.5.   Eri allikatest pärit andmete integreerimine ja ettevõtete gruppide koostamine

Veel üks andmetöötluse etapp on eri liikmesriikidest ja muudelt andmeesitajatelt pärit teabe integreerimine tsentraliseeritult komisjonis (Eurostatis). See teave puudutab juriidiliste üksuste kontrolli ja omandilist kuuluvust ning ettevõtet kui statistilist üksust.

Järgmine töötlemisetapp on ettevõtete gruppide koostamine komisjoni (Eurostati) poolt. Selle koostamise tulemused edastab komisjon (Eurostat) liikmesriikide statistikaametitele käesoleva jao C ja D osas kindlaks määratud andmekogumites.

2.6.   Andmevahetus hargmaiste ettevõtete gruppide grupistruktuuri ja muutujate korrigeerimise kohta

Ettevõtete grupi struktuuri korrigeerimiseks edastavad riiklikud statistikaametid andmekogumid puuduvate või kehtetute suhete kohta, sealhulgas konfidentsiaalsusmärked. Seejuures järgitakse käesoleva jao punktis 2.3 määratletud suhete andmekogumi vormingut.

Riiklik statistikaamet edastab komisjonile (Eurostatile) järgmise andmekogumi hargmaiste ettevõtete gruppide identifitseerimisandmetega, kui grupi üldine otsustuskeskus asub selle liikmesriigi territooriumil.

Andmekogum ettevõtete gruppide kohta EuroGroupsi registri jaoks

IDENTIFITSEERIMINE

2.1

Osaliselt tingimuslik

Tunnusnumber (-numbrid)

Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul, kui ettevõtete grupp on hargmaine.

2.3

 

Ettevõtete grupi nimi, hargmaiste gruppide puhul EGRi nimi

2.4

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi lühikirjeldus tekstina

2.5

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi veebiaadress

2.6

 

Üldiseks otsustuskeskuseks oleva juriidilise üksuse tunnusnumber. Kui üldine otsustuskeskus ei ole resident, siis EGRi tunnusnumber. Füüsiliste isikute puhul, kes ei ole ettevõtjad, tuleb elukohariik märkida punktis 2.10a.

2.7

 

Üldise otsustuskeskuse registreerijariik, mitteresidendi puhul EGRi registreerijariik

2.9

 

Grupi üldjuhiks oleva juriidilise üksuse tunnusnumber. Kui grupi üldjuht ei ole resident, siis EGRi tunnusnumber. Füüsiliste isikute puhul, kes ei ole ettevõtjad, tuleb elukohariik märkida punktis 2.10a.

2.10

Vabatahtlik

Grupi üldjuhi registreerijariik, posti- ja e-postiaadress, mitteresidendi puhul EGRi registreerijariik

2.10a

Tingimuslik

Kõrgeima kontrolliva üksuse asukohariik, kui kontrolliv üksus on füüsiline isik, kes ei ole ettevõtja

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

2.14

 

Ettevõtete grupi põhitegevusala kood NACE kahekohalisel tasemel, hargmaise grupi puhul EGRi põhitegevusala kood

2.15

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi kõrvaltegevusalad NACE kahekohalisel tasemel, hargmaise grupi puhul EGRi kõrvaltegevusala kood

2.16

Tingimuslik

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete grupis, hargmaise grupi puhul EGRi töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

2.17

Tingimuslik

Ettevõtete grupi netokäive (ja vääring), hargmaise grupi puhul EGRi netokäive (ja vääring)

2.18

Tingimuslik

Ettevõtete grupi koguvarad (ja vääring), hargmaise grupi puhul EGRi koguvarad (ja vääring)

2.19

Vabatahtlik

Riigid, kus asuvad mitteresidendist ettevõtted või kohalikud üksused, hargmaise grupi puhul EGRi registreerijariigid

2.7.   Andmevahetus kehtetute ja rakendusalast välja jäävate residentidest juriidiliste üksuste kohta

Riiklikud statistikaametid võivad edastada komisjonile (Eurostatile) teavet kehtetute ja rakendusalast välja jäävate residentidest juriidiliste üksuste kohta igal ajal EuroGroupsi registri menetluse kestel. Riiklikud statistikaametid edastavad selliste juriidiliste üksuste kohta järgmised andmekogumid.

Andmekogum kehtetute juriidiliste üksuste kohta EuroGroupsi registri jaoks

IDENTIFITSEERIMINE

1.1

 

Tunnusnumber (-numbrid)

(sealhulgas EGRi tunnusnumber, kui see on EGRi puhul asjakohane)

Andmekogum rakendusalast välja jäävate juriidiliste üksuste kohta EuroGroupsi registri jaoks

IDENTIFITSEERIMINE

1.1

 

Tunnusnumber (-numbrid)

(sealhulgas EGRi tunnusnumber, kui see on EGRi puhul asjakohane)

2.8.   Eri allikatest pärit andmete integreerimine ja hargmaiste ettevõtete gruppide lõplik koostamine

Järgmine andmetöötluse etapp on eri liikmesriikidest pärit suhteandmete ja ettevõtete gruppe käsitlevate andmete integreerimine tsentraliseeritult komisjonis (Eurostatis). Viimane töötlemisetapp on ettevõtete gruppide lõplik koostamine komisjoni (Eurostati) poolt.

Tsükli lõpus edastab komisjon (Eurostat) ettevõtete gruppide lõpliku koostamise tulemused riiklikele statistikaametitele. Komisjon (Eurostat) edastab andmed riiklikele statistikaametitele käesoleva jao C ja D osas kindlaks määratud andmekogumites.

B OSA

Määruse (EL) 2019/2152 IV lisa punktis 3.3 loetletud muutujate andmekogumid, mida komisjon (Eurostat) peab edastama riiklikele statistikaametitele juriidiliste üksuste identifitseerimiseks

Riiklike statistikaametite taotlusel edastab komisjon (Eurostat) identifitseerimistulemused EGRi identifitseerimistalituselt pädevatele töötajatele, kes annavad oma panuse EGRi koostamisse, järgmistes andmekogumites, kaasa arvatud konfidentsiaalsusmärked.

Andmekogum EGRi identifitseerimistalituselt riiklikele statistikaametitele edastatava teabega juriidiliste üksuste kohta

IDENTIFITSEERIMINE

1.1

 

Tunnusnumber (-numbrid)

(sealhulgas EGRi tunnusnumber, kui see on EGRi puhul asjakohane)

1.2

 

Nimi

1.3

 

Aadress (kõige üksikasjalikumal tasandil, sh sihtnumber)

1.4

Vabatahtlik

Telefoninumber, e-posti aadress, veebisait ja andmed, mis võimaldavad elektroonilist andmekogumist

1.5

 

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

1.6

 

Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev

1.7

 

Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID

1.8

 

Õiguslik vorm

C OSA

Määruse (EL) 2019/2152 IV lisa punktis 2 loetletud muutujate andmekogumid, mida komisjon (Eurostat) peab edastama riiklikele statistikaametitele ja keskpankadele EuroGroupsi registri kasutamiseks määruse (EL) 2019/2152 artikli 8 lõike 4 kohaselt

Komisjon (Eurostat) edastab liikmesriikide statistikaametitele üksnes statistika otstarbel järgmised muutujad, sealhulgas konfidentsiaalsusmärked, hargmaiste ettevõtete gruppide ja nende koosseisu kuuluvate üksuste kohta, kui vähemalt üks grupi juriidiline üksus asub selle liikmesriigi territooriumil.

Komisjon (Eurostat) võib edastada riiklikele keskpankadele ja Euroopa Keskpangale üksnes statistika otstarbel hargmaiste ettevõtete gruppide ja nende koosseisu kuuluvate üksuste kohta järgmised muutujad, sealhulgas konfidentsiaalsusmärked, tingimusel et riiklik statistikaamet on selleks edastuseks sõnaselgelt loa andnud ja et juhul, kui andmed edastatakse riiklikule keskpangale, asub vähemalt üks hargmaise ettevõtete grupi juriidiline üksus selle keskpanga koduliikmesriigi territooriumil.

1.

JURIIDILISED ÜKSUSED

IDENTIFITSEERIMINE

1.1

 

Tunnusnumber (-numbrid)

(sealhulgas EGRi tunnusnumber, kui see on EGRi puhul asjakohane)

1.2

 

Nimi

1.3

 

Aadress (kõige üksikasjalikumal tasandil, sh sihtnumber)

1.4

Vabatahtlik

Telefoninumber, e-posti aadress, veebisait ja andmed, mis võimaldavad elektroonilist andmekogumist

1.5

 

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

1.6

 

Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev

1.7

 

Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID

1.8

 

Õiguslik vorm

1.9

 

Õiguslik tegutsemisseisund

1.10

Tingimuslik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul

1.11

Vabatahtlik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatüki punktide 2.17–2.20 määratlusele vastava eriotstarbelise üksuse puhul

SEOSED ETTEVÕTTEGA

1.12

Tingimuslik

Selle ettevõtte (nende ettevõtete) tunnusnumber (3.1), millesse üksus kuulub

1.13

Tingimuslik

Ettevõttega (ettevõtetega) ühinemise kuupäev

1.14

Tingimuslik

Ettevõttest (ettevõtetest) eraldumise kuupäev

SEOSED TEISTE REGISTRITEGA

 

 

Viited seonduvatele registritele, milles juriidiline üksus on registreeritud ja mis sisaldavad teavet, mis võib statistika jaoks olla kasulik

1.15

Tingimuslik

Viide liidusiseste ettevõtjate registrile ja viide tollitoimikutele või liiduväliste ettevõtjate registrile

1.16

Tingimuslik

Viide ülemaailmsetele halduslikele tunnustele, viide bilansiandmetele (üksuste puhul, millelt nõutakse raamatupidamisaruannete avaldamist), viide maksebilansi registrile või välismaiste otseinvesteeringute registrile ja viide põllumajandusettevõtete registrile

SEOS ETTEVÕTETE GRUPIGA

1.17

 

Selle ettevõtete grupi tunnusnumber (2.1), millesse üksus kuulub

1.18

 

Ettevõtete grupiga ühinemise kuupäev

1.19

 

Ettevõtete grupist eraldumise kuupäev

ÜKSUSTE KONTROLL

 

 

Kontrolliseosed võib esitada kas alaneva (1.20a, 1.21a, 1.22a) või üleneva (1.20b, 1.21b, 1.22b) meetodi kohaselt. Iga üksuse kohta esitatakse ainult esimene otsese või kaudse kontrolli tase (kogu kontrolliahela saab neid kombineerides).

1.20a

 

Juriidilise üksuse kontrolli alla oleva(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid)

1.20b

 

Juriidilist üksust kontrolliva residendist juriidilise üksuse tunnusnumber

1.21a

Osaliselt tingimuslik

Juriidilise üksuse kontrolli all oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e registreerijariik (-riigid) ja tunnusnumber (-numbrid) või nimi/nimed ja aadress(id). Tingimuslik EGRi tunnusnumbri(te) puhul

1.21b

Osaliselt tingimuslik

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse registreerijariik, tunnusnumber, nimi ja aadress Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul.

1.22a

Tingimuslik

Juriidilise üksuse kontrolli all oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e käibemaksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid)

1.22b

Tingimuslik

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse käibemaksukohustuslasena registreerimise number

ÜKSUSTE OMANDIÕIGUS

 

 

Andmed omandiõiguse kohta võib esitada kas alaneva (1.23a, 1.24a) või üleneva (1.23b, 1.24b) meetodi kohaselt. Künnis on vähemalt 10 % otsest omandiõigust.

1.23a

Tingimuslik

a)

Tunnusnumber (-numbrid) ja

b)

omandiosa (%) juriidilise üksuse omandis oleva(te)s residendist juriidilis(t)es üksus(t)es

1.23b

Tingimuslik

a)

Tunnusnumber (-numbrid) ja

b)

juriidilist üksust omava(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%)

1.24a

Tingimuslik

a)

Registreerijariik (-riigid) ja

b)

EGRi tunnusnumber (-numbrid) ja

c)

nimi (nimed), aadress(id) ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja

d)

omandiosa (%) juriidilise üksuse omandis oleva(te)s mitteresidendist juriidilis(t)es üksus(t)es ja

e)

omandiosa algus- ja lõppkuupäev.

1.24b

Tingimuslik

a)

Registreerijariik (-riigid) ja

b)

EGRi tunnusnumber ja

c)

nimi (nimed), aadress(id) ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja

d)

juriidilist üksust omava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) ja

e)

omandiosa algus- ja lõppkuupäev.

2.

ETTEVÕTETE GRUPP

IDENTIFITSEERIMINE

2.1

Osaliselt tingimuslik

Tunnusnumber (-numbrid)

Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul, kui ettevõtete grupp on hargmaine.

2.2

Vabatahtlik

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), kes võib (võivad) esitada andmeid ettevõtete grupi kohta

2.3

 

Ettevõtete grupi nimi, hargmaiste gruppide puhul EGRi nimi

2.4

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi lühikirjeldus tekstina

2.5

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi veebiaadress

2.6

 

Üldiseks otsustuskeskuseks oleva juriidilise üksuse tunnusnumber. Kui üldine otsustuskeskus ei ole resident, siis EGRi tunnusnumber. Füüsiliste isikute puhul, kes ei ole ettevõtjad, tuleb elukohariik märkida punktis 2.10a.

2.7

 

Üldise otsustuskeskuse registreerijariik, mitteresidendi puhul EGRi registreerijariik

2.8

Vabatahtlik

Üldise otsustuskeskuse posti- ja e-postiaadress

2.9

 

Grupi üldjuhiks oleva juriidilise üksuse tunnusnumber. Kui grupi üldjuht ei ole resident, siis EGRi tunnusnumber. Füüsiliste isikute puhul, kes ei ole ettevõtjad, tuleb elukohariik märkida punktis 2.10a.

2.10

Vabatahtlik

Grupi üldjuhi registreerijariik, posti- ja e-postiaadress, mitteresidendi puhul EGRi registreerijariik

2.10a

Tingimuslik

Kõrgeima kontrolliva üksuse asukohariik, kui kontrolliv üksus on füüsiline isik, kes ei ole ettevõtja

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

2.12

 

Ettevõtete grupi asutamiskuupäev

2.13

 

Ettevõtete grupi lõpetamiskuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

2.14

 

Ettevõtete grupi põhitegevusala kood NACE kahekohalisel tasemel, hargmaise grupi puhul EGRi põhitegevusala kood

2.15

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi kõrvaltegevusalad NACE kahekohalisel tasemel, hargmaise grupi puhul EGRi kõrvaltegevusala kood

2.16

Tingimuslik

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete grupis, hargmaise grupi puhul EGRi töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

2.17

Tingimuslik

Ettevõtete grupi netokäive (ja vääring), hargmaise grupi puhul EGRi netokäive (ja vääring)

2.18

Tingimuslik

Ettevõtete grupi koguvarad (ja vääring), hargmaise grupi puhul EGRi koguvarad (ja vääring)

2.19

Vabatahtlik

Riigid, kus asuvad mitteresidendist ettevõtted või kohalikud üksused, hargmaise grupi puhul EGRi registreerijariigid

3.

ETTEVÕTE

IDENTIFITSEERIMINE

3.1

Osaliselt tingimuslik

Tunnusnumber

Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul, kui see on märgitud EGRi

3.2

Vabatahtlik

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), kes võib (võivad) esitada andmeid ettevõtte kohta

3.3

 

Nimi

3.4

Vabatahtlik

Posti-, e-posti- ja veebiaadress

SEOS TEISTE ÜKSUSTEGA

3.5

 

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), millest ettevõte koosneb

3.6

 

Selle ettevõtete grupi tunnusnumber, millesse ettevõte kuulub

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

3.7

 

Tegevuse alustamise kuupäev

3.8

 

Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

3.9

 

Põhitegevusala kood NACE neljakohalisel tasemel

3.10

Tingimuslik

Kõrvaltegevusalad (nende olemasolul) NACE neljakohalisel tasemel.

3.11

 

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

3.12

 

Töötajate arv

3.13

Vabatahtlik

Töötajate arv täistööajale taandatuna

3.14

 

Netokäive, v.a punktis 3.15 sätestatud käive

3.15

Vabatahtlik

Põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse, kalanduse, avaliku halduse ja riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse, tööga hõivatud isikutega kodumajapidamiste ning eksterritoriaalsete organisatsioonide netokäive

3.16

 

Institutsionaalne sektor ja allsektor määruse (EL) nr 549/2013 tähenduses

D OSA

Määruse (EL) 2019/2152 IV lisa punktis 2 loetletud muutujate andmekogumid, mida komisjon (Eurostat) peab edastama riiklikele statistikaametitele EuroGroupsi registri koostamiseks

Selleks et tagada EuroGroupsi registri koostamise tõhusus ja kvaliteet, edastab komisjon (Eurostat) riiklike statistikaametite pädevatele töötajatele, kes osalevad EuroGroupsi registri koostamises, järgmised muutujad, sealhulgas konfidentsiaalsusmärked, hargmaiste ettevõtete gruppide, sealhulgas nende koosseisu kuuluvate üksuste kohta.

1.

JURIIDILISED ÜKSUSED

IDENTIFITSEERIMINE

1.1

 

Tunnusnumber (-numbrid)

(sealhulgas EGRi tunnusnumber, kui see on EGRi puhul asjakohane)

1.2

 

Nimi

1.3

 

Aadress (kõige üksikasjalikumal tasandil, sh sihtnumber)

1.4

Vabatahtlik

Telefoninumber, e-posti aadress, veebisait ja andmed, mis võimaldavad elektroonilist andmekogumist

1.5

 

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number, selle puudumisel mõni muu haldusandmekogudes kasutusel olev registreerimisnumber

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

1.6

 

Juriidilise isiku asutamiskuupäev või füüsilisest isikust ettevõtja registrisse kandmise kuupäev

1.7

 

Juriidilise üksuse lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID

1.8

 

Õiguslik vorm

1.9

 

Õiguslik tegutsemisseisund

1.10

Tingimuslik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 18. peatüki punkti 18.12 määratlusele vastavate filiaalide puhul

1.11

Vabatahtlik

Märge määruse (EL) nr 549/2013 A lisa 2. peatüki punktide 2.17–2.20 määratlusele vastava eriotstarbelise üksuse puhul

SEOSED ETTEVÕTTEGA

1.12

Tingimuslik

Selle ettevõtte (nende ettevõtete) tunnusnumber (3.1), millesse üksus kuulub

1.13

Tingimuslik

Ettevõttega (ettevõtetega) ühinemise kuupäev

1.14

Tingimuslik

Ettevõttest (ettevõtetest) eraldumise kuupäev

SEOSED TEISTE REGISTRITEGA

 

 

Viited seonduvatele registritele, milles juriidiline üksus on registreeritud ja mis sisaldavad teavet, mis võib statistika jaoks olla kasulik

1.15

Tingimuslik

Viide liidusiseste ettevõtjate registrile ja viide tollitoimikutele või liiduväliste ettevõtjate registrile

1.16

Tingimuslik

Viide ülemaailmsetele halduslikele tunnustele, viide bilansiandmetele (üksuste puhul, millelt nõutakse raamatupidamisaruannete avaldamist), viide maksebilansi registrile või välismaiste otseinvesteeringute registrile ja viide põllumajandusettevõtete registrile

SEOS ETTEVÕTETE GRUPIGA

1.17

 

Selle ettevõtete grupi tunnusnumber (2.1), millesse üksus kuulub

1.18

 

Ettevõtete grupiga ühinemise kuupäev

1.19

 

Ettevõtete grupist eraldumise kuupäev

ÜKSUSTE KONTROLL

 

 

Kontrolliseosed võib esitada kas alaneva (1.20a, 1.21a, 1.22a) või üleneva (1.20b, 1.21b, 1.22b) meetodi kohaselt. Iga üksuse kohta esitatakse ainult esimene otsese või kaudse kontrolli tase (kogu kontrolliahela saab neid kombineerides).

1.20a

 

Juriidilise üksuse kontrolli alla oleva(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid)

1.20b

 

Juriidilist üksust kontrolliva residendist juriidilise üksuse tunnusnumber

1.21a

Osaliselt tingimuslik

Juriidilise üksuse kontrolli all oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e registreerijariik (-riigid) ja tunnusnumber (-numbrid) või nimi/nimed ja aadress(id). Tingimuslik EGRi tunnusnumbri(te) puhul

1.21b

Osaliselt tingimuslik

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse registreerijariik, tunnusnumber, nimi ja aadress Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul.

1.22a

Tingimuslik

Juriidilise üksuse kontrolli all oleva(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e käibemaksukohustuslasena registreerimise number (-numbrid)

1.22b

Tingimuslik

Juriidilist üksust kontrolliva mitteresidendist juriidilise üksuse käibemaksukohustuslasena registreerimise number

ÜKSUSTE OMANDIÕIGUS

 

 

Andmed omandiõiguse kohta võib esitada kas alaneva (1.23a, 1.24a) või üleneva (1.23b, 1.24b) meetodi kohaselt. Künnis on vähemalt 10 % otsest omandiõigust.

1.23a

Tingimuslik

a)

Tunnusnumber (-numbrid) ja

b)

omandiosa (%) juriidilise üksuse omandis oleva(te)s residendist juriidilis(t)es üksus(t)es

1.23b

Tingimuslik

a)

Tunnusnumber (-numbrid) ja

b)

juriidilist üksust omava(te) residendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%)

1.24a

Tingimuslik

a)

Registreerijariik (-riigid) ja

b)

EGRi tunnusnumber (-numbrid) ja

c)

nimi (nimed), aadress(id) ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja

d)

omandiosa (%) juriidilise üksuse omandis oleva(te)s mitteresidendist juriidilis(t)es üksus(t)es ja

e)

omandiosa algus- ja lõppkuupäev.

1.24b

Tingimuslik

a)

Registreerijariik (-riigid) ja

b)

EGRi tunnusnumber ja

c)

nimi (nimed), aadress(id) ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja

d)

juriidilist üksust omava(te) mitteresidendist juriidilis(t)e üksus(t)e omandiosa (%) ja

e)

omandiosa algus- ja lõppkuupäev.

2.

ETTEVÕTETE GRUPP

IDENTIFITSEERIMINE

2.1

Osaliselt tingimuslik

Tunnusnumber (-numbrid)

Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul, kui ettevõtete grupp on hargmaine.

2.2

Vabatahtlik

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), kes võib (võivad) esitada andmeid ettevõtete grupi kohta

2.3

 

Ettevõtete grupi nimi, hargmaiste gruppide puhul EGRi nimi

2.4

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi lühikirjeldus tekstina

2.5

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi veebiaadress

2.6

 

Üldiseks otsustuskeskuseks oleva juriidilise üksuse tunnusnumber. Kui üldine otsustuskeskus ei ole resident, siis EGRi tunnusnumber. Füüsiliste isikute puhul, kes ei ole ettevõtjad, tuleb elukohariik märkida punktis 2.10a.

2.7

 

Üldise otsustuskeskuse registreerijariik, mitteresidendi puhul EGRi registreerijariik

2.8

Vabatahtlik

Üldise otsustuskeskuse posti-, e-posti- ja veebiaadress

2.9

 

Grupi üldjuhiks oleva juriidilise üksuse tunnusnumber. Kui grupi üldjuht ei ole resident, siis EGRi tunnusnumber. Füüsiliste isikute puhul, kes ei ole ettevõtjad, tuleb elukohariik märkida punktis 2.10a.

2.10

Vabatahtlik

Grupi üldjuhi registreerijariik, posti- ja e-postiaadress, mitteresidendi puhul EGRi registreerijariik

2.10a

Tingimuslik

Kõrgeima kontrolliva üksuse asukohariik, kui kontrolliv üksus on füüsiline isik, kes ei ole ettevõtja

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

2.12

 

Ettevõtete grupi asutamiskuupäev

2.13

 

Ettevõtete grupi lõpetamiskuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

2.14

 

Ettevõtete grupi põhitegevusala kood NACE kahekohalisel tasemel, hargmaise grupi puhul EGRi põhitegevusala kood

2.15

Vabatahtlik

Ettevõtete grupi kõrvaltegevusalad NACE kahekohalisel tasemel, hargmaise grupi puhul EGRi kõrvaltegevusala kood

2.16

Tingimuslik

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv ettevõtete grupis, hargmaise grupi puhul EGRi töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

2.17

Tingimuslik

Ettevõtete grupi netokäive (ja vääring), hargmaise grupi puhul EGRi netokäive (ja vääring)

2.18

Tingimuslik

Ettevõtete grupi koguvarad (ja vääring), hargmaise grupi puhul EGRi koguvarad (ja vääring)

2.19

Vabatahtlik

Riigid, kus asuvad mitteresidendist ettevõtted või kohalikud üksused, hargmaise grupi puhul EGRi registreerijariigid

3.

ETTEVÕTE

IDENTIFITSEERIMINE

3.1

Osaliselt tingimuslik

Tunnusnumber (-numbrid)

Tingimuslik EGRi tunnusnumbri puhul, kui see on märgitud EGRi

3.2

Vabatahtlik

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), kes võib (võivad) esitada andmeid ettevõtte kohta

3.3

 

Nimi

3.4

Vabatahtlik

Posti-, e-posti- ja veebiaadress

SEOS TEISTE ÜKSUSTEGA

3.5

 

Selle/nende juriidilis(t)e üksus(t)e tunnusnumber (-numbrid), millest ettevõte koosneb

3.6

 

Selle ettevõtete grupi tunnusnumber, millesse ettevõte kuulub

DEMOGRAAFILISED SÜNDMUSED

3.7

 

Tegevuse alustamise kuupäev

3.8

 

Tegevuse lõpliku lõpetamise kuupäev

STRATIFITSEERIMISPARAMEETRID JA MAJANDUSLIKUD MUUTUJAD

3.9

 

Põhitegevusala kood NACE neljakohalisel tasemel

3.10

Tingimuslik

Kõrvaltegevusalad (nende olemasolul) NACE neljakohalisel tasemel

3.11

 

Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv

3.12

 

Töötajate arv

3.13

Vabatahtlik

Töötajate arv täistööajale taandatuna

3.14

 

Netokäive, v.a punktis 3.15 sätestatud käive

3.15

Vabatahtlik

Põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse, kalanduse, avaliku halduse ja riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse, tööga hõivatud isikutega kodumajapidamiste ning eksterritoriaalsete organisatsioonide netokäive

3.16

 

Institutsionaalne sektor ja allsektor määruse (EL) nr 549/2013 tähenduses


(1)  Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).


Top

avalikgif