ID-kaart

Lihtotsing

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1208, 7. august 2020, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 kehtetuks tunnistamise kohta
Euroopa Komisjon 07.08.2020 määrus number 1208; jõustumiskuupäev 15.09.2020

redaktsioon 15.09.2020

26.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 278/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1208,

7. august 2020,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 kehtetuks tunnistamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 5, artikli 26 lõiget 7, artikli 37 lõiget 6, artikli 38 lõiget 4 ja artikli 39 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 525/2013 (2) sätestatud kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismiga on loodud alusraamistik kasvuhoonegaaside heite seireks ja aruandluseks kliimapoliitika raames. Seda mehhanismi käsitlevad sätted on täielikult lõimitud määrusesse (EL) 2018/1999, millega määrus (EL) nr 525/2013 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks. Selle mehhanismi raames on vaja vastu võtta eeskirjad aruandluse kohta, mis puudutab liikmesriikide kohanemismeetmeid, enampakkumistulude kasutamist, arenguriikidele antavat rahalist ja tehnoloogiaalast toetust [määruses (EL) 2018/1999 „rahaline ja tehnoloogialane abi“], kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid, kasvuhoonegaaside inventuure ning arvestatud heidet ja sidumist, samuti eeskirjad riiklike inventuurisüsteemide, põhjaliku ülevaatuse ning poliitikasuundi, meetmeid ja prognoose käsitleva aruandluse kohta.

(2)

Kasvuhoonegaaside inventuure, prognoose, poliitikasuundi ja meetmeid, sealhulgas riiklikke süsteeme hõlmav integreeritud seire- ja aruandlussüsteem aitab tagada andmete kooskõla varasemate heitesuundumuste, tulevaste heitesuundumuste ning kliimamuutuste leevendamise eesmärkide saavutamiseks kehtestatud poliitika ja meetmete mõju vahel. Peale selle on kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlev liikmesriikide aruandlus sisuliselt seotud riiklike inventuurisüsteemidega, mis kujutavad endast kasvuhoonegaaside heite hindamise institutsioonilist, õiguslikku ja menetluskorda. Lisaks kontrollitakse esitatud riiklike inventuuriandmete kvaliteeti põhjaliku ülevaatuse käigus. Seepärast on asjakohane kehtestada riiklikke inventuurisüsteeme, põhjalikku ülevaatust, poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside süsteeme ning määruse (EL) 2018/1999 4. peatüki kohaseid liikmesriikide aruandluskohustusi käsitlevad eeskirjad ühes rakendusmääruses.

(3)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) (3) osaliste konverents, mis toimib nimetatud konventsiooni osaliste 21. konverentsi tulemusena 12. detsembril 2015. aastal vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe (4) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) osaliste koosolekuna, võttis otsusega 18/CMA.1 vastu tegevuse ja toetuse läbipaistvuse raamistiku üksikasjad, menetlused ja suunised, millega nähakse muu hulgas ette teabe esitamine kasvuhoonegaaside inventuuride, poliitikasuundade ja meetmete, prognooside, kliimamuutuste mõjude ja nendega kohanemise ning arenguriikidele antava toetuse kohta. EL ja selle liikmesriigid peavad esitama teabe kooskõlas kõnealuste üksikasjade, menetluste ja suunistega hiljemalt 31. detsembriks 2024.

(4)

Määruse (EL) 2018/1999 kohaselt peavad liikmesriigid kooskõlas UNFCCC ja Pariisi kokkuleppe alusel kokku lepitud aruandlusnõuetega esitama komisjonile iga kahe aasta järel aruande, mis sisaldab teavet kliimamuutustega kohanemiseks koostatud riiklike kavade ja strateegiate kohta. Seda teavet kasutatakse selleks, et jälgida kliimamuutustega kohanemisel tehtud edusamme ja võetud meetmeid, toetada liidu kohanemisstrateegia rakendamist ja läbivaatamist ning anda selleks vajalikku teavet, hõlbustada Pariisi kokkuleppe kohanemiseesmärgi täitmiseks tehtud ELi edusammude hindamist, võimaldada liikmesriikidel ja Euroopa Liidul vahetada omavahel häid tavasid ning hinnata oma vajadusi ja valmisolekut kliimamuutustega toimetulekul. Kooskõlas rahvusvahelise aruandluskorraga peavad liikmesriigid esitama ka ülevaateid või heade tavade näiteid riiklikust madalama tasandi meetmete kohta, et suurendada teadlikkust muudel juhtimistasanditel võetavatest kliimamuutustega kohanemise meetmetest ja võimaldada ELil selliseid meetmeid paremini edendada.

(5)

Võttes arvesse enampakkumistulude kasutamist käsitleva aruandlusega seoses seni saadud kogemusi, on vaja, et liikmesriigid, kes teatavad oma enampakkumistulude rahalise väärtusega samaväärsete summade kasutamisest, esitaksid summad, mis vastavad nende poolt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (5) artiklitega 3d ja 10 tehtud kuludele.

(6)

Liikmesriikide teave arenguriikidele antava rahalise ja tehnoloogiaalase toetuse kohta peaks olema võimalikult üksikasjalik ja see tuleks esitada programmide või meetmete tasandil. Teave, mis on tähistatud kui kättesaadav, tuleb esitada ainult siis, kui see on liikmesriikidele kättesaadav aruande aruandlussüsteemi sisestamise ajaks. Liikmesriik ei pea täitma ega esitama toetuse kavandatud andmist käsitlevat tabelit, kui asjakohane teave ei ole muu hulgas käimasolevate või lõpetamata eelarveprotsesside tõttu kogu tabeli kohta kättesaadav. Järjepidevuse tagamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud ka kasutada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitees (DAC) kreeditoride teavitussüsteemi (CRS) jaoks kasutusele võetud aruandlusvormingut. Otsuse 18/CMA.1 kohaselt on UNFCCC raames toetusekvivalenti käsitleva teabe esitamine liikmesriikide poolt vabatahtlik. Selleks et tagada kooskõla rahvusvahelise tasandi aruandlusega, tuleks käesolevas määruses sätestatavad aruandlusnõuded viia võimalikult suures ulatuses vastavusse Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste konverentsi asjakohaste otsustega ja OECD arenguabi komitee tehtud asjakohaste metoodikamuudatustega pärast seda, kui need tehakse kättesaadavaks.

(7)

Ligikaudsete inventuuriandmete valdkondlik jaotus kujutab endast kõrgema taseme kokkuvõtet kasvuhoonegaaside kogu inventuuri üksikasjalikumast valdkondlikust jaotusest. Sellega tagatakse, et ligikaudsetes inventuuriandmetes aasta t – 1 kohta esitatud heite ja sidumise hinnangud on kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuris aastal t – 2 esitatud hinnangutega. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor (LULUCF) on iga-aastase inventuuri lahutamatu osa ning liikmesriigid peaksid LULUCFi heite ja sidumise hinnangud lisama kasvuhoonegaaside ligikaudsetesse inventuuriandmetesse.

(8)

Selleks et tagada heite vähendamise kohustustega seoses läbipaistvus, parandada pidevalt kvaliteeti ja hõlbustada tehniliste ekspertide poolt ülevaatuse tegemist, peavad liikmesriikide aruanded sisaldama piisavalt tehnilisi üksikasju ja teavet. Määrusega (EL) 2018/1999 lõimitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2018/841 (6) ja (EL) 2018/842 (7) aruandlusnõuded kasvuhoonegaaside iga-aastaste inventuuriaruannete raamistikku ning kõnealune määrus on samuti viidud kooskõlla nendes määrustes sätestatud vastavuskontrolli viieaastase tsükliga, nähes 2027. ja 2032. aastaks ette põhjaliku ülevaatuse. Seepärast on vaja kindlaks määrata määrusega (EL) 2018/842 võimaldatava paindlikkuse kavandatud kasutamist ja heitkoguste kokkulepitud loovutamisi ning sellest saadud tulu kasutamist käsitleva aruandluse struktuur, vorm ja protsess ning lõimida määruse (EL) 2018/841 nõuded prognoose käsitlevase aruandlusse. Määruse (EL) 2018/841 ja määruse (EL) 2018/842 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta esitatud teabest ei avalikustata kokkulepitud loovutamiste kohta teatatud üksikuid hindu ning kättesaadavaks tuleks teha ühiku kohta makstud hindade vahemik, st liikmesriikide poolt teatatud kõigi tehingute madalaim ja kõrgeim hind.

(9)

Pariisi kokkuleppe osaliste konverentsil seatud kohustuste õigeaegse ja tulemusliku täitmise tagamiseks on vaja kehtestada komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise ajakava liidu kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koostamiseks ja UNFCCC kohaseks ülevaatamiseks. Samuti on vaja kindlaks määrata liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjaliku ülevaatuse kord ja ajakava, et tagada selle õigeaegne ja tulemuslik elluviimine.

(10)

Liikmesriigid peaksid looma riiklikud inventuurisüsteemid ja neid käigus hoidma, et tagada ja parandada inventuuri kvaliteeti, planeerides, valmistades ette ja hallates inventuuritoiminguid, mis hõlmavad tegevusandmete kogumist, meetodite ja heitekoefitsientide asjakohast valimist, kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise hindamist, määramatuse hindamist, kvaliteeditagamis- ja kontrollitoiminguid ning menetlusi inventuuriandmete kontrollimiseks riiklikul tasandil. Selleks et säilitada eelmisel perioodil rakendatud riiklike inventuurisüsteemide kvaliteet, peavad liikmesriigid jätkama samade, artiklites 27–29 sätestatud inventuuri planeerimise, koostamise ja haldamise normide kohaldamist.

(11)

Poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside süsteeme käsitlevad eeskirjad peaksid olema kooskõlas UNFCCC või Pariisi kokkuleppe organite vastu võetud asjakohaste otsustega. Kuna Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste konverentsi otsusega 18/CMA.1 nõutakse teavet, mis on vajalik Pariisi kokkuleppe artikli 4 kohaste riiklikult kindlaksmääratud panustega seoses tehtud edusammude jälgimiseks, peaksid liikmesriigid esitama teabe liidu riiklikult kindlaksmääratud panuse riigisiseseks rakendamiseks ette nähtud institutsioonilise, haldus- ja menetluskorra kohta.

(12)

Õhusaasteainete kohta teabe esitamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/2284 (8) ja kasvuhoonegaase käsitlevas aruandluses järgitakse suures osas sarnaseid lähenemisviise (k.a liikmesriikide rakendatavad meetodid). Seepärast toetatakse teabe esitamisel poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside ja nende süsteemide kohta vastavalt käesoleva määruse VI peatükile järjepidevat metoodilist lähenemisviisi, võttes arvesse poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside kohta direktiivi (EL) 2016/2284 alusel esitatud teavet.

(13)

Liikmesriigid ja komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, peaksid kasutama energialiidu kõiki mõõtmeid käsitlevaks aruandluseks määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-platvormi. Komisjon võtab meetmeid selleks, et platvormil esitatav teave suunatakse läbi komisjoni ühtse sisestuspunkti ja et teavet vahetatakse asjakohaste seotud aruandlussüsteemidega, nagu Euroopa Keskkonnaameti süsteem Reportnet.

(14)

Selleks et tagada kooskõla määruse (EL) 2018/1999 asjakohaste sätete kohaldamise kuupäevaga, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021.

(15)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklitele 57 ja 58 tunnistatakse määrus (EL) nr 525/2013 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, välja arvatud selle artikkel 7, artikli 17 lõike 1 punktid a ja d ning artikkel 19, mida kohaldatakse 2019. ja 2020. aasta andmeid sisaldavate aruannete suhtes. Rakendusmäärus (EL) nr 749/2014 tuleks seetõttu alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks tunnistada, kuid selle artikleid 3–18 ja 27–43 tuleks jätkuvalt kohaldada kõnealuste aastate andmeid sisaldavate aruannete suhtes.

(16)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EL) 2018/1999 rakenduseeskirjad seoses järgmisega:

a)

riiklikke kohanemismeetmeid, enampakkumistulude kasutamist ning arenguriikidele antavat rahalist ja tehnoloogiaalast toetust käsitlev liikmesriikide aruandlus vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 19;

b)

kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid, kasvuhoonegaaside inventuure ning kasvuhoonegaaside arvestatud heidet ja sidumist käsitlev liikmesriikide aruandlus vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 26;

c)

riiklike inventuurisüsteemide loomist, käigushoidmist ja toimimist käsitlevad nõuded vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 37;

d)

määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 kohaselt põhjaliku ülevaatuse tegemisel järgitav ajakava ja kord;

e)

poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside riiklikke süsteeme käsitlev liikmesriikide aruandlus vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 39.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide esitatud aruannete suhtes, mis sisaldavad nõutavat teavet 2021. aasta ja sellele järgnevate aastate kohta.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„ühine aruandlustabel“ – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi otsuse 24/CP.19 (edaspidi „otsus 24/CP.19“) II lisas sisalduv tabel, milles esitatakse kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärinev heide ja nende neeldajates sidumine;

2)

„võrdlev lähenemisviis“ – valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) võrdlev lähenemisviis, mida on kirjeldatud kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevates IPCC 2006. aasta suunistes (edaspidi „IPCC 2006. aasta suunised“);

3)

„lähenemisviis 1“ – IPCC 2006. aasta suunistes kirjeldatud põhimeetod, mille abil hinnatakse määramatust;

4)

„võtmekategooria“ – kategooria, millel on märkimisväärne mõju liikmesriigi või liidu kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttaseme, suundumuste või määramatusega;

5)

„sektoripõhine lähenemisviis“ – IPCC 2006. aasta suunistes kirjeldatud IPCC sektoripõhine lähenemisviis;

6)

„kasvuhoonegaaside inventuuri dokumentide ülesehitus“ – otsuse 24/CP.19 I lisas esitatud UNFCCC kasvuhoonegaaside iga-aastaste inventuuriaruannete esitamise suuniste liites kirjeldatud dokumentide ülesehitus;

7)

„läbipaistvussuunised“ – Pariisi kokkuleppe artiklis 13 osutatud tegevuse ja toetuse läbipaistvusraamistikuga seotud üksikasjad, menetlused ja suunised, mis on esitatud Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste konverentsi otsuse 18/CMA.1 lisas;

8)

„kasvuhoonegaaside inventuuri suunised“ – komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1044 (9) artiklis 3 sätestatud suunised;

9)

„ümberarvutamine“ – varasemate inventuuride raames kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise kohta esitatud andmete uuesti hindamine kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuri suunistega, juhul kui on muudetud metoodikat või heitekoefitsientide ja tegevusandmete saamise ja kasutamise viisi või lisatud uusi allika- ja neeldajakategooriaid.

II PEATÜKK

RIIKLIKKE KOHANEMISMEETMEID, ENAMPAKKUMISTULU JA ARENGURIIKIDELE ANTAVAT TOETUST KÄSITLEV LIIKMESRIIKIDE ARUANDLUS

Artikkel 4

Teave riiklike kohanemismeetmete kohta

Liikmesriigid esitavad kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 19 lõikega 1 teabe oma riiklike kohanemismeetmete kohta vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud vormile.

Artikkel 5

Teave enampakkumistulude kasutamise kohta

Liikmesriigid esitavad kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 19 lõikega 2 teabe lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamise kohta vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud tabelite vormile.

Artikkel 6

Teave arenguriikidele antava rahalise ja tehnoloogiaalase toetuse kohta

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 VIII lisa 2. osa punkti a alapunktis i osutatud kvantitatiivse teabe avaliku sektori ja kaasatud rahaliste vahendite kohta ning punkti a alapunktis iii osutatud olemasoleva teabe liikmesriikide tegevuse kohta seoses UNFCCC raames arenguriikide tarvis avalikust sektorist rahastatavate tehnosiirde ja suutlikkuse suurendamise projektidega vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitees kreeditoride teavitussüsteemi (CRS) jaoks kasutusele võetud ühisele tabelivormile või käesoleva määruse III lisas esitatud tabelite vormile.

2.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 VIII lisa 2. osa punkti a alapunktis ii osutatud kvalitatiivse metoodilise teabe, millega selgitatakse kvantitatiivse teabe arvutamiseks kasutatud meetodit, vastavalt käesoleva määruse IV lisas esitatud tabeli vormile.

3.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 VIII lisa 2. osa punktis b osutatud kättesaadava teabe toetuse kavandatud andmise kohta vastavalt käesoleva määruse V lisas esitatud tabeli vormile.

III PEATÜKK

KASVUHOONEGAASIDE LIGIKAUDSEID INVENTUURIANDMEID, KASVUHOONEGAASIDE INVENTUURE NING KASVUHOONEGAASIDE ARVESTATUD HEIDET JA SIDUMIST KÄSITLEV LIIKMESRIIKIDE ARUANDLUS

Artikkel 7

Kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikega 2 oma kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed vastavalt VI lisas esitatud tabeli vormile järgmiselt:

a)

kategooriate eristustasandil, mis kajastab aasta X – 1 kohta hinnangute koostamiseks olemasolevaid tegevusandmeid ja meetodeid;

b)

direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud heide ja määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud heide eraldi veergudes allikakategooriate kaupa, kui need andmed on olemas.

2.   Liikmesriigid esitavad VI lisa tabeli vormi kohaselt selgitused eelkõige põhitegurite kohta, mis on tinginud heite ja sidumise peamised muutused võrreldes kasvuhoonegaaside kohta esitatud kõige uuemate lõplike inventuuriandmetega.

Artikkel 8

Kasvuhoonegaaside inventuure käsitleva aruandluse üldeeskirjad

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikes 3 osutatud teabe, täites kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuri suuniste ja käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega järgmise:

a)

ühised aruandlustabelid, esitades sõltuvalt asjakohase tarkvara kättesaadavusest kas täielikud tabelarvutusprogrammi tabelid või XML-failid ning hõlmates kogu liikmesriigi geograafilise ulatuse vastavalt määrusele (EL) 2018/1999;

b)

käesoleva määruse artiklites 9–23 sätestatud teabe.

2.   Liikmesriigid koostavad määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikes 3 osutatud riikliku inventuuriaruande (edaspidi „riiklik inventuuriaruanne“), järgides kasvuhoonegaaside inventuuri dokumentide ülesehitust ja käesolevas määruses sätestatud eeskirju. Liikmesriigid lisavad käesoleva määruse artiklite 9, 10, 12 ja 14–18 kohaselt esitatud teabe riiklikku inventuuriaruandesse või selle eraldi lisasse ning märgivad kooskõlas VII lisaga selgelt, kus asjaomane teave on esitatud.

Artikkel 9

Ümberarvutusi käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad vastavalt määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis d osutatule aastate 1990, 2005 ja X – 3 kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ümberarvutuste põhjused; samuti selgitavad nad ümberarvutusi käsitleva riikliku inventuuriaruande spetsiaalse kokkuvõtva peatüki kavandis, kuidas tagatakse kõikide aruandlusaastate aegridade järjepidevus.

Artikkel 10

Soovituste rakendamist käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis g osutatud teabe inventuuris esitatud hinnangute parandamiseks võetud meetmete kohta vastavalt käesoleva määruse VIII lisas esitatud tabelite vormile.

2.   Lõikes 1 osutatud teabes käsitlevad liikmesriigid nii küsimusi, mis tõstatati esimest korda viimastes asjaomastes ülevaatusaruannetes, kui ka juba varasemates ülevaatusaruannetes sisaldunud küsimusi.

Artikkel 11

Teabe esitamine liidu võtmekategooriate puhul kasutatud inventuurimeetodite, heitekoefitsientide ja seotud metoodikakirjelduste kohta

1.   Liikmesriigid esitavad liidu inventuuriaruande koostamiseks määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis m osutatud järgmise teabe:

a)

ühiste aruandlustabelite asjakohastes XML-failides kokkuvõtlik teave liidu võtmekategooriate puhul kasutatud meetodite ja heitekoefitsientide kohta;

b)

nende liidu võtmekategooriate korral, mille puhul meetodeid ja heitekoefitsiente käsitlev teave ühistes aruandlustabelites puudub, teave vastavalt käesoleva määruse IX lisa 3. osale;

c)

liidu võtmekategooriate puhul kasutatud ajakohastatud kokkuvõtlikud metoodikakirjeldused vastavalt IX lisa 4. osas sisalduva tabeli vormile.

2.   Lõike 1 kohase aruandluse eesmärgil esitab komisjon liikmesriikidele

a)

31. oktoobriks IX lisa 1. osas sisalduva tabeli vormis liidu võtmekategooriate uusima loetelu;

b)

28. veebruariks lõike 2 punktis a osutatud loetelu ajakohastatud versiooni, milles muudatused on esile tõstetud;

c)

31. oktoobriks IX lisa 2. osas sisalduva tabeli vormis teabe inventuurimeetodite, heitekoefitsientide ja kokkuvõtlike metoodikakirjelduste kohta, kui see on kättesaadav;

d)

28. veebruariks lõike 2 punktis c osutatud teabe ajakohastatud versiooni.

Artikkel 12

Määramatust ja terviklikkust käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad vähemalt lähenemisviisi 1 kohaselt arvutatud määramatuse hinnangud, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis m, kasutades selleks käesoleva määruse X lisas esitatud tabeli vormi.

2.   Liikmesriigid esitavad riiklikus inventuuriaruandes määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis m osutatud täielikkust käsitleva üldhinnangu ja täpsustavad järgmist:

a)

kategooriad, mille kohta teatati, et neid ei ole hinnatud („NE“), nagu on määratletud läbipaistvussuunistes, ja üksikasjalikud selgitused selle märgendi kasutamise kohta eelkõige juhul, kui kasvuhoonegaaside inventuuri suunistes on kasvuhoonegaaside hindamise meetodid esitatud;

b)

kasvuhoonegaaside inventuuri geograafiline katvus ning erinevused ühelt poolt UNFCCC ja Pariisi kokkuleppe ning teiselt poolt määruse (EL) 2018/1999 kohase geograafilise katvuse vahel.

Artikkel 13

Näitajaid käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis e osutatud teabe näitajate kohta vastavalt XI lisas esitatud tabeli vormile.

Artikkel 14

Esitatud heiteandmete ja heitkogustega kauplemise süsteemi andmete vahelist kooskõla käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis h osutatud teabe vastavalt käesoleva määruse XII lisas sisalduva tabeli vormile.

2.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis i osutatud kontrollide tulemuste kohta teabe teksti vormis.

Artikkel 15

Õhusaasteainete kohta esitatud andmete kooskõla käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad teksti vormis määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punkti j alapunktis i osutatud kontrollide tulemused ja teabe andmete kooskõla kohta vastavalt määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktile b ning täpsustavad järgmist:

a)

kas süsinikmonooksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja lenduvate orgaaniliste ühendite heite hinnangud, mille liikmesriik on esitanud direktiivi (EL) 2016/2284 kohastes inventuurides, on kooskõlas vastavate määruse (EL) 2018/1999 kohastes kasvuhoonegaaside inventuurides esitatud heitehinnangutega;

b)

nende direktiivi (EL) 2016/2284 kohaste aruannete esitamise kuupäevad, mida võrreldi määruse (EL) 2018/1999 alusel esitatud inventuuridega.

2.   Kui lõikes 1 osutatud kontrollide tulemusel selgub, et määruse (EL) 2018/1999 kohaselt esitatud andmed konkreetse õhusaasteaine koguheite kohta (ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduseta (LULUCF)) erinevad direktiivi (EL) 2016/2284 kohaselt esitatud andmetest rohkem kui ± 5 %, esitab asjaomane liikmesriik selle õhusaasteaine kohta lisaks lõikes 1 osutatud teksti vormis teabele käesoleva määruse XIII lisas esitatud tabeli vormis teabe.

3.   Liikmesriigid võivad esitada üksnes lõikes 1 osutatud teabe, kui lõikes 2 osutatud erinevus, mis on suurem kui ± 5 %, tuleneb andmevigade parandamisest või erinevustest vastavate õigusaktide geograafilises katvuses või kohaldamisalas.

Artikkel 16

Fluoritud kasvuhoonegaaside kohta esitatud andmete kooskõla käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad teksti vormis teabe määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punkti j alapunktis ii osutatud kontrollide tulemuste kohta ja täpsustavad järgmist:

a)

liikmesriigi kontrollide üksikasjalikkus ning võrdlemisel kasutatud andmekogud ja esitatud teave;

b)

peamised kontrollitulemused ja peamiste vastuolude selgitused;

c)

kas ja kuidas kasutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 (10) artikli 6 lõike 1 kohaselt käitajate kogutud andmeid;

d)

kui kontrolle ei tehtud, siis põhjused, miks nende tegemist ei peetud asjakohaseks.

Artikkel 17

Energiastatistikaga kooskõla käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad teksti vormis teabe määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punkti j alapunktis iii osutatud kontrollide tulemuste kohta ning täpsustavad erinevused kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal arvutatud võrdleva lähenemisviisi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (11) artikli 4 ja B lisa kohaselt esitatud energiastatistika põhjal arvutatud võrdleva lähenemisviisi vahel.

2.   Liikmesriigid esitavad kooskõlas käesoleva määruse XIV lisaga kvantitatiivse teabe ja selgitused lõikes 1 osutatud erinevuste kohta, mis on riigis aastal X – 2 fossiilkütuse näilises kogutarbimises kõigi fossiilkütuse kategooriate lõikes kokku suuremad kui ± 2 %.

Artikkel 18

Riiklike inventuurisüsteemide või registrite kirjelduste muutmist käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid märgivad riikliku inventuuriaruande asjakohastes peatükkides selgelt, kui nende riiklike inventuurisüsteemide või asjakohasel juhul nende riiklike registrite kirjeldust ei ole pärast eelmise riikliku inventuuriaruande esitamist muudetud, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktides k ja l.

Artikkel 19

Määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud kasvuhoonegaaside heidet käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad teabe määruse (EL) 2018/1999 V lisa 2. osas loetletud kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite kohta määruse (EL) 2018/842 artikli 2 lõikes 1 täpsustatud ulatuses, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis a, ning määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis d osutatud muudatused sellises teabes vastavalt käesoleva määruse XV lisas esitatud tabeli vormile.

Artikkel 20

Määruse (EL) 2018/841 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta kokkuvõtliku teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis f osutatud kokkuvõtliku teabe määruse (EL) 2018/841 artiklite 12 ja 13 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta vastavalt käesoleva määruse XVI lisas esitatud tabeli vormile. Pärast seda, kui komisjon on koostanud käesoleva lõike kohaselt esitatud teabe kokkuvõtte, tehakse see elektrooniliselt kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast liikmesriikidelt aruannete saamist. Selles kokkuvõttes esitatakse maakasutuse leevendusühikutega tehtud tehingute hindade vahemik.

Artikkel 21

Määruse (EL) 2018/842 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta kokkuvõtliku teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis f osutatud kokkuvõtliku teabe määruse (EL) 2018/842 artikli 5 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta vastavalt käesoleva määruse XVII lisas esitatud tabeli 1 vormile. Pärast seda, kui komisjon on koostanud käesoleva lõike kohaselt esitatud teabe kokkuvõtte, tehakse see elektrooniliselt kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast liikmesriikidelt aruannete saamist. Selles kokkuvõttes esitatakse aastaks eraldatud heitkoguste tehinguhindade vahemik.

2.   Liikmesriigid võivad määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 lõikes 4 osutatud rakendusaktide avaldamise ja artikli 38 lõikes 6 sätestatud määruse (EL) 2018/842 artikli 9 kohase vastavuskontrolli alguse vahele jääval kahel ajavahemikul esitada komisjonile iga kuu 15. kuupäeval teabe määruse (EL) 2018/842 artikli 5 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta vastavalt käesoleva määruse XVII lisas esitatud tabeli 2 vormile. Pärast seda, kui komisjon on koostanud käesoleva lõike kohaselt saadud teabe kokkuvõtte, tehakse see õigeaegselt ja elektrooniliselt kättesaadavaks.

Artikkel 22

Teabe esitamine kavatsuse kohta kasutada määruse (EL) 2018/842 kohaseid paindlikkusmeetmeid

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis n osutatud teabe määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõigete 4 ja 5 ning artikli 7 lõike 1 kohaste paindlikkusmeetmete kasutamise kavatsuse kohta vastavalt käesoleva määruse XVIII lisas esitatud tabelite vormile.

2.   Liikmesriigid võivad määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 lõikes 4 osutatud rakendusaktide avaldamise ja artikli 38 lõikes 6 sätestatud määruse (EL) 2018/842 artikli 9 kohase vastavuskontrolli alguse vahele jääval kahel ajavahemikul esitada komisjonile iga kuu 15. kuupäeval teabe määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõigete 4 ja 5 kohaste paindlikkusmeetmete kasutamise kavatsuse kohta vastavalt käesoleva määruse XVIII lisas esitatud tabeli 1 vormile. Pärast seda, kui komisjon on käesoleva lõike kohaselt saadud teabe kokku kogunud, tehakse see hiljemalt eespool nimetatud kuu lõpuks elektrooniliselt kättesaadavaks.

3.   Artikli 21 alusel teatatud kokkulepitud loovutamisi käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatavas teabes ei märgita.

Artikkel 23

Teabe esitamine määruse (EL) 2018/842 kohasest heitkoguste loovutamisest saadud tulude kasutamise kohta

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 V lisa 1. osa punktis n osutatud teabe määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõike 6 kohase tulude kasutamise kohta vastavalt käesoleva määruse XIX lisas esitatud tabelite vormile.

Artikkel 24

Kasvuhoonegaaside arvestatud heidet ja sidumist käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikega 5 teabe kasvuhoonegaaside arvestatud heite ja sidumise kohta vastavalt XX lisas esitatud tabelite vormile.

Artikkel 25

Liidu kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel ja UNFCCC kohase ülevaatusega seoses tehtava koostöö ja koordineerimise ajakavad

1.   Liikmesriigid ja komisjon teevad liidu kasvuhoonegaaside inventuuri ja liidu inventuuriaruande koostamisel koostööd ja koordineerivad oma tegevust, järgides XXI lisas esitatud ajakava.

2.   Kui liikmesriik esitab uuesti oma inventuuriandmed UNFCCC sekretariaadile, esitab ta komisjonile kõnealustes andmetes tehtud muudatuste kokkuvõtte hiljemalt ühe nädala jooksul pärast andmete uuesti esitamist.

3.   Liidu inventuuri UNFCCC kohase ülevaatamise käigus esitavad liikmesriigid komisjoni taotluse korral komisjonile võimalikult kiiresti vastused UNFCCC ülevaatuse tegijate tõstatatud küsimustele.

IV PEATÜKK

RIIKLIKE INVENTUURISÜSTEEMIDE LOOMIST, KÄIGUSHOIDMIST JA TOIMIMIST KÄSITLEVAD NÕUDED

Artikkel 26

Riiklike inventuurisüsteemide raames täidetavad ülesanded

Määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 kohaste riiklike inventuurisüsteemide rakendamisel peab iga liikmesriik

a)

kehtestama ja säilitama artiklite 27–29 kohaste ülesannete täitmiseks valitsusasutuste ja muude kõigi ülesannete täitmise eest vastutavate üksuste vahel vajaliku institutsioonilise, õigusliku ja menetluskorra;

b)

tagama piisava võimekuse artiklite 27–29 kohaste ülesannete õigeaegseks täitmiseks, sealhulgas andmete kogumiseks, et hinnata kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärinevat heidet ja nende neeldajates sidumist, ning korra, millega tagatakse inventuuri väljatöötamisse kaasatud töötajate tehniline pädevus.

Artikkel 27

Inventuuri planeerimine

1.   Inventuuri planeerimise osana peab iga liikmesriik

a)

määrama ühe riikliku üksuse, kellel lasub riikliku inventuuri eest üldine vastutus, ning tegema kättesaadavaks selle üksuse posti- ja e-posti aadressi;

b)

määrama kindlaks ja jaotama inventuuri väljatöötamise protsessis konkreetsed kohustused, sealhulgas need, mis on seotud meetodite valimisega, andmete, eelkõige statistikateenuseid osutavatelt ja muudelt üksustelt saadavate tegevusandmete ja heitekoefitsientide kogumisega, töötlemise ja arhiveerimisega ning kvaliteedi kontrollimise ja tagamisega;

c)

töötama välja inventuuri kvaliteeditagamis- ja -kontrollikava, milles kirjeldatakse inventuuri väljatöötamise käigus rakendatavaid konkreetseid kvaliteedikontrollimenetlusi, hõlbustama üldiste kvaliteeditagamismenetluste kohaldamist ja seadma kvaliteedieesmärgid;

d)

kaaluma protsesside loomist inventuuri, sealhulgas vajaduse korral mis tahes ümberarvutuste ametlikuks läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks enne inventuuriandmete esitamist ning inventuuri ülevaatuse käigus tekkinud võimalikele küsimustele vastamiseks.

2.   Inventuuri planeerimise osana kaalub iga liikmesriik vajaduse korral võimalusi, kuidas parandada tegevusandmete, heitekoefitsientide, meetodite ja muude asjakohaste inventuuri tehniliste elementide kvaliteeti. Kvaliteeditagamis- ja -kontrollikava rakendamise käigus ning määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19, määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 ja UNFCCC kohase ülevaatuse tulemusena saadud teavet võetakse vajaduse korral arvesse kvaliteeditagamis- ja kontrollikava ning kvaliteedieesmärkide väljatöötamisel ja/või nende muutmisel.

Artikkel 28

Inventuuri koostamine

1.   Kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuri suunistega peab iga liikmesriik

a)

määrama kindlaks võtmekategooriad ja koostama hinnangud, kasutades asjakohaseid meetodeid võtmekategooriate heite ja sidumise hindamiseks;

b)

koguma piisavalt tegevusandmeid, protsessiteavet ja heitekoefitsiente, et toetada meetodeid, mis on valitud kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise hindamiseks;

c)

hindama kvantitatiivselt määramatust iga kategooria ja kogu inventuuri puhul ning tegema kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise kohta varem esitatud hinnangute ümberarvutused;

d)

koostama riikliku inventuuri ja rakendama üldisi inventuuri kvaliteedikontrollimenetlusi vastavalt oma kvaliteeditagamis- ja -kontrollikavale.

2.   Inventuuri koostamise osana peab iga liikmesriik asjakohasel juhul

a)

kohaldama kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuri suunistega kategooriaspetsiifilisi kvaliteedikontrollimenetlusi võtmekategooriate ja nende kategooriate suhtes, kus meetodites ja/või andmetes on tehtud olulisi muudatusi;

b)

nägema ette, et sõltumatu kolmas isik või personal, kes ei ole inventuuri väljatöötamisse kaasatud, teeb enne inventuuriandmete esitamist lihtsa inventuuri ülevaatuse kooskõlas artikli 27 lõike 1 punktis c osutatud planeeritud kvaliteeditagamismenetlustega;

c)

nägema ette põhjalikuma ülevaatuse võtmekategooriate ja nende kategooriate puhul, kus meetodites on tehtud olulisi muudatusi;

d)

vaatama läbipaistvussuuniste kohaste ülevaatuste põhjal ning määruse (EL) 2018/1999 artikliga 38 ja inventuuri koostamise protsessi perioodiliste sisehinnangutega kooskõlas läbi inventuuri planeerimise protsessi, et täita käesoleva määruse artikli 27 lõike 1 punktis c osutatud kvaliteedieesmärke.

Artikkel 29

Inventuuri haldamine

1.   Inventuuri haldamise osana peab iga liikmesriik

a)

igal aastal arhiveerima aruandluses käsitletud aegrea kohta inventuuriteabe, sealhulgas kõik liigendatud heitekoefitsiendid, tegevusandmed ning dokumendid, milles näidatakse, kuidas need saadi ja koondati, sisedokumendid kvaliteeditagamis- ja -kontrollimenetluste, välis- ja siseülevaatuste kohta, dokumendid iga-aastaste peamiste allikate ja nende kindlaksmääramise ning inventuuri kavandatavate paranduste kohta;

b)

andma läbipaistvussuuniste ja määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 kohast ülevaatust tegevatele rühmadele juurdepääsu kogu arhiveeritud teabele, mida liikmesriik inventuuri koostamiseks kasutas, võttes arvesse iga riigi konfidentsiaalsusnõudeid;

c)

vastama õigeaegselt inventuuriteabe selgitamise taotlustele, mida võidakse esitada inventuuriteabe ülevaatamise eri etappides, ja riiklikku süsteemi käsitleva teabe selgitamise taotlustele.

2.   Iga liikmesriik teeb inventuuri haldamise raames arhiveeritud teabe asjakohasel juhul kergesti kättesaadavaks.

V PEATÜKK

PÕHJALIKU ÜLEVAATUSE TEGEMISE KORD JA AJAKAVA

Artikkel 30

Põhjaliku ülevaatuse tegemise kord

1.   Määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 lõikes 1 osutatud põhjaliku ülevaatuse tegemisel abistab komisjoni ja Euroopa Keskkonnaametit tehnilistest ekspertidest koosnev ülevaatusrühm ning ülevaatamistel järgitakse XXII lisas kirjeldatud korda.

2.   Euroopa Keskkonnaamet täidab vastavalt XXII lisale põhjalike ülevaatuste käigus sekretariaadi ülesandeid.

3.   Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaamet, valib inventuuriga hõlmatud asjakohaste sektorite tarvis välja piisava arvu eksperte. Ülevaatust tegevatel ekspertidel peab olema kasvuhoonegaaside inventuuride koostamise kogemus ning võimaluse korral tegutsevad nad kasvuhoonegaaside ülevaatamise protsessides. Need tehnilised eksperdid, kes on osalenud liikmesriigi kasvuhoonegaaside inventuuri koostamises või on selle liikmesriigi kodanikud, ei osale kõnealuse inventuuri ülevaatamises.

4.   Põhjalikud ülevaatused tehakse vastavalt XXII lisas kirjeldatule dokumendipõhiselt ja tsentraliseeritult. Lisaks võidakse tehnilistest ekspertidest koosneva ülevaatusrühma soovituse põhjal ja asjaomase liikmesriigiga konsulteerides korraldada külastus liikmesriiki.

5.   Määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 lõike 2 punkti b kohased kontrollid hõlmavad vajaduse korral XXII lisas täpsustatud teavet.

6.   Määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 lõike 2 punktis c osutatud kontrollide raames uuritakse vajaduse korral üksikasjalikult, kas arvestatud heide ja sidumine on kooskõlas liidu eeskirjadega.

7.   Põhjalike ülevaatuste raames kontrollitakse vajaduse korral, kas UNFCCC kohaste või liidu ülevaatuste käigus ühes liikmesriigis tuvastatud parandamist vajavad valdkonnad võivad osutuda parandamist vajavateks valdkondadeks ka muude liikmesriikide puhul.

8.   Kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ülevaatus tehakse kõikide asjaomaste liikmesriikide puhul järjepidevalt ja objektiivselt.

Artikkel 31

Tehnilised parandused

1.   Heite hinnangu tehniline parandus määruse (EL) 2018/1999 artikli 38 lõike 2 punkti d tähenduses loetakse vajalikuks, kui heite ala- või ülehindamine ületab käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud olulisuse künnise. Tehnilisi parandusi käsitlevad üksikasjad on esitatud käesoleva määruse XXII lisas.

2.   Konkreetse allika või neeldaja puhul on olulisuse künnis 0,05 % liikmesriigi kasvuhoonegaaside koguheitest (ilma LULUCFita) vaatlusalusel inventuuriaastal või 500 kt CO2 ekvivalenti, olenevalt sellest, kumb väärtus on väiksem.

3.   Vastusena ülevaatuse käigus liikmesriigile edastatud komisjoni tähelepanekule võib liikmesriik taotleda heidet või arvestatud heidet ja sidumist käsitlevate hinnangute muutmist, esitades muudetud hinnangud. Kui tehnilistest ekspertidest koosnev ülevaatusrühm peab muudetud hinnangut sobivaks, lisatakse see koos põhjendusega artiklis 32 osutatud ülevaatusaruandesse.

Artikkel 32

Lõplikud ülevaatusaruanded

Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki põhjaliku ülevaatuse lõppemisest ja esitab liikmesriigile lõpliku ülevaatusaruande 30. augustiks 2027 ja 30. augustiks 2032.

Artikkel 33

Koostöö liikmesriikidega

1.   Liikmesriigid

a)

osalevad ülevaatuses vastavalt XXII lisas esitatud ajakavale;

b)

nimetavad liidu ülevaatuse jaoks riikliku kontaktpunkti;

c)

osalevad liikmesriiki tehtava külastuse korraldamises ja hõlbustavad selle tegemist, kui selline külastus on vajalik;

d)

esitavad vastuseid ning täiendavat teavet ja märkusi ülevaatusaruannete kohta, kui see on asjakohane.

2.   Liikmesriikide taotluse korral lisab komisjon ülevaatuse tulemuste kohta esitatud märkused artiklis 32 osutatud lõplikku ülevaatusaruandesse.

3.   Komisjon teatab liikmesriikidele artikli 30 kohaselt valitud tehnilistest ekspertidest koosneva ülevaatusrühma koosseisu.

Artikkel 34

Põhjalike ülevaatuste ajakava

Põhjalik ülevaatus tehakse vastavalt XXII lisas esitatud ajakavale.

VI PEATÜKK

POLIITIKASUUNAD JA MEETMED NING PROGNOOSID

Artikkel 35

Teabe esitamise viis

Liikmesriigid kasutavad käesoleva peatüki kohaselt teabe esitamiseks määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-platvormi ning seotud vahendeid ja vorme, mille on teinud kättesaadavaks komisjon, keda abistab määruse (EL) 2018/1999 artikli 42 kohaselt Euroopa Keskkonnaamet.

Artikkel 36

Poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside riiklikke süsteeme käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad poliitikasuundade ja meetmete või meetmerühmade ning prognooside kohta teabe esitamiseks kasutatavate riiklike süsteemide kirjelduse, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 VI lisa punktis a, kasutades selleks käesoleva määruse XXIII lisas esitatud tabeli vormi.

Artikkel 37

Riiklikke poliitikasuundi ja meetmeid käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 VI lisa punktis c osutatud teabe riiklike poliitikasuundade ja meetmete või meetmerühmade kohta vastavalt käesoleva määruse XXIV lisas esitatud tabelite vormile.

2.   Liikmesriigid esitavad teksti vormis järgmise teabe:

a)

pikaajaliste strateegiate puhul asjakohased muudatused, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 VI lisa punktis b;

b)

kavandatud täiendavad poliitikasuunad ja meetmed, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 VI lisa punktis d;

c)

kuidas on omavahel seotud eri poliitikasuunad ja meetmed ning kuidas need aitavad saavutada eri prognoosistsenaariume, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 VI lisa punktis e.

Artikkel 38

Riiklikke prognoose käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 artikli 18 lõike 1 punktis b ja VII lisa punktis a osutatud teabe kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise riiklike prognooside kohta gaaside või gaasirühmade kaupa, kasutades selleks käesoleva määruse XXV lisas esitatud tabelite vormi.

2.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 VII lisas osutatud lisateabe kasvuhoonegaaside inimtekkelistest allikatest pärineva heite ja nende neeldajates sidumise riiklike prognooside kohta teksti vormis, täpsustades järgmist:

a)

määruse (EL) 2018/1999 VII lisa punkti b kohaselt prognooside tulemused kasvuhoonegaaside koguheite, määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud heite ja direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud heite kohta ning määruse (EL) 2018/841 kohased heite ja sidumise prognoosid allikate ja neeldajate kaupa;

b)

määruse (EL) 2018/1999 VII lisa punkti d kohaselt tehtud tundlikkusanalüüsi tulemused;

(1)

kasvuhoonegaaside koguheite puhul koos lühikese selgitusega selle kohta, millised parameetrid varieerusid ja kuidas;

(2)

direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmatud koguheite ja määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud koguheite kohta eraldi ning määruse (EL) 2018/841 kohaste heite ja sidumise prognooside kohta allikate ja neeldajate kaupa, kui selline teave on kättesaadav;

c)

prognooside lähtepunktina kasutatud inventuuriandmete aasta (baasaasta) ja inventuuriaruande aasta;

d)

prognooside tegemisel kasutatud meetodid, sealhulgas mudelite lühikirjeldus ja nende valdkondlik, geograafiline ja ajaline katvus, viited mudeleid käsitlevale lisateabele ning teave andmeallikate, peamiste väliste eelduste ja kasutatud parameetrite kohta kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 VII lisa punktiga e.

3.   Määruse (EL) 2018/1999 artikli 18 lõike 1 kohaselt esitatavates prognoose käsitlevates aruannetes võtavad liikmesriigid vähemalt nafta, gaasi ja kivisöe impordihindade ning direktiiviga 2003/87/EÜ loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaste CO2 hindade puhul arvesse prognooside peamiste parameetrite ühtlustatud väärtusi, mida komisjon on pärast liikmesriikidega konsulteerimist soovitanud kaksteist kuud enne aruannete esitamise tähtaega.

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) nr 749/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021, kui käesoleva määruse artiklis 40 sätestatud üleminekusätetest ei tulene teisiti.

Artikkel 40

Üleminekusäte

Erandina käesoleva määruse artiklist 39 kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 artikleid 3–18 ja 27–43 jätkuvalt aruannete suhtes, mis sisaldavad aastate 2019 ja 2020 kohta nõutud andmeid.

Artikkel 41

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. august 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(3)  Heaks kiidetud nõukogu 15. detsembri 1993. aasta otsusega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta (94/69/EÜ) (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11).

(4)  Heaks kiidetud nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsusega (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(9)  Komisjoni 8. mai 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1044, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1999 seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste ja inventuurisuuniste ning liidu inventuurisüsteemiga ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 (ELT L 230, 17.7.2020, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).


I LISA

Teave riiklike kohanemismeetmete kohta vastavalt artiklile 4

1.   Riigisisesed tingimused, mõju, haavatavus, riskid ja kohanemisvõime (1)

1.1.

Riigisisesed tingimused, mis on kohanemismeetmete seisukohast olulised:

a)

biogeofüüsikalised tunnused;

b)

demograafiline olukord;

c)

majandus ja taristu.

1.2.

Kliimaseire ja kliima modelleerimise raamistik:

a)

peamised kliimaseire, kliima modelleerimise ning kliimaprognooside ja -stsenaariumidega seotud tegevused;

b)

peamised lähenemisviisid, meetodid ja vahendid ning nendega seotud ebakindlus ja probleemid.

1.3.

Kliimamuutuste mõju, haavatavuse, riskide ja kohanemisvõime hindamine:

a)

ülevaade tabelis 1 loetletud kliimaohtudest, (2) mida on täheldatud, ja olemasolevatest surveteguritest (3);

b)

tabelis 1 loetletud peamiste tulevaste kliimaohtude ja peamiste mõjutatud sektorite kindlakstegemine (4);

Tabel 1. Kliimaga seotud ohtude liigitus (5)

 

Temperatuuriga seotud ohud

Tuulega seotud ohud

Veega seotud ohud

Tahke massiga seotud ohud

Krooniline

Muutuv temperatuur (õhu, magevee, merevee)

Muutuv tuulerežiim

Muutuv sademeterežiim ja muutuvad sademeliigid (vihm, rahe, lumi/jää)

Rannikuerosioon

 

 

Sademete hulga ja/või veerežiimi muutlikkus

Mulla degradeerumine (sealhulgas kõrbestumine)

Temperatuuri kõikumine

 

Ookeanide hapestumine

Mullaerosioon

Igikeltsa sulamine

 

Soolase vee sissetung

Maavoole

 

 

Meretaseme tõus

 

 

 

Mere jääkatte muutus

 

 

 

Veepuudus

 

Akuutne

Kuumalaine

Tsüklon

Põud

Laviin

Külmalaine

Torm (sh lume-, tolmu- ja liivatorm)

Suur sademete hulk (vihm, rahe, lumi/jää)

Maalihe

Metsa- või maastikupõleng

Tornaado

Üleujutus (ranniku, jõe, paduvihmast põhjustatud, põhjavee üleujutus, äkktulv)

Maapinna vajumine

 

 

Lume- ja jääkoormus

 

 

 

Liustikujärve kallaste murdumine

 

c)

iga peamise mõjutatud sektori puhul ülevaade järgmisest (hinnatuna kvalitatiivsel skaalal suur/keskmine/väike/ei ole asjakohane; vajaduse korral lisada selgitus) (6):

i.

peamiste ohtude täheldatud mõju, sealhulgas muutused sageduses ja ulatuses;

ii.

peamiste ohtude esinemise ja nendega kokkupuutumise tõenäosus tulevastes kliimatingimustes, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele tulemustele kliima modelleerimise alal;

iii.

haavatavus, sealhulgas kohanemisvõime;

iv.

võimaliku tulevase mõju oht.

2.   Õigus- ja poliitikaraamistikud ning institutsiooniline kord

2.1.

Õigus- ja poliitikaraamistikud ning eeskirjad, sealhulgas riiklikud kohanemisstrateegiad, riiklikud kohanemiskavad (7) ja mis tahes valdkondlikud kohanemiskavad.

2.2.

Ülevaade institutsioonilisest korrast ja juhtimisest riiklikul tasandil järgmistes küsimustes:

a)

kliimatundlikkuse ja -riskide hindamine;

b)

kohanemispoliitika kavandamine, rakendamine, seire, hindamine ja läbivaatamine (8);

c)

kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustele vastupanu võime lõimimine keskkonnamõju hindamise menetlustesse;

d)

asjakohaste andmete (nt kliimaga seotud katastroofikahju andmed või riskiandmed) kogumine, omamine ja taaskasutamine ning neile juurdepääs;

e)

kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise kavandamise lõimimine katastroofiohu juhtimise raamistikesse ja vastupidi (9).

2.3.

Institutsiooniline kord ja juhtimine riiklikust madalamal tasandil (10):

a)

õiguslikud nõuded ja strateegilised dokumendid;

b)

kohanemisega seotud võrgustikud või muu koostöö riiklike ametiasutuste vahel;

c)

näited kohanemisega seotud võrgustike või muu kohalike ja piirkondlike ametiasutuste koostööga seotud headest tavadest.

3.   Kohanemisstrateegiad, -poliitika, -kavad ja -eesmärgid

3.1.

Kohanemisega seotud prioriteedid

3.2.

Kohanemisega seotud probleemid, puudujäägid ja takistused (11)

3.3.

Riiklike strateegiate, poliitikasuundade, kavade ja jõupingutuste kokkuvõtted, milles keskendutakse eesmärkidele, kavandatud meetmetele, (12) eelarvele ja ajakavale (13)

3.4.

Ülevaade riiklikust madalamate tasandite strateegiate, poliitika, kavade ja jõupingutuste sisust

3.5.

Ülevaade jõupingutustest, mida tehakse kliimamuutustega kohanemise lõimimiseks valdkondlikesse poliitikasuundadesse, kavadesse ja programmidesse, sealhulgas katastroofiohu juhtimise strateegiatesse ja tegevuskavadesse

3.6.

Sidusrühmade kaasamine

Ülevaade riiklikul tasandil võetavatest kohanemispoliitika meetmetest ning näited kohaliku ja piirkondliku tasandi headest tavadest, mille eesmärk on kaasata:

a)

kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavaid sidusrühmi;

b)

erasektorit (14).

4.   Kohanemismeetmete ja -protsesside seire ja hindamine

4.1.

Seire- ja hindamismetoodika, (15) mis on seotud järgmisega:

a)

kliimamuutuste mõjude, haavatavuse ja riskide vähendamine ning kohanemisvõime suurendamine;

b)

kohanemismeetmete rakendamine.

4.2.

Punktides 3.3.–3.6. esitatud kavandatud meetmete rakendamise seis, sealhulgas ülevaade kohalikust ja piirkondlikust tasandist ning vahendite väljamaksmine kliimamuutustele vastupanu võime suurendamiseks. Rahastamist käsitlev aruandlus hõlmab järgmist:

a)

kliimamuutustega kohanemiseks, sealhulgas katastroofiohu juhtimiseks, ette nähtud kulutused;

b)

kliimamuutustega kohanemise toetamiseks tehtud kulutuste osakaal (16) igas sektoris, (17) nii palju kui see on võimalik.

4.3.

Järgmiste eesmärkide suunas tehtud edusammude hindamine (18):

a)

kliimamuutuste mõju, haavatavuse ja riskide vähendamine;

b)

kohanemisvõime suurendamine;

c)

kohanemisega seotud prioriteetide elluviimine;

d)

kohanemist takistavate tegurite kõrvaldamine.

4.4.

Meetmed, mida on võetud selleks, et vaadata läbi ja ajakohastada järgmist:

a)

haavatavuse ja riskide hindamise tulemused;

b)

riiklik kohanemispoliitika ning riiklikud kohanemisstrateegiad, -kavad ja -meetmed.

4.5.

Ülevaade headest tavadest seoses jõupingutustega, mida on tehtud riiklikust madalama tasandi kohanemiskavade, -poliitika, -strateegiate ja -meetmete läbivaatamiseks ja ajakohastamiseks.

5.   Kliimamuutustega kohanemise valdkonnas tehtav koostöö, head tavad, sünergia, kogemused ja saadud õppetunnid

5.1.

Head tavad ja saadud õppetunnid, k.a riiklikust madalamal tasandil (19)

5.2.

Kohanemismeetmete koostoime muude rahvusvaheliste raamistike ja/või konventsioonidega, eelkõige kestliku arengu eesmärkide ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga

5.3.

Koostöö liidu liikmesriikidega, rahvusvaheline koostöö ning koostöö piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (20):

a)

koostöö teabe jagamiseks ning teaduse, institutsioonide ja kohanemisalaste teadmiste tugevdamiseks;

b)

koostöö kohanemismeetmete tõhustamiseks kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, makropiirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas koostöö valdkond, ulatus ja liigid.

6.   Mis tahes muu teave, mis on seotud kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemisega

6.1.

Riikliku koordinaatori ja organisatsiooni peamised kontaktandmed

6.2.

Asjakohased veebisaidid ja sotsiaalmeediakanalid, mida kasutatakse vajaduse korral riiklikul ja madalamal tasandil kohanemismeetmetest teavitamiseks

6.3.

Riiklikul ja madalamal tasandil koostatud põhiaruanded ja -väljaanded

6.4.

Muu asjakohane teave

(1)  „Kohanemisvõime“ on ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendas hindamisaruandes (IPCC AR5) määratletud kui „süsteemide, institutsioonide, inimeste ja muude organismide võime kohaneda võimaliku kahjuga, kasutada ära võimalusi või tulla toime tagajärgedega.“

(2)  Loetelu ei ole ammendav.

(3)  Liikmesriigid teatavad olemasolevatest keskkonnaalastest, majanduslikest ja sotsiaalsetest surveteguritest, mida kliimamuutused tõenäoliselt märkimisväärselt mõjutavad: nt elurikkuse vähenemine, väike saagikus, kütteostuvõimetus, töötus, ränne.

(4)  Liikmesriigid valivad peamised sektorid järgmiste hulgast: põllumajandus ja toit, elurikkus (sealhulgas ökosüsteemipõhised lähenemisviisid), hooned, rannikualad, kodanikukaitse ja hädaolukordade ohjamine, energeetika, rahastamine ja kindlustus, metsandus, tervishoid, merendus ja kalandus, transport, linnad, veemajandus, IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), maakasutuse planeerimine, ettevõtlus, tööstus, turism, maaelu areng, muu [täpsustada].

(5)  Kui see on asjakohane, võtavad liikmesriigid arvesse ka nende ohtude sekundaarset mõju, nagu metsatulekahjud, invasiivsete liikide ja troopiliste haiguste levik, doominoefekte ja mitme ohu üheaegset esinemist.

(6)  Punktides i–iv kirjeldatud analüüsis kasutatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma parimaid kättesaadavaid teadusandmeid haavatavuse ja riskianalüüsi kohta ning komisjoni uusimaid suuniseid liidu rahastatud projektides kliimaküsimuste arvessevõtmise kohta.

(7)  Liikmesriigid teatavad iga riikliku kohanemisstrateegia ja -kava pealkirja, vastuvõtmise aasta ja seisu [asendatud / vastu võetud / väljatöötatud ja vastuvõtmiseks esitatud / väljatöötamisel].

(8)  Arvesse tuleks võtta kohanemisstrateegiate, -poliitika, -kavade ja -eesmärkidega seotud otsuste tegemist, kavandamist ja koordineerimist, valdkondadevaheliste küsimuste käsitlemist, kohanemisega seotud prioriteetide ja meetmete kohandamist, kohanemismeetmete rakendamist, sealhulgas kliimamuutuste kahjulikku mõju ära hoidva, vähendava ja sellega toimetulekut soodustava tegevuse hõlbustamist.

(9)  Sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsuse nr 1313/2013/EL (liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta) artikli 6 lõige 1 (ELT L 347 I, 20.12.2013, lk 924).

(10)  Kogu lisas tähendab „riiklikust madalam tasand“ kohalikku ja piirkondlikku tasandit.

(11)  Sealhulgas haavatavuse hindamise raames kindlaks tehtud kohanemisvõimet piiravad institutsioonilised, juhtimisega seotud ja muud takistused.

(12)  Sealhulgas looduspõhised lahendused ja meetmed, mis tekitavad kliimamuutuste leevendamisega kaasnevaid hüvesid ja muid kaasnevaid hüvesid.

(13)  Kokkuvõtetes käsitletakse ka jõupingutusi vastupanuvõime suurendamiseks ja kliimamuutuste kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks, vähendamiseks ja nendega tegelemiseks ning selgitatakse, kuidas on arvesse võetud soolist aspekti.

(14)  Liikmesriigid annavad ülevaate kättesaadavast teabest erasektori kavade, prioriteetide, meetmete ja programmide, avaliku ja erasektori partnerluste ning muude asjakohaste erasektori kohanemisalgatuste ja/või -projektide kohta.

(15)  Liikmesriigid esitavat teavet lähenemisviiside, kasutatavate süsteemide, läbipaistvuse ja näitajate kohta.

(16)  Lisainvesteering, mis teeb projekti (mis oleks niikuinii ellu viidud) kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks.

(17)  Liikmesriigid esitavad teavet kohanemismeetmetesse tehtavate investeeringute kohta järgmistes sektorites: põllumajandus ja toit, elurikkus (sealhulgas ökosüsteemipõhised lähenemisviisid), hooned, rannikualad, kodanikukaitse ja hädaolukordade ohjamine, energeetika, rahastamine ja kindlustus, metsandus, tervishoid, merendus ja kalandus, transport, linnad, veemajandus, IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), maakasutuse planeerimine, ettevõtlus, tööstus, turism, maaelu areng, muu [täpsustada].

(18)  Punktis 4.1. esitatud seire- ja hindamismetoodika alusel.

(19)  Liikmesriigid võivad esitada teavet heade tavade ja saadud õppetundide kohta järgmistes valdkondades, kui see on asjakohane: kliima modelleerimine ja selleks kasutatud metoodika; kliimamuutuste mõju, haavatavuse, riskide ja kohanemisvõime hindamine; institutsiooniline kord ja juhtimine riiklikul tasandil; poliitilised ja seadusandlikud muudatused; koordineerimismehhanismid; kohanemisega seotud prioriteedid; kohanemist takistavad tegurid; kohanemiseesmärgid, kohanemisega seotud ettevõtmised, jõupingutused, strateegiad, poliitika ja kavad; jõupingutused kliimamuutustega kohanemise lõimimiseks arengu- ja eri valdkondade poliitikasse, kavadesse ja programmidesse; soolise perspektiivi lõimimine kliimamuutustega kohanemisse; põliste, pärimuslike ja kohalike teadmiste lõimimine kliimamuutustega kohanemisse; sidusrühmade kaasamine; kliimaohtudest teavitamine; seire ja hindamine; teadusuuringute tugevdamine ja teadmiste suurendamine; katastroofiohu vähendamine ja juhtimine, uuenduslikud kohanemislahendused ja uuenduslikud rahastamismehhanismid.

(20)  Välja arvatud määruse (EL) 2018/1999 VIII lisa 2. osas osutatud teave arenguriikide toetamise kohta.


II LISA

Enampakkumistulu kasutamist käsitlev teave vastavalt artiklile 5

Tabel 1a. Lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) enampakkumisel müümisest aastal X – 1 saadud tulu

1

 

Aasta X – 1 summa

2

 

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

Märkused

(nt selgitada lünki, asjakohaseid riigisiseseid asjaolusid, muudatusi võrreldes viimase aruandega)

3

A

B

C

D

4

LHÜde enampakkumisel müümisest saadud kogutulu (ridade 5 ja 6 summa)

Summa B5 + B6

Summa C5 + C6

 

5

millest direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 kohasest LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu

 

 

 

6

millest direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõike 1 või 2 kohasest LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu

 

 

 

Märkused:

(1)

Valuuta konverteerimisel kasutatakse aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

Tabel 1b. LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamine aastal X – 1

1

 

Aastal X – 1 välja makstud kogusumma

millest aastal X – 1 välja makstud summa, mis esitati kulukohustusena enne aastat X – 1

Aastal X – 1 võetud, kuid välja maksmata kulukohustuste kogusumma

Aastal X – 1 kasutatud samaväärse rahalise väärtusega summa (2)

 

2

 

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

Märkused

(nt selgitada lünki, asjakohaseid riigisiseseid asjaolusid, muudatusi võrreldes viimase aruandega)

3

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

4

LHÜde enampakkumisel müümisest saadud kogutulu või selle tulu rahalise väärtusega samaväärne summa, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 3 ja artikli 3d lõikes 4 nimetatud eesmärkidel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5

millest LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 3 nimetatud eesmärkidel (kui andmed on olemas eraldi esitamiseks)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6

millest LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõikes 4 nimetatud eesmärkidel (kui andmed on olemas eraldi esitamiseks)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Valuuta konverteerimisel kasutatakse aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

(2)

Kui liikmesriigid esitavad „samaväärse rahalise väärtusega summa“, esitavad nad summad, mis vastavad nende poolt vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklitele 3d ja 10 tehtud kuludele, ning kinnitavad, et kõik tabelites 2–6 esitatud summad on samuti samaväärse rahalise väärtusega summad.

Tabel 2. LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamine riigisisestel ja liidu eesmärkidel vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklitele 3d ja 10

1

Eesmärk, milleks tulu kasutati

Lühikirjeldus

Summa aastal X – 1

Kasutamise seis (2)

Tulu vastavalt [märkida linnuke vastavasse lahtrisse]

Kasutusviis (3)

Rahastamisvahend (4)

Rakendusasutus

Märkused

2

Nt programmi, tegevuse, meetme või projekti pealkiri

Sh viide veebiallikale, kust võib leida üksikasjalikuma kirjelduse, kui see on olemas

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes) (1)

Kulukohustusega seotud (kuid välja maksmata) / välja makstud

direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3d

direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10

Valida direktiivis 2003/87/EÜ esitatud kasutusviiside hulgast

Valida: maksundus, rahalise toetuse meetmed, rahalist toetust võimendav riiklik õiguspoliitika, muu

Nt vastutav ministeerium

Nt selgitada lünki, esitada kvalitatiivset teavet konkreetsete kasutuseesmärkide kohta, kui kvantitatiivne teave ei ole kättesaadav

3

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

K

4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(Lisada ridu vastavalt vajadusele)

 

6

Kogutulu või selle rahalise väärtusega samaväärne summa

 

Veeru C summa

Veeru D summa

 

 

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Valuuta konverteerimisel kasutatakse aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

(2)

Liikmesriigid peavad aruandes esitama kasutatud mõistete „kulukohustus“ ja „väljamakse“ määratlused. Kui osa teatatud summast on kulukohustustega seotud ja teine osa välja makstud seoses konkreetse programmi/projektiga, tuleks kasutada kahte eraldi rida. Kui liikmesriigil ei ole võimalik kulukohustusi ja väljamakstud summasid eristada, tuleks summade märkimiseks valida kõige paremini sobiv kategooria. Mõistete määratlus peaks olema kõigis tabelites ühesugune.

Üldiselt on „kulukohustustega seotud“ enampakkumistulu selline tulu, mis on õiguslikult ette nähtud kasutamiseks kliima- ja energiaeesmärkidel, kuid mõnel juhul ei ole seda aruande esitamise ajaks veel kulutatud. „Välja makstud“ enampakkumistulu on tulu, mis on aruande esitamise ajaks kulutatud. Mõnel juhul võib aga „kulukohustustega seotud“ viidata tulule, mille kasutamine on ainult esialgselt kavandatud, ning „välja makstud“ viidata tulule, mis on üle kantud konkreetsele riigiasutusele konkreetseks otstarbeks või piirkondlikule valitsusele.

(3)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 3 nimetatud kasutuskategooriad:

heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine;

Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava ja Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatuste rahastamine;

taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et täita liidu taastuvenergiaalast kohustust;

muude tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese CO2 heitega majandusele;

selliste tehnoloogialahenduste väljaarendamine, mis aitavad täita liidu kohustust suurendada energiatõhusust;

süsinikdioksiidi sidumine liidus metsanduse abil;

süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine;

vähesaastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;

energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine;

meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine ja parem isoleerimine või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades;

ELi HKSi juhtimise halduskulude katmine;

oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule vähese CO2 heitega majandusele;

muu kasvuhoonegaaside heite vähendamine;

kliimamuutuste mõjudega kohanemine;

muu riigisisene kasutus.

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõikes 4 nimetatud kategooriad, mida ei ole artikli 10 lõikes 3 konkreetselt nimetatud:

lennundussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamist käsitlevate ühisprojektide rahastamine;

meetmed metsade raadamise vältimiseks.

Liikmesriigid peavad vältima selles tabelis esitatud summade topeltarvestust. Kui konkreetne kasutuseesmärk sobib mitme kasutusviisi alla, võib valida mitu kasutusviisi. Märgitud summat ei tohi aga korrata, vaid kasutusviise kajastavad lisaread tuleb siduda ühe väljaga, kuhu kõnealune summa sisestatakse.

(4)

Võib valida mitu kategooriat, kui teatatud programmi või projekti puhul on asjakohased mitu rahastamisvahendit.

Tabel 3. LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamine rahvusvahelistel eesmärkidel

1

 

 

Aastal X – 1 võetud kulukohustused (2)

Aastal X – 1 välja makstud summa (2)

Märkused

2

LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu või selle tulu rahalise väärtusega samaväärse summa kasutamine rahvusvahelistel eesmärkidel (3)

 

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

Nt selgitada lünki, esitada kvalitatiivset teavet konkreetsete kasutuseesmärkide kohta, kui kvantitatiivne teave ei ole kättesaadav, ja muud asjakohast teavet (3)

3

A

B

C

D

E

F

G

4

Kogusumma, mis on kasutatud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ja artikli 3d lõikele 4 selliste kolmandate riikide toetamiseks, mis ei ole arenguriigid.

 

 

 

 

 

5

Kogusumma, mis on kasutatud vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 3 ja artikli 3d lõikele 4 arenguriikide toetamiseks

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Valuuta konverteerimisel kasutatakse aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

(2)

Liikmesriigid peavad aruandes esitama kasutatud mõistete „kulukohustus“ ja „väljamakse“ määratlused. Kui osa teatatud summast on kulukohustustega seotud ja teine osa välja makstud seoses konkreetse programmi/projektiga, tuleks kasutada kahte eraldi rida. Kui liikmesriigil ei ole võimalik kulukohustusi ja väljamakstud summasid eristada, tuleks summade märkimiseks valida sobiv kategooria. Mõistete määratlus peaks olema kõigis tabelites ühesugune.

(3)

Liikmesriigid peavad vältima selles tabelis esitatud summade topeltarvestust. Kui konkreetne kasutuseesmärk sobib mitmele reale, tuleb valida kõige sobivam rida ja märkida vastav summa ainult üks kord. Tekstina lisatud teabes võiks vajaduse korral täiendavalt selgitada sellise jaotuse aluseks olevaid otsuseid.

Tabel 4. LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamine arenguriikide toetamiseks mitmepoolsete kanalite kaudu vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklitele 3d ja 10 (1) (2)

1

 

Aasta X – 1 summa

 

Kasutamise seis (4)

Toetuse liik (5)

Rahastamisvahend (6)

Sektor (7)

Märkused

2

 

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes) (3)

 

Valida: kulukohustustega seotud / välja makstud

Valida: leevendamine, kohanemine, valdkondadevaheline, muu, teave ei ole kättesaadav

Valida: toetus, sooduslaen, tavalaen, omakapital, muu, teave ei ole kättesaadav

Valida: energeetika, transport, tööstus, põllumajandus, metsandus, vesi ja sanitaartingimused, valdkondadevaheline tegevus, muu, teave ei ole kättesaadav

Nt selgitada lünki, esitada kvalitatiivset teavet konkreetsete kasutuseesmärkide kohta, kui kvantitatiivne teave ei ole kättesaadav, ja muud asjakohast teavet

3

A

B

C

D

E

F

G

H

I

4

Kogusumma arenguriikide toetamiseks mitmepoolsete kanalite kaudu

Veeru B summa

Veeru C summa

 

 

 

 

 

5

millest kasutatud mitmepoolsete fondide kaudu (kui asjakohane)

 

 

 

 

 

 

 

6

Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF) (direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 3 punkt a)

 

 

 

 

 

 

 

7

UNFCCC kohanemisfond (direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 3 punkt a)

 

 

 

 

 

 

 

8

UNFCCC kliimamuutuste erifond (SCCF)

 

 

 

 

 

 

 

9

UNFCCC Roheline Kliimafond

 

 

 

 

 

 

 

10

Vähimarenenud riikide fond

 

 

 

 

 

 

 

11

UNFCCC täiendava tegevuse sihtfond

 

 

 

 

 

 

 

12

REDD+ meetmete mitmepoolne toetamine

 

 

 

 

 

 

 

13

Muud mitmepoolsed kliimafondid (täpsustada)

 

 

 

 

 

 

 

14

millest kasutatud mitmepoolsete finantseerimisasutuste kaudu (kui asjakohane)

 

 

 

 

 

 

 

15

Ülemaailmne Keskkonnafond

 

 

 

 

 

 

 

16

Maailmapank (8)

 

 

 

 

 

 

 

17

Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (8)

 

 

 

 

 

 

 

18

Aafrika Arengupank (8)

 

 

 

 

 

 

 

19

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (8)

 

 

 

 

 

 

 

20

Ameerika Riikide Arengupank (8)

 

 

 

 

 

 

 

21

Muud mitmepoolsed finantseerimisasutused või toetusprogrammid (täpsustada) (8)

 

 

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Liikmesriigid peavad vältima selles tabelis esitatud summade topeltarvestust. Kui konkreetne kasutuseesmärk sobib mitmele reale, tuleb valida kõige sobivam rida ja märkida vastav summa ainult üks kord. Tekstina lisatud teabes võiks vajaduse korral täiendavalt selgitada sellise jaotuse aluseks olevaid otsuseid.

(2)

Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada juhul, kui vastava lahtri puhul puudub igasugune teave.

(3)

Valuuta konverteerimisel kasutatakse aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

(4)

Kasutamise seisu käsitlev teave tuleb võimaluse korral esitada liigendatult. Liikmesriigid peaksid aruandes esitama kasutatud mõistete „kulukohustus“ ja „väljamakse“ määratlused. Kui liikmesriigil ei ole võimalik kulukohustusi ja väljamakstud summasid eristada, tuleks summade märkimiseks valida sobiv kategooria.

(5)

Esitatakse juhul, kui selline teave on kättesaadav mitmepoolse fondi või mitmepoolsete pankade kohta. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

(6)

Tuleb valida asjakohane rahastamisvahend. Kui vastava rea puhul on asjakohased mitu rahastamisvahendit, tuleks valida mitu kategooriat. Peamiselt antakse toetust mitmepoolsetele institutsioonidele ja teised kategooriad ei ole sageli kohaldatavad. Selleks, et saavutada kooskõla UNFCCC raames iga kahe aasta tagant esitatavaid aruandeid käsitlevate nõuetega, kasutatakse siiski rohkem kategooriaid. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

(7)

Võib valida mitu sektorit. Liikmesriigid võivad esitada sektoripõhise jaotuse, kui selline teave on kättesaadav. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

(8)

Tabelisse tuleks lisada üksnes selline rahaline toetus, mis on kliimaalane toetus näiteks OECD arenguabi komitee (DAC) näitajate alusel.

Tabel 5. LHÜde enampakkumisel müümisest saadud tulu kasutamine vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklitele 3d ja 10 arenguriikidele antava kahepoolse või piirkondliku toetuse jaoks (1) (2)

1

Programmi, tegevuse, meetme või projekti pealkiri

Toetatav riik/piirkond

Aasta X – 1 summa

 

Kasutamise seis (4)

Toetuse liik (5)

Sektor (6)

Rahastamisvahend (7)

Rakendusasutus

Märkused

2

 

 

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes) (3)

 

Valida: kulukohustustega seotud / välja makstud

Valida: leevendamine, kohanemine, REDD+, valdkondadevaheline, muu, teave ei ole kättesaadav

Valida: energeetika, transport, tööstus, põllumajandus, metsandus, vesi ja sanitaartingimused, valdkondadevaheline tegevus, muu, teave ei ole kättesaadav

Valida: toetus, sooduslaen, tavalaen, omakapital, otseinvesteeringud projektidesse, investeerimisfondid, maksutoetusmeetmed, rahalise toetuse meetmed, muu, teave ei ole kättesaadav

Nt ministeerium

Nt selgitada lünki, esitada kvalitatiivset teavet konkreetsete kasutuseesmärkide kohta, kui kvantitatiivne teave ei ole kättesaadav, ja muud asjakohast teavet

3

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

K

4

 

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

 

 

(Lisada ridu vastavalt vajadusele)

5

Kogusumma arenguriikide toetamiseks kahepoolsete kanalite või piirkondliku toetuse kaudu

 

Veeru D summa

Veeru D summa

 

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Liikmesriigid peavad vältima selles tabelis esitatud summade topeltarvestust. Kui konkreetne kasutuseesmärk sobib mitmele reale, tuleb valida kõige sobivam rida ja märkida vastav summa ainult üks kord. Tekstina lisatud teabes võiks vajaduse korral täiendavalt selgitada sellise jaotuse aluseks olevaid otsuseid.

(2)

Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada juhul, kui vastava lahtri puhul puudub igasugune teave.

(3)

Valuuta konverteerimisel kasutatakse aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

(4)

Teavet kasutuse seisu kohta tuleb anda vähemalt tabelis 3, ning käesolevas tabelis, võimaluse korra liigendatult. Kui liikmesriigil ei ole võimalik kulukohustusi ja väljamakstud summasid eristada, tuleks summade märkimiseks valida sobiv kategooria.

(5)

Tabelisse tuleks lisada üksnes selline rahaline toetus, mis on kliimaalane toetus näiteks OECD arenguabi komitee (DAC) näitajate alusel.

(6)

Võib valida mitu sektorit. Liikmesriigid võivad esitada sektoripõhise jaotuse, kui selline teave on kättesaadav. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

(7)

Tuleb valida asjakohane rahastamisvahend. Võib valida mitu kategooriat, kui vastava rea puhul on asjakohased mitu rahastamisvahendit. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

Tabel 6. Täiendav teave, mida liikmesriigid võivad esitada tulu riigisisese kasutamise kohta kululiikide kaupa (1)

 

Aastal X – 1 välja makstud kogusumma

Aastal X – 1 kulukohustustega seotud kogusumma

Vastavad kategooriad tabelis 2

Märkused

Allpool esitatud kulukategooriate jaoks kasutatud tulu summa

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane

Kategooria tabelis 2

Osa summast valitud kategoorias tabelis 2

 

1

 

 

 

 

 

 

 

2

 

 

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

 

 

4

 

 

 

 

 

 

 

5

 

 

 

 

 

 

 

6

 

 

 

 

 

 

 

Kulukategooriad:

1. Otsene toetus leevendusmeetmetele ELi HKSiga hõlmatud sektorites (2).

2. Kaudne toetus leevendusmeetmetele ELi HKSiga hõlmatud sektorites, nt innovatsioon (3).

3. Otsene toetus riigisisese/ELi heite leevendamiseks sektorites, mis ei ole hõlmatud ELi HKSiga (4).

4. Kaudne toetus riigisisese/ELi heite leevendamiseks sektorites, mis ei ole hõlmatud ELi HKSiga, nt innovatsioon (5).

5. CO2-ga seotud kulude hüvitamine (6).

6. Muu kui leevendamisega (nt kohanemisega) seotud kulu (7).

Märkused:

(1)

Seda tabelit kasutatakse riigisiseseid kulusid käsitleva teabe täiendavaks liigendamiseks vastavalt kategooriatele, mida tavaliselt kasutatakse rahvusvahelistes võrdlustes. Direktiivi 2003/87/EÜ artiklitega 3d ja 10 hõlmatud kasutusviiside puhul võivad summad kattuda tabelis 2 esitatud summadega.

(2)

Selle kategooria kohta esitatud kulu võib hõlmata tabelis 2 järgmiste kategooriate all esitatud kulu sellist osa, mis on seotud HKSi sektoritega:

(a)

taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et täita liidu taastuvenergiaalast kohustust;

(b)

muude tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese CO2 heitega majandusele;

(c)

selliste tehnoloogialahenduste väljaarendamine, mis aitavad täita liidu kohustust suurendada energiatõhusust;

(d)

muu kasvuhoonegaaside heite vähendamine;

(e)

lennundussektoris kasvuhoonegaaside heite vähendamist käsitlevate ühisprojektide rahastamine.

(3)

Selle kategooria kohta esitatud kulu võib hõlmata tabelis 2 järgmiste kategooriate all esitatud kulu sellist osa, mis on seotud HKSi sektoritega:

(a)

heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine;

(b)

Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava ja Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatuste rahastamine;

(c)

süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine;

(d)

energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine.

(4)

Selle kategooria kohta esitatud kulu võib hõlmata tabelis 2 järgmiste kategooriate all esitatud kulu sellist osa, mis on seotud HKSi mittekuuluvate sektoritega:

(a)

taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et täita liidu taastuvenergiaalast kohustust;

(b)

muude tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese CO2 heitega majandusele;

(c)

selliste tehnoloogialahenduste väljaarendamine, mis aitavad täita liidu kohustust suurendada energiatõhusust;

(d)

süsinikdioksiidi sidumine liidus metsanduse abil;

(e)

vähesaastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;

(f)

meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine ja parem isoleerimine või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades;

(g)

muu kasvuhoonegaaside heite vähendamine;

(h)

meetmed metsade raadamise vältimiseks.

(5)

Selle kategooria kohta esitatud kulu võib hõlmata tabelis 2 järgmiste kategooriate all esitatud kulu sellist osa, mis on seotud HKSi mittekuuluvate sektoritega:

(a)

heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine;

(b)

Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava ja Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatuste rahastamine;

(c)

energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine.

(6)

Selle kategooria kohta esitatud kulu ei kuulu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikes 3 ja artikli 3d lõikes 4 nimetatud eesmärkide alla.

(7)

Selle kategooria kohta esitatud kulu võib hõlmata tabelis 2 järgmiste kategooriate all esitatud kulu:

(a)

ELi HKSi juhtimise halduskulude katmine;

(b)

kliimamuutuste mõjudega kohanemine;

(c)

oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule vähese CO2 heitega majandusele;

(d)

muu riigisisene kasutus.


III LISA

Teave arenguriikidele antava rahalise ja tehnoloogiaalase toetuse kohta vastavalt artikli 6 lõikele 1

Tabel 1. Kahepoolsete ja piirkondlike kanalite kaudu avaliku sektori vahenditest kulukohustusena ette nähtud ja välja makstud toetus, sealhulgas tehnoloogia arendamine ja tehnosiire ning suutlikkuse suurendamine, kui see on asjakohane (1) (2)

Kanal

Toetuse saaja

Tegevuse/ programmi/ projekti või muu pealkiri*

Rahastamisallikas

Rahastamisvahend

Toetuse liik

Sektor

Kulukohustuste summa(a)

Välja makstud summa(a)

Toetusekvivalent*(a)(b)

Allsektor*(c)

Tehnosiire/ suutlikkuse suurendamine*(d)

Lisateave*(e)

kahepoolne/ piirkondlik/ muu (täpsustada)

piirkond/ riik

 

ODA/ OOF/ muu (täpsustada)

toetus/ sooduslaen/ tavalaen/ omakapital/ tagatis/ kindlustus/ muu (täpsustada)

kohanemine/ leevendamine/ valdkondadevaheline

energeetika/ transport/ tööstus/ põllumajandus/ metsandus/ vesi ja sanitaartingimused/ valdkondadevaheline/ muu (täpsustada)

 

 

 

 

T/ C/ mõlemad/ N/A

 

Märkused:

(1)

Tärniga (*) tähistatud teabeelemendid tuleb esitada, kui teave on kättesaadav.

(2)

Teave esitada kalendriaasta (X – 1) kohta.

(a)

Summa esitada kohalikus vääringus.

(b)

See teave tuleb esitada selliselt, nagu see esitatakse ÜRO-le või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile (OECD) kooskõlas teabele esitatavate rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuetega.

(c)

Allsektorite kohta andmete esitamisel võib kasutada OECD arenguabi komitee poolt kreeditoride teavitussüsteemi (DAC CRS) jaoks kasutusele võetud viiekohalisi kasutuseesmärkide koode.

(d)

Liikmesriigid märgivad „T“, kui tegevus aitab kaasa tehnoloogia arendamise ja tehnosiirdega seotud eesmärkide saavutamisele, „C“, kui see aitab kaasa suutlikkuse suurendamisega seotud eesmärkide saavutamisele, „mõlemad“, kui tegevus on valdkondadevaheline, ja „N/A“, kui see ei ole asjakohane.

(e)

Esitada lisateavet, näiteks link programmi asjakohasele dokumentatsioonile veebis või projekti kirjeldus.

Tabel 2. Mitmepoolsete kanalite kaudu avaliku sektori rahalistest vahenditest kulukohustusena ette nähtud ja välja makstud toetus, sealhulgas tehnoloogia arendamine ja tehnosiire ning suutlikkuse suurendamine, kui see on asjakohane (1) (2)

Kanal

Mitmepoolne institutsioon

Tegevuse/ programmi/ projekti või muu pealkiri*

Rahastamisallikas

Rahastamisvahend

Kulukohustuste summa(a) (üldine)

Välja makstud summa(a) (üldine)

Kulukohustuste summa(a) (kliimaalane)

Välja makstud summa(a) (kliimaalane)

Toetuse saaja*

Toetusekvivalent*(a)(b)

Sissevool/ väljavool*(c)

mitmepoolne mitmepoolne kahepoolne/ muu (täpsustada)

 

 

ODA/ OOF/ muu (täpsustada)

toetus/ sooduslaen/ tavalaen/ omakapital/ tagatis/ kindlustus/ muu (täpsustada)

 

 

 

 

globaalne/ piirkondlik/ riik

 

sissevool/ väljavool


Arvestuslik mitmepoolne panus*(d)

Rahastamisvahend

Toetuse liik*

Sektor*

Allsektor*(e)

Tehnosiire/ suutlikkuse suurendamine*(f)

Lisateave*(g)

jah/ ei/ ei kohaldata

toetus/ sooduslaen/ tavalaen/ omakapital/ tagatis/ kindlustus/ poliitiline sekkumine/ muu (täpsustada)

kohanemine/ leevendamine/ valdkondadevaheline

energeetika/ transport/ tööstus/ põllumajandus/ metsandus/ vesi ja sanitaartingimused/ valdkondadevaheline/ muu

 

T/ C/ mõlemad/ N/A

 

Märkused:

(1)

Tärniga (*) tähistatud teabeelemendid tuleb esitada, kui teave on kättesaadav.

(2)

Teave esitada kalendriaasta (X – 1) kohta.

(a)

Summa esitada kohalikus vääringus.

(b)

See teave tuleb esitada selliselt, nagu see esitatakse ÜRO-le või OECD-le kooskõlas teabele esitatavate rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuetega.

(c)

Liikmesriigid märgivad, kas esitatud summa põhineb rahaliste vahendite „sissevoolul“ mitmepoolsesse institutsiooni või mitmepoolse institutsiooni rahaliste vahendite „väljavoolu osal“.

(d)

Liikmesriigid märgivad, kas „kliimaalane“ summa on arvutatud vastavalt OECD arvestuslike mitmepoolsete osade (Imputed Multilateral Shares) meetodile.

(e)

Allsektorite andmete esitamisel võib kasutada OECD DAC CRSi viiekohalisi kasutuseesmärkide koode.

(f)

Liikmesriigid märgivad „T“, kui tegevus aitab kaasa tehnoloogia arendamise ja tehnosiirdega seotud eesmärkide saavutamisele, „C“, kui see aitab kaasa suutlikkuse suurendamisega seotud eesmärkide saavutamisele, „mõlemad“, kui tegevus on valdkondadevaheline, ja „N/A“, kui see ei ole asjakohane.

(g)

Esitada lisateavet, näiteks link programmi asjakohasele dokumentatsioonile veebis ja projekti kirjeldus.

Tabel 3. Teave avaliku sektori vahendite abil kaasatud rahalise toetuse kohta (1) (2)

Kanal

Toetuse saaja

Tegevuse/ programmi/ projekti või muu pealkiri

Avaliku sektori vahendite liik

Toetuse liik

Sektor

Kaasatud summa(a)

Allsektor*(b)

Toetusekvivalent*(a)(c)

Toetuse kaasamiseks kasutatud vahendite summa*

Lisateave*(d)

kahepoolne/ piirkondlik/ mitmepoolne

globaalne/ piirkond/ riik

 

toetus/ sooduslaen/ tavalaen/ omakapital/ tagatis/ kindlustus/ suutlikkuse suurendamine/ tehnoloogia arendamine ja tehnosiire/ muu (täpsustada)

kohanemine/ leevendamine/ valdkondadevaheline

energeetika/ transport/ tööstus/ põllumajandus/ metsandus/ vesi ja sanitaartingimused/ valdkondadevaheline/ muu (täpsustada)

 

 

 

 

 

Märkused:

(1)

Tärniga (*) tähistatud teabeelemendid tuleb esitada, kui teave on kättesaadav.

(2)

Teave esitada kalendriaasta (X – 1) kohta.

(a)

Summa esitada kohalikus vääringus.

(b)

Allsektorite andmete esitamisel võib kasutada OECD DAC CRSi viiekohalisi kasutuseesmärkide koode.

(c)

See teave tuleb esitada selliselt, nagu see esitatakse ÜRO-le või OECD-le kooskõlas teabele esitatavate rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuetega.

(d)

Esitada lisateavet, näiteks link programmi asjakohasele dokumentatsioonile veebis või projekti kirjeldus.

Vorm 1. Teave avaliku sektori vahendite abil kaasatud rahalise toetuse kohta tegevuste kaupa (1) (2). Kasutatakse juhul, kui liikmesriigil ei ole võimalik tabelit 3 täita.

Tegevuse/programmi/projekti või muu pealkiri

 

1.   Kanal

 

2.   Toetuse saaja

 

3.   Avaliku sektori vahendite liik

 

4.   Toetuse liik

 

5.   Sektor

 

6.   Kaasatud summa(a)

 

7.   Allsektor*(b)

 

8.   Toetusekvivalent*(a)(c)

 

9.   Toetuse kaasamiseks kasutatud vahendite summa*

 

10.   Lisateave*(d)

 

Märkused:

(1)

Tärniga (*) tähistatud teabeelemendid tuleb esitada, kui teave on kättesaadav.

(2)

Teave esitada kalendriaasta (X – 1) kohta.

(a)

Summa esitada kohalikus vääringus.

(b)

Allsektorite andmete esitamisel võib kasutada OECD DAC CRSi viiekohalisi kasutuseesmärkide koode.

(c)

See teave tuleb esitada selliselt, nagu see esitatakse ÜRO-le või OECD-le kooskõlas teabele esitatavate rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuetega.

(d)

Esitada lisateavet, näiteks link programmi asjakohasele dokumentatsioonile veebis või projekti kirjeldus.


IV LISA

Kvalitatiivne metoodiline teave vastavalt artikli 6 lõikele 2

Vorm 1. Asjakohase kvalitatiivse metoodilise teabe ning muu määratlusi ja meetodeid käsitleva teabe esitamine

1.   Kliimarahastus

 

2.   Uus ja täiendav toetus

 

3.   Arenguriik

 

4.   Üldine

 

5.   Kliimaalane

 

6.   Rahastamisvahendid (nt toetus, sooduslaen, tavalaen, omakapital, tagatis, kindlustus, muu (täpsustada))

 

7.   Rahastamisallikas (ametlik arenguabi – official development aid, ODA; muud avaliku sektori rahalised vahendid – other official flows, OOF; muu)

 

8.   Seis (kulukohustustega seotud ja välja makstud)

 

9.   Kaasatud toetus (nt i) näidata selget põhjuslikku seost avaliku sektori vahendite ja kaasatud erarahastuse vahel, kui tegevus ei oleks ilma osalise sekkumiseta edasi liikunud või vajalikus ulatuses edasi liikunud; ii) esitada teavet avaliku sektori vahendite abil kaasatud erarahastuse nn mõõtmispunkti (nt kulukohustuse võtmine, väljamakse tegemine) kohta, niivõrd kui see on kaasamiseks kasutatud vahendi või mehhanismi puhul võimalik; iii) esitada teavet piiride kohta, mida kasutatakse avaliku sektori vahendite abil kaasatud rahastuse kindlakstegemiseks)

 

10.   Sektor, allsektor

 

11.   Toetuse liik (kliimamuutuste leevendamine / kliimamuutustega kohanemine / valdkondadevaheline)

 

12.   Avaliku sektori poolne rahastus / erarahastus (eelkõige juhul, kui üksused või fondid on kombineeritud)

 

13.   Rio markerite (koefitsientide) kasutamine

 

14.   Välja makstud ja kaasatud toetuse toetusekvivalendi komponendi kindlaksmääramine, kui teave toetusekvivalendi kohta on esitatud

 

15.   Kaasatud toetust käsitlevate summade kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika

 

16.   Kuidas välditi topeltarvestust kulukohustustega ette nähtud või välja makstud toetusena esitatud vahendite ning nende vahendite vahel, mida vastuvõttev osaline kasutas kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 6 oma riiklikult kindlaksmääratud panuse saavutamiseks.

 

17.   Selliste süsteemide ja protsesside kirjeldus, mida kasutatakse avaliku sektori vahendite kaudu kulukohustustega ette nähtud, välja makstud ja kaasatud toetuse kindlaksmääramiseks, jälgimiseks ja selle kohta andmete esitamiseks.

 

18.   Selliste riiklike süsteemide ja institutsioonilise korra kirjeldus, mis on loodud teabe esitamiseks toetuse kavandatud andmise kohta, sealhulgas teave kavandatud tegevuste kohta, mis on seotud UNFCCC raames arenguriikide tarvis avalikust sektorist rahastatavate tehnosiirde ja suutlikkuse suurendamise projektidega.

 

19.   Kättesaadav teave tehnosiiret ja suutlikkuse suurendamist hõlmava toetuse andmiseks mõeldud riiklike süsteemide ja institutsioonilise korra kohta ning nende kirjeldus, sealhulgas tehnosiiret ja suutlikkuse suurendamist hõlmava toetuse kohta teabe esitamiseks kasutatud eeldused, määratlused ja metoodika.

 

20.   Teave kanalite, takistuste ja saadud õppetundide ning takistuste ületamiseks võetud meetmete kohta.

 

21.   Teave selle kohta, kuidas on püütud tagada, et avaliku sektori vahendite kaudu kulukohustustega ette nähtud, välja makstud ja kaasatud toetus on kooskõlas Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkidega.

 

22.   Teave selle kohta, kuidas kulukohustustega ette nähtud, välja makstud ja kaasatud toetus on suunatud sellele, et toetada arenguriike nende jõupingutustes saavutada Pariisi kokkuleppe pikaajalised eesmärgid, muu hulgas aidates neil viia rahastamisvood vastavusse liikumisega vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise arengu suunas.

 

23.   Teave selle kohta, kuidas esitatud teave kajastab edasiminekut võrreldes Pariisi kokkuleppest tuleneva toetuse andmise ja rahaliste vahendite kaasamise varasema tasemega.

 

24.   Kuidas püütakse tagada, et avaliku sektori vahendite kaudu välja makstud ja kaasatud toetus vastab tegelikult arenguriikidest osaliste vajadustele ja prioriteetidele, mis on seotud Pariisi kokkuleppe rakendamisega ning määratud kindlaks riigi juhitavates strateegiates ja vahendites, nagu iga kahe aasta tagant esitatavad läbipaistvusaruanded, riiklikult kindlaksmääratud panused ja riiklikud kohanemiskavad?

 

25.   Teave meetmete ja kavade kohta, mille eesmärk on täiendava kliimarahastuse kaasamine osana ülemaailmsest püüdest kaasata kliimamuutustega seotud rahastamisse väga erinevaid allikaid, sealhulgas teave kasutatavate avaliku sektori vahendite ja kaasatava erarahastuse vahelise seose kohta.

 

26.   Teave mitmepoolset rahastust käsitleva aruandluse kohta, sealhulgas: i) kas teatatud mitmepoolne rahastus põhineb osalise panusel mitmepoolse institutsiooni vahendite sissevoolu ja/või osalise osal mitmepoolse institutsiooni vahendite väljavoolus; ii) kas ja kuidas on mitmepoolsest rahastusest teatatud kui kliimaalasest rahastusest ning kuidas arvutati kliimaalase rahastuse osakaal, sealhulgas näiteks olemasolevate rahvusvaheliste standardite abil; iii) kas mitmepoolsest rahastusest on teatatud kui üldisest rahastusest teadmisega, et kliimarahastuse tegelik summa sõltub mitmepoolsete institutsioonide programmitöö valikutest; iv) kas ja kuidas on mitmepoolne rahastus omistatud aruande esitavale osalisele?

 


V LISA

Kättesaadav teave toetuse kavandatud andmise kohta vastavalt artikli 6 lõikele 3

Tabel. Kättesaadav teave toetuse kavandatud andmise kohta

Aasta/periood

Toetuse saaja(a)

Tegevuse/ programmi/ projekti pealkiri

Kavandatud toetuse prognoositud summa(b)

Toetuse liik

Tehnosiire/ suutlikkuse suurendamine(c)

Lisateave(d)

 

globaalne/ piirkond/ riik

 

 

leevendamine/ kohanemine/ valdkondadevaheline

T/ C/ mõlemad/ N/A

 

Märkused:

(a)

Liikmesriigid esitavad teabe toetatava riigi/piirkonna kohta eelistatud eristustasemel.

(b)

Võimaluse korral esitavad liikmesriigid kavandatud toetuse summa omavääringus (soovitatavalt esitada nimiväärtus kulukohustuste alusel).

(c)

Liikmesriigid märgivad „T“, kui tegevus aitab kaasa tehnoloogia arendamise ja tehnosiirdega seotud eesmärkide saavutamisele, „C“, kui see aitab kaasa suutlikkuse suurendamisega seotud eesmärkide saavutamisele, „mõlemad“, kui tegevus on valdkondadevaheline, ja „N/A“, kui see ei ole asjakohane.

(d)

Esitada lisateavet, näiteks link programmi asjakohasele dokumentatsioonile veebis või projekti kirjeldus või Pariisi kokkuleppe artikli 9 lõike 5 kohaselt kättesaadav teave.

Vorm 1. Kättesaadav teave toetuse kavandatud andmise kohta tegevuste/programmide/projektide kaupa. Kasutatakse juhul, kui liikmesriigil ei ole võimalik tabelit 1 täita.

Tegevuse/programmi/projekti pealkiri

 

1.   Aasta

 

2.   Toetuse saaja(a)

 

3.   Kavandatud toetuse prognoositud summa(b)

 

4.   Toetuse liik

 

5.   Tehnosiire / suutlikkuse suurendamine(c)

 

6.   Lisateave(d)

 

Märkused:

(a)

Liikmesriigid esitavad teabe toetatava riigi/piirkonna kohta eelistatud eristustasemel.

(b)

Võimaluse korral esitavad liikmesriigid kavandatud toetuse summa omavääringus (soovitatavalt esitada nimiväärtus kulukohustuste alusel).

(c)

Liikmesriigid märgivad „T“, kui tegevus aitab kaasa tehnoloogia arendamise ja tehnosiirdega seotud eesmärkide saavutamisele, „C“, kui see aitab kaasa suutlikkuse suurendamisega seotud eesmärkide saavutamisele, „mõlemad“, kui tegevus on valdkondadevaheline, ja „N/A“, kui see ei ole asjakohane.

(d)

Esitada lisateavet, näiteks link programmi asjakohasele dokumentatsioonile veebis või projekti kirjeldus või Pariisi kokkuleppe artikli 9 lõike 5 kohaselt kättesaadav teave.

VI LISA

Kasvuhoonegaaside ligikaudsete inventuuriandmete esitamine vastavalt artiklile 7

Liikmesriik:

 

Aasta „t – 1“, mille kohta aruanne esitatakse

 

Aruandeaasta „t“

 


KASVUHOONEGAASIDE ALLIKATE JA

CO2 (1)

CH4

N2O

HFCd

PFCd

SF6

HFCde ja PFCde täpsustamata segu

NF3

Kokku

 

HKS

Jõupingutuste jagamine (3)

NEELDAJATE KATEGOORIAD

CO2 ekv (kt)

 

CO2 ekv (kt)

Kokku (netoheide) (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Energeetika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Kütuse põletamine (sektoripõhine lähenemisviis)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Energeetikatööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Töötlev tööstus ja ehitus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Transport

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Muud sektorid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Kütuste hajusheide

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Tahkekütused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Nafta ja maagaas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

CO2 transport ja säilitamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Mineraalitööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Keemiatööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

Metallitööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.

Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Elektroonikatööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

F.

Osoonikihti kahandavate ainete asemel muude toodete kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.

Muu toodete tootmine ja kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

H.

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Põllumajandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Soolesisene fermentatsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Sõnnikukäitlus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

Riisikasvatus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.

Põllumajandusmaad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Savannide tahtlik põletamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

F.

Põllumajandusjääkide põletamine põllul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.

Lupjamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

H.

Karbamiidi kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

I.

Muud süsinikku sisaldavad väetised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

J.

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) (1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Metsamaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

Rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.

Märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Asulad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

F.

Muu maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.

Puittooted

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

H.

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Jäätmed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Tahkete jäätmete ladestamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Tahkete jäätmete bioloogiline töötlus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

Jäätmete põletamine põletustehases ja lahtine põletamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.

Reovee puhastamine ja ärajuhtimine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Muu (täpsustatud kokkuvõttes 1.A)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Memokirjed:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahvusvahelise transpordi kütused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lennundus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Meretransport

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Biomassist pärit CO2 heide

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kogutud CO2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaudne CO2 (2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguheide CO2 ekvivalendina ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduseta

 

 

 

 

Koguheide CO2 ekvivalendina koos maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega

 

 

 

 

Koguheide CO2 ekvivalendina, sh kaudne CO2, ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduseta

 

 

 

 

Koguheide CO2 ekvivalendina, sh kaudne CO2, koos maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega

 

 

 

 

Märkused:

(1)

Maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva süsinikdioksiidi (CO2) puhul tuleb esitada netoheide/-sidumine. Aruannetes on sidumine alati miinusmärgiga (–) ja heide plussmärgiga (+).

(2)

Liikmesriigid, kes esitavad andmed kaudse CO2 kohta, esitavad oma koguheite nii koos kaudse CO2-ga kui ka ilma selleta.

(3)

Määruse (EL) 2018/842 kohaldamisalasse kuuluv heide.

Kasvuhoonegaaside heite suurenemist või vähenemist aastal X – 1 (ligikaudsed inventuuriandmed) võrreldes aastaga X – 2 (inventuur) põhjustanud peamiste tegurite lühikirjeldus. Kui see teave on avalikult kättesaadav, lisada link asjaomasele veebisaidile.

Samuti võib esitada teavet maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori hinnangutega seotud määramatuse kohta.

 


VII LISA

Kasvuhoonegaaside inventuure käsitleva aruandluse ülevaade vastavalt artikli 8 lõikele 2 (1) (2)

Käesolev määrus [artikkel]

Riiklikus inventuuriaruandes esitatav teave (teha märge)

Riikliku inventuuriaruande eraldi lisas esitatav teave (teha märge)

Viide riikliku inventuuriaruande või eraldi lisa peatükile (täpsustada)

Artikkel 9 – Ümberarvutusi käsitleva teabe esitamine

Kohustuslik

Ei kohaldata

Ümberarvutusi ja parandusi käsitlev riikliku inventuuriaruande peatükk

Artikkel 10 – VIII lisa tabelis 1 esitatud soovituste rakendamist käsitleva teabe esitamine

Kohustuslik

Kohustuslik

Ümberarvutusi ja parandusi käsitlev riikliku inventuuriaruande peatükk

Artikkel 10 – VIII lisa tabelis 2 esitatud soovituste rakendamist käsitleva teabe esitamine

Ei kohaldata

Kohustuslik

 

Artikli 12 lõige 1 – Määramatust käsitleva teabe esitamine

Ei kohaldata

Kohustuslik

 

Artikli 12 lõige 2 – Terviklikkust käsitleva teabe esitamine

Kohustuslik

Ei kohaldata

Ühise aruandlustabeli asjakohases tabelis ja riikliku inventuuriaruande vastavates peatükkides

Artikli 14 lõige 1 – Esitatud heiteandmete ja heitkogustega kauplemise süsteemi andmete vahelist kooskõla käsitleva teabe esitamine (XII lisa andmed)

Ei kohaldata

Kohustuslik

 

Artikli 14 lõige 2 – Esitatud heiteandmete ja heitkogustega kauplemise süsteemi andmete vahelist kooskõla käsitleva teabe esitamine (tekstiline teave)

Võimalik

Võimalik

Kui riiklikus inventuuriaruandes: riikliku inventuuriaruande asjakohased jaotised

Artikkel 15 – Õhusaasteainete kohta esitatud andmete kooskõla käsitleva teabe esitamine

Võimalik

Võimalik

Kui riiklikus inventuuriaruandes: kvaliteedi tagamist, kvaliteedi kontrolli ja kontrollikava käsitlev riikliku inventuuriaruande peatükk

Artikkel 16 – Fluoritud kasvuhoonegaaside kohta esitatud andmete kooskõla käsitleva teabe esitamine

Võimalik

Võimalik

Kui riiklikus inventuuriaruandes: riikliku inventuuriaruande asjakohased jaotised

Artikkel 17 – Energiastatistikaga kooskõla käsitleva teabe esitamine

Võimalik

Võimalik

Kui riiklikus inventuuriaruandes: riikliku inventuuriaruande asjakohased jaotised

Artikkel 18 – Riiklike inventuurisüsteemide või registrite kirjelduste muutmist käsitleva teabe esitamine

Kohustuslik

Ei kohaldata

Riikliku inventuuriaruande asjakohastes peatükkides

Märkused:

(1)

Teave, mis tuleb esitada 15. jaanuariks, esitatakse riikliku inventuuriaruande peatükkide või vastavate eraldi lisade kavanditena.

(2)

„Võimalik“ tähendab, et liikmesriigid valivad, kas esitada teave riiklikus inventuuriaruandes või selle eraldi lisas.

VIII LISA

Soovituste rakendamist käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 10

Tabel 1. Vorm sellise teabe esitamiseks, mis käsitleb UNFCCC kohases viimases individuaalses ülevaatusaruandes loetletud iga soovituse rakendamise seisu, sealhulgas põhjuseid, miks asjaomast soovitust ei ole rakendatud

Inventuuri UNFCCC kohase viimase ülevaatuse aasta

Ühise aruandlustabeli kategooria / küsimus

Ülevaatuse tulemusena esitatud soovitus

Ülevaatusaruanne/punkt

Liikmesriigi vastus / rakendamise seis

Rakendamata jätmise põhjus

Riikliku inventuuriaruande peatükk/jaotis

 

 

 

 

 

 


Tabel 2. Vorm sellise teabe esitamiseks, mis käsitleb rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 artikli 35 lõike 2 või käesoleva määruse artikli 32 kohases viimases ülevaatusaruandes loetletud iga soovituse, tehnilise paranduse või muudetud hinnangu rakendamise seisu

Inventuuri viimase ELi-sisese ülevaatuse aasta

Ühise aruandlustabeli kategooria / küsimus

Ülevaatuse tulemusena esitatud soovitus, tehniline parandus või muudetud hinnang

Ülevaatusaruanne/punkt

Liikmesriigi vastus / rakendamise seis

Riikliku inventuuriaruande peatükk/jaotis

 

 

 

 

 


IX LISA

Teabe esitamine liidu võtmekategooriate puhul kasutatud inventuurimeetodite, heitekoefitsientide ja seotud metoodikakirjelduste kohta vastavalt artiklile 11

1. osa

2. osa

3. osa

4. osa

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

K

L

M

N

O

Komisjoni esitatav teave

Liikmesriikide esitatav teave

Liidu võtmekategooriate kindlaksmääramine

Liidu võtmekategooriatega seotud teave

 

esitamisele eelneva aasta 31. oktoobriks, ja käesoleva inventuuri esitamise aasta 28. veebruariks

Veerus B kindlaks määratud võtmekategooriate puhul 15. jaanuariks ja 15. märtsiks

Veerus A kindlaks määratud võtmekategooriate puhul 15. jaanuariks ja 15. märtsiks

Liidu võtmekategooriate loetelu (a)

Teha märge, et määrata kindlaks võtmekategooriad, mille puhul teave meetodite ja heitekoefitsientide kohta ei ole kättesaadav või on liikmesriigi poolt ühises aruandlustabelis esitamata.

Teha märge, et määrata kindlaks liidu uue võtmekategooriana, võrreldes liidu eelmise kasvuhoonegaaside inventuuriga.

Liikmesriigi uusimas inventuuris kasutatud meetodid (b)

Liikmesriigi uusimas inventuuris kasutatud heitekoefitsiendid (b)

Liikmesriigi kokkuvõtlikud metoodikakirjeldused uusimas inventuuris (c)

Viide (jaotise number) lõplikus riiklikus inventuuriaruandes esitatud kirjeldusele (c)(g)

Teha märge, et määrata kindlaks liidu uue võtmekategooriana, võrreldes liidu uusima kasvuhoonegaaside inventuuriga. (d)

Liikmesriigi uusimas inventuuris kasutatud meetodid (b)

Liikmesriigi uusimas inventuuris kasutatud heitekoefitsiendid (b)

Teha märge, kui uusimas inventuuris kasutatud meetodid (veerg I) erinevad eelmises inventuuris kasutatud meetoditest (veerg D).

Teha märge, kui uusimas inventuuris kasutatud heitekoefitsiendid (veerg J) erinevad eelmises inventuuris kasutatud heitekoefitsientidest (veerg E).

Kokkuvõtlikud metoodikakirjeldused uusimas inventuuris

Teha märge, et määrata kindlaks olulised muudatused metoodikakirjeldustes (veerg M), võrreldes eelmise inventuuriga (veerg F).

Viide (jaotise number) lõplikus riiklikus inventuuriaruandes esitatud kirjeldusele (g)

Märkused:

(a)

Komisjon esitab liidu võtmekategooriate analüüsis kasutatud kategooriate kohta kategooria koodi, nimetuse, hinnatud kasvuhoonegaasi ja vajaduse korral kütuse liigi. Näiteks: 1.A.1.a, riiklik elektrienergia ja soojuse tootmine, gaaskütused, CO2.

(b)

„Kasutatud meetodi“ ja „heitekoefitsientide“ märgendid (lühendid), mida on kasutatud ühiste aruandlustabelite kokkuvõtlikul lehel, mis käsitleb kasutatud meetodeid ja heitekoefitsiente.

(c)

Esimest korda esitatakse teave eelmise aasta kirjelduse kohta 31. oktoobriks 2023.

(d)

Veeru H teabe esitab komisjon.

(e)

Veeru F teabe esitab komisjon esimest korda 31. oktoobriks 2023.

(f)

Veergudes I, J, K ja L esitatud teabega seotud muudatused esitatakse (vajaduse korral) ainult veerus B kindlaks määratud võtmekategooriate puhul.

(g)

„Lõplik riiklik inventuuriaruanne“ on viimane kättesaadav ELile esitatud täielik riiklik inventuuriaruanne.

X LISA

Määramatust ja terviklikkust käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 12

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

K

L

M

IPCC kategooria

Gaas

Baasaasta heide või sidumine

Aasta X heide või sidumine

Tegevusandmetega seotud määramatus

Heitekoefitsiendi/-hinnangu parameetriga seotud määramatus

Summaarne määramatus

Mõju dispersioonile aastal X kategooriate kaupa

A-tüüpi tundlikkus

B-tüüpi tundlikkus

Riigi heitesuundumusega seotud määramatus, mis on tingitud heitekoefitsiendi/-hinnangu parameetriga seotud määramatusest

Riigi heitesuundumusega seotud määramatus, mis on tingitud tegevusandmetega seotud määramatusest

Riigi koguheite suundumusega seotud määramatus

 

 

Sisendandmed

Sisendandmed

Sisendandmed

Märkus A

Sisendandmed

Märkus A

Formula

Formula

Märkus B

Formula

I * F

Märkus C

Märkus D

K2 + L2

 

 

CO2 ekv (Gg)

CO2 ekv (Gg)

%

%

%

 

%

%

%

%

%

Nt 1.A.1. Energeetikatööstus, kütus 1

CO2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nt 1.A.1. Energeetikatööstus, kütus 2

CO2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

Σ C

Σ D

 

 

 

Σ H

 

 

 

 

Σ M

 

 

 

 

 

Kogu inventuuri määramatus protsentides:

Formula

 

 

 

Suundumusega seotud määramatus:

Formula

Allikas:

IPCC 2006. aasta suunised, 1. kd, tabel 3.2, määramatuse arvutamine lähenemisviisi 1 kohaselt.


XI LISA

Näitajaid käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 13

Nr

Eurostati energiakasutuse tõhustamise näitajate nomenklatuur

Näitaja

Lugeja/nimetaja (1) (4)

Juhised/määratlused (2) (3)

Aasta X – 2

1

ÜLEKANNE B0

Avalike elektrijaamade ning oma tarbeks tootjate elektrijaamade CO2 eriheitkogused, t/TJ

Avalike soojuselektrijaamade ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade CO2 heitkogused, kt

Avalike ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades elektrienergia ja soojuse kogutoodanguks kasutatud fossiilkütuse põlemisest tekkivad CO2 heitkogused. Siia hulka pole arvatud ainult soojust tootvate ettevõtete heitkogused.

 

Kõik tooted – avalike ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade kogutoodang, PJ

Avalike ja oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades (SEK) toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Ainult soojust tootvate ettevõtete toodang pole siia hulka arvatud. Avalike soojuselektrijaamade esmane ülesanne on elektrienergia (ja soojuse) tootmine eesmärgiga müüa see kolmandale osapoolele. Need võivad olla avalik-õiguslikus või eraomandis. Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamad toodavad elektrienergiat (ja soojust) kas täielikult või osaliselt enda tarbeks ning see tegevus on neile põhitegevust toetavaks kõrvaltegevuseks. Elektritoodangu kogumahtu mõõdetakse peatrafode väljunditel, st elektrienergia tarbimine ettevõtte lisaseadmetes ja trafodes on kaasa arvatud. (Allikas: energiabilanss)

 

2

ÜLEKANNE E0

Oma tarbeks tootjate ettevõtete CO2 eriheitkogused, t/TJ

Oma tarbeks tootjate CO2 heitkogused, kt

Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamades ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades elektrienergia ja soojuse kogutoodanguks kasutatud fossiilkütuse põlemisest tekkivad CO2 heitkogused.

 

Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade kogutoodang, PJ

Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamade ning soojuse ja elektri koostootmisjaamades (SEK) toodetud kogu elektrienergia ning kolmandale osapoolele müüdud soojusenergia. Oma tarbeks tootjate soojuselektrijaamad toodavad elektrienergiat (ja soojust) kas täielikult või osaliselt enda tarbeks ning see tegevus on neile põhitegevust toetavaks kõrvaltegevuseks. Elektritoodangu kogumahtu mõõdetakse peatrafode väljunditel, st elektrienergia tarbimine ettevõtte lisaseadmetes ja trafodes on kaasa arvatud. (Allikas: energiabilanss)

 

3

TÖÖSTUS A1.1

CO2 kogumahukus – raua- ja terasetööstus, t/mln eurot

Raua- ja terasetööstuse summaarsed CO2 heitkogused, kt

CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilkütuste põlemisel raua ja terase tootmisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega (IPCC allikakategooria 1A2a), raua ja terase tootmise protsessis (IPCC allikakategooria 2C1) ja ferrosulamite tootmise protsessis (IPCC allikakategooria 2C2).

 

Kogulisandväärtus – raua- ja terasetööstus, mld eurot

Kogulisandväärtus 2016. aasta püsivhindades raua ja terase ning ferrosulamite tootmisel (NACE 27.1), torude tootmisel (NACE 27.2), raua ja terase muul esmatöötlusel (NACE (27.3), malmivalul (NACE 27.51) ja terasevalul (NACE 27.52). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine)

 

4

TÖÖSTUS A1.2

Energiaga seotud CO2-mahukus – keemiatööstus, t/mln eurot

Energiaga seotud CO2 heitkogused keemiatööstuses, kt

CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilkütuste põlemisel kemikaalide ning keemiatoodete tootmisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega (IPCC allikakategooria 1A2c).

 

Kogulisandväärtus – keemiatööstus, mld eurot

Kogulisandväärtus 2016. aasta püsivhindades kemikaalide ja keemiatoodete tootmisel (NACE 24). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine)

 

5

TÖÖSTUS A1.3

Energiaga seotud CO2-mahukus – klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus, t/mln eurot

Energiaga seotud CO2 heitkogused klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstuses, kt

CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilkütuste põlemisel mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisel (NACE 26), sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega.

 

Kogulisandväärtus – klaasi-, keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus, mld eurot

Kogulisandväärtus 2016. aasta püsivhindades mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmisel (NACE 26). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine)

 

6

TÖÖSTUS A1.4

Energiaga seotud CO2-mahukus – toiduaine-, joogi- ja tubakatööstus, t/mln eurot

Energiaga seotud CO2 heitkogused toiduaine-, joogi- ja tubakatööstuses, kt

CO2 heitkogused, mis tekivad fossiilkütuste põlemisel toiduainete ja jookide ning tubakatoodete tootmisel, sealhulgas põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega (IPCC allikakategooria 1A2e).

 

Kogulisandväärtus – toiduaine-, joogi- ja tubakatööstus, mld eurot

Kogulisandväärtus 2016. aasta püsivhindades toiduainete ja jookide tootmises (NACE 15) ning tubakatoodete tootmises (NACE 16). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine)

 

7

TÖÖSTUS A1.5

Energiaga seotud CO2-mahukus – paberi- ja trükitööstus, t/mln eurot

Energiaga seotud CO2 heitkogused paberi- ja trükitööstuses, kt

CO2 heitkogused, mis tekitavad fossiilkütuste põlemisel paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmisel ning kirjastamisel, trükinduses ja salvestiste paljundamisel, sealhulgas heitkogused, mis tekivad põlemisel, mis on seotud elektrienergia ja soojuse tootmisega (IPCC allikakategooria 1A2d).

 

Kogulisandväärtus – paberi- ja trükitööstus, mld eurot

Kogulisandväärtus 2016. aasta püsivhindades paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmisel (NACE 21) ning kirjastamisel, trükinduses ja salvestiste paljundamisel (NACE 22). (Allikas: rahvamajanduse arvepidamine)

 

8

MAJAPIDAMISED A0

Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kodumajapidamistes, kg/m2

Ruumide kütmisega seotud CO2 heitkogused kodumajapidamistes, kt

Kodumajapidamistes ruumide kütmisel fossiilkütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused.

 

Püsikasutusega eluasemete põrandapind, mln m2

Püsikasutusega eluasemete summaarne põrandapind.

 

9

TEENUSED B0

Ruumide kütmisega seotud CO2 eriheitkogused kaubandus- ja institutsioonilises sektoris, kg/m2

Ruumide kütmisega seotud CO2 heitkogused kaubandus- ja institutsioonilises sektoris, kt

Avaliku ja erasektori büroohoonete kütmisel fossiilkütuse põlemisel tekkivad CO2 heitkogused.

 

Teenindushoonete põrandapind, mln m2

Teenindushoonete summaarne põrandapind (NACE 41, 50, 51, 52, 55, 63, 64, 65, 66, 67, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 80, 85, 90, 91, 92, 93, 99).

 

10

TRANSPORT B0

Diiselmootoriga sõiduautode CO2 eriheitkogused, g/km

Diiselmootoriga sõiduautode CO2 heitkogused, kt

CO2 heitkogused, mis tekivad diislikütuse põlemisel sõiduautode igasuguse veotegevus käigus (IPCC allikakategooria 1A3bi, ainult diislikütus).

 

Diiselmootoriga sõiduautode läbisõit, mld km

Kõigi üldiseks liikluseks avatud teedel kasutamiseks lubatud diiselmootoriga sõiduautode sõidukilomeetrite arv. (Allikas: transpordistatistika)

 

11

TRANSPORT B0

Bensiinimootoriga sõiduautode CO2 eriheitkogused, g/km

Bensiinimootoriga sõiduautode CO2 heitkogused, kt

CO2 heitkogused, mis tekivad bensiini põlemisel sõiduautode igasuguse veotegevus käigus (IPCC allikakategooria 1A3bi, ainult bensiin).

 

Bensiinimootoriga sõiduautode läbisõit, mld km

Kõigi üldiseks liikluseks avatud teedel kasutamiseks lubatud bensiinimootoriga sõiduautode sõidukilomeetrite arv. (Allikas: transpordistatistika)

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Liikmesriigid teatavad lugeja ja nimetaja, kui need ühises aruandlustabelis puuduvad.

(2)

Liikmesriigid peavad neid juhiseid järgima. Kui nad ei saa neid täpselt järgida või kui lugeja ja nimetaja ei ole täielikult kooskõlas, peaks liikmesriigid sellest selgelt teada andma.

(3)

Viited IPCC allikakategooriatele viitavad IPCC 2006. aasta suunistele kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

(4)

Üks miljard (mld) tähendab tuhat miljonit (mln).

XII LISA

Esitatud heiteandmete ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi andmete vahelist kooskõla käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 14

Direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt käitiste ja käitajate teatatud tõendatud heitkoguste jaotamine kasvuhoonegaaside riiklikus inventuuris kohaldatud allikakategooriate vahel

Liikmesriik:

Aruandeaasta:

Andmete alus: HKSi tõendatud heitkogused ja inventuuris esitatud kasvuhoonegaaside heide aasta X – 2 kohta


 

Koguheide (CO2 ekv)

 

Kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud heide [kt CO2 ekv] (3)

Direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt tõendatud heitkogused [kt CO2 ekv] (3)

Suhe % (tõendatud heitkogused / inventuuris esitatud heide) (3)

Märkus (2)

Kasvuhoonegaaside heide (kasvuhoonegaaside inventuuri puhul: koguheide, sh kaudne CO2 heide, kui see on esitatud, ilma LULUCFi sektorita ja välja arvatud riigisisesest lennundusest pärinev heide; direktiivi 2003/87/EÜ puhul: direktiivi 2003/87/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate paiksete käitiste kasvuhoonegaaside heide)

 

 

 

 

CO2 heide (kasvuhoonegaaside inventuuri puhul: CO2 koguheide, sh kaudne CO2 heide, kui see on esitatud, ilma LULUCFi sektorita ja välja arvatud riigisisesest lennundusest pärinev CO2 heide; direktiivi 2003/87/EÜ puhul: direktiivi 2003/87/EÜ artikli 2 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate paiksete käitiste CO2 heide)

 

 

 

 


Kategooria (1)

CO2 heide

Kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud heide [kt] (3)

Direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt tõendatud heitkogused [kt] (3)

Suhe % (tõendatud heitkogused / inventuuris esitatud heide) (3)

Märkus (2)

1.A

Kütuse põletamine, kokku

 

 

 

 

1.A

Kütuse põletamine, paiksed põletusseadmed

 

 

 

 

1.A.1

Energeetikatööstus

 

 

 

 

1.A.1.a

Riiklik elektrienergia ja soojuse tootmine

 

 

 

 

1.A.1.b

Nafta rafineerimine

 

 

 

 

1.A.1.c

Tahkekütuste tootmine ja muud energeetikatööstuse harud

 

 

 

 

Raud ja teras (kasvuhoonegaaside inventuuri puhul ühise aruandlustabeli liidetud kategooriad 1.A.2.a + 2.C.1 + 1.A.1.c ja muud ühise aruandlustabeli kategooriad, mis hõlmavad raua- ja terasetootmisest tulenevat heidet (nt 1A1a, 1B1) (4))

 

 

 

 

1.A.2

Töötlev tööstus ja ehitus

 

 

 

 

1.A.2.a

Raud ja teras

 

 

 

 

1.A.2.b

Mitteraudmetallid

 

 

 

 

1.A.2.c

Kemikaalid

 

 

 

 

1.A.2.d

Paberimass, paber ja trükitööstus

 

 

 

 

1.A.2.e

Toiduained, joogid ja tubakas

 

 

 

 

1.A.2.f

Mittemetalsed mineraalid

 

 

 

 

1.A.2.g

Muu

 

 

 

 

1.A.3

Transport

 

 

 

 

1.A.3.e

Muu transport (torutransport)

 

 

 

 

1.A.4

Muud sektorid

 

 

 

 

1.A.4.a

Kaubanduslik/institutsiooniline

 

 

 

 

1.A.4.c

Põllumajandus/metsandus/kalandus

 

 

 

 

1.B

Kütuste hajusheide

 

 

 

 

1.C

CO2 transport ja säilitamine

 

 

 

 

1.C.1

CO2 transport

 

 

 

 

1.C.2

Sissejuhtimine ja säilitamine

 

 

 

 

1.C.3

Muu

 

 

 

 

2.A

Mineraalsed tooted

 

 

 

 

2.A.1

Tsemendi tootmine

 

 

 

 

2.A.2

Lubja tootmine

 

 

 

 

2.A.3

Klaasi tootmine

 

 

 

 

2.A.4

Muu karbonaatide kasutamine protsessides

 

 

 

 

2.B

Keemiatööstus

 

 

 

 

2.B.1

Ammoniaagi tootmine

 

 

 

 

2.B.3

Adipiinhappe tootmine (CO2)

 

 

 

 

2.B.4

Kaprolaktaami, glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine

 

 

 

 

2.B.5

Karbiidi tootmine

 

 

 

 

2.B.6

Titaandioksiidi tootmine

 

 

 

 

2.B.7

Naatriumkarbonaadi tootmine

 

 

 

 

2.B.8

Naftakeemiasaaduste ja tahma tootmine

 

 

 

 

2.C

Metallitootmine

 

 

 

 

2.C.1

Raua ja terase tootmine

 

 

 

 

2.C.2

Ferrosulamite tootmine

 

 

 

 

2.C.3

Alumiiniumi tootmine

 

 

 

 

2.C.4

Magneesiumi tootmine

 

 

 

 

2.C.5

Plii tootmine

 

 

 

 

2.C.6

Tsingi tootmine

 

 

 

 

2.C.7

Muu metallitootmine

 

 

 

 


Kategooria (1)

N2O heide

Kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud heide [kt CO2 ekv] (3)

Direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt tõendatud heitkogused [kt CO2 ekv] (3)

Suhe % (tõendatud heitkogused / inventuuris esitatud heide) (3)

Märkus (2)

2.B.2

Lämmastikhappe tootmine

 

 

 

 

2.B.3

Adipiinhappe tootmine

 

 

 

 

2.B.4

Kaprolaktaami, glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine

 

 

 

 


Kategooria (1)

Perfluorosüsivesinike (PFC) heide

Kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud heide [kt CO2 ekv] (3)

Direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt tõendatud heitkogused [kt CO2 ekv] (3)

Suhe % (tõendatud heitkogused / inventuuris esitatud heide) (3)

Märkus (2)

2.C.3

Alumiiniumi tootmine

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Tõendatud heitkoguste jaotumine inventuurikategooriate vahel tuleb esitada neljanumbrilise koodi tasandil, kui selline tõendatud heitkoguste jaotamine on võimalik ja heide esineb. Kasutada tuleks järgmisi märgendeid:

NO = heidet ei esine (not ocurring); IE = hõlmatud teise kategooria all (included elsewhere); C = konfidentsiaalne;

Tähtsusetu (negligible) = vastavas ühise aruandlustabeli kategoorias võib väike kogus tõendatud heitkoguseid esineda, kuid see on < 5 % kategooriast.

(2)

Märkuste veergu tuleks kasutada selleks, et anda lühiülevaade tehtud kontrollidest, ja kui liikmesriik soovib, anda heite jaotumise kohta lisaselgitusi.

(3)

Andmed esitatakse kt-de ja protsendiväärtuste puhul ühe komakohaga.

(4)

Täidetakse kategooria „Raud ja teras“ alla liidetud ühise aruandlustabeli kategooriate põhjal. Iga liikmesriik määrab need kategooriad kindlaks eraldi, valem on üksnes illustratiivne.

XIII LISA

Õhusaasteainete kohta esitatud andmete kooskõla käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 15

HEITEKATEGOORIAD

Saasteaine X heide kasvuhoonegaaside inventuuris (kt) (3)

Saasteaine X heide, mis on teatatud direktiivi 2016/2284/EÜ (NEC) kohaselt, esitatud versioon X (kt) (3)

Absoluutne erinevus, kt (1) (3)

Suhteline erinevus, % (2) (3)

Erinevuste selgitused

Kokku (ilma LULUCFita)

 

 

 

 

 

1.

Energeetika

 

 

 

 

 

A.

Kütuse põletamine (sektoripõhine lähenemisviis)

 

 

 

 

 

1.

Energeetikatööstus

 

 

 

 

 

2.

Töötlev tööstus ja ehitus

 

 

 

 

 

3.

Transport

 

 

 

 

 

4.

Muud sektorid

 

 

 

 

 

5.

Muu

 

 

 

 

 

B.

Kütuste hajusheide

 

 

 

 

 

1.

Tahkekütused

 

 

 

 

 

2.

Nafta ja maagaas ning muu energiatootmisest tulenev heide

 

 

 

 

 

2.

Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine

 

 

 

 

 

A.

Mineraalitööstus

 

 

 

 

 

B.

Keemiatööstus

 

 

 

 

 

C.

Metallitööstus

 

 

 

 

 

D.

Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine

 

 

 

 

 

G.

Muu toodete tootmine ja kasutamine

 

 

 

 

 

H.

Muu

 

 

 

 

 

3.

Põllumajandus

 

 

 

 

 

B.

Sõnnikukäitlus

 

 

 

 

 

D.

Põllumajandusmaad

 

 

 

 

 

F.

Põllumajandusjääkide põletamine põllul

 

 

 

 

 

J.

Muu

 

 

 

 

 

5.

Jäätmed

 

 

 

 

 

A.

Tahkete jäätmete ladestamine

 

 

 

 

 

B.

Tahkete jäätmete bioloogiline töötlus

 

 

 

 

 

C.

Jäätmete põletamine põletustehases ja lahtine põletamine

 

 

 

 

 

D.

Reovee puhastamine ja ärajuhtimine

 

 

 

 

 

E.

Muu

 

 

 

 

 

6.

Muu

 

 

 

 

 

Märkused:

(1)

Kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud heitkogus, millest on maha arvatud NEC inventuuris esitatud heitkogus.

(2)

Vahe kt-des jagatud kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud heitkogusega.

(3)

Andmed esitatakse kt-de ja protsendiväärtuste puhul ühe komakohaga.

XIV LISA

Energiastatistikaga kooskõla käsitleva teabe esitamine vastavalt artikli 17 lõikele 2

KÜTUSE LIIK

Kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud näiline tarbimine

(TJ) (3)

Näiline tarbimine määruse (EÜ) nr 1099/2008 kohaselt esitatud andmete alusel

(TJ) (3)

Absoluutne erinevus (1)

(TJ) (3)

Suhteline erinevus (2)

% (3)

Erinevuste selgitused

Vedelad fossiilkütused

Primaarkütused

Toornafta

 

 

 

 

 

Orimulsioon

 

 

 

 

 

Veeldatud maagaas

 

 

 

 

 

Sekundaarkütused

Bensiin

 

 

 

 

 

Lennukipetrool

 

 

 

 

 

Muu petrool

 

 

 

 

 

Põlevkiviõli

 

 

 

 

 

Gaasiõli/diisliõli

 

 

 

 

 

Masuut

 

 

 

 

 

Veeldatud naftagaas (LPG)

 

 

 

 

 

Etaan

 

 

 

 

 

Toorbensiin

 

 

 

 

 

Bituumen

 

 

 

 

 

Määrdeained

 

 

 

 

 

Naftakoks

 

 

 

 

 

Rafineerimistehaste lähteained

 

 

 

 

 

Muu õli

 

 

 

 

 

Muud vedelad fossiilkütused

 

 

 

 

 

Vedelad fossiilkütused kokku

 

 

 

 

 

Tahked fossiilkütused

Primaarkütused

Antratsiit

 

 

 

 

 

Koksisüsi

 

 

 

 

 

Muu bituminoosne süsi

 

 

 

 

 

Subbituminoosne süsi

 

 

 

 

 

Pruunsüsi

 

 

 

 

 

Põlevkivi ja tõrvaliiv

 

 

 

 

 

Sekundaarkütused

Pruunsöe- ja kivisöebrikett

 

 

 

 

 

Ahjukoks/gaasikoks

 

 

 

 

 

Kivisöetõrv

 

 

 

 

 

Muud tahked fossiilkütused

 

 

 

 

 

Tahked fossiilkütused kokku

 

 

 

 

 

Gaasilised fossiilkütused

Maagaas (kuiv)

 

 

 

 

 

Muud gaasilised fossiilkütused

 

 

 

 

 

 

Gaasilised fossiilkütused kokku

 

 

 

 

 

 

Jäätmed (muud kui biomass)

 

 

 

 

 

Muud fossiilkütused

 

 

 

 

 

 

Turvas

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

Märkused:

(1)

Kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud näiline tarbimine, millest on maha arvatud näiline tarbimine määruse (EÜ) nr 1099/2008 kohaselt esitatud andmete alusel.

(2)

Absoluutne erinevus jagatud kasvuhoonegaaside inventuuris esitatud näilise tarbimisega.

(3)

Andmed esitatakse TJ-de ja protsendiväärtuste puhul ühe komakohaga.

XV LISA

Määrusega (EL) 2018/842 hõlmatud kasvuhoonegaaside heidet käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 19 (1)

A

 

X – 2

X – 3 (2)

X – 4 (3)

X – 5 (4)

X – 6 (5)

B

Kasvuhoonegaaside heide

kt CO2 ekv

kt CO2 ekv

kt CO2 ekv

kt CO2 ekv

kt CO2 ekv

C

Kasvuhoonegaaside koguheide ilma LULUCFita (6)

 

 

 

 

 

D

Direktiivi 2003/87/EÜ kohane paiksete käitiste tõendatud koguheide (7)

 

 

 

 

 

E

Kategooria 1.A.3.a (tsiviillennundus) CO2 heide

 

 

 

 

 

F

Jõupingutuste jagamise määruse (JJM) kohane koguheide (= C – D – E)

 

 

 

 

 

G

Aastaks X – 2 eraldatud heitkogus, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2018/842 artikli 4 lõike 3 kohases rakendusaktis

 

 

 

 

 

H

Aastaks eraldatud heitkoguse ja JJMi kohase teatatud koguheite vahe (= G – F)

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Andmete esitamine on kohustuslik aastatel 2027 ja 2032; andmete esitamine on vabatahtlik aastatel 2023, 2024, 2025, 2026, 2028, 2029, 2030 ja 2031.

(2)

Aasta X – 3 heiteandmeid ei esitata aastatel 2023 ja 2028.

(3)

Aasta X – 4 heiteandmeid ei esitata aastatel 2023, 2024, 2028 ja 2029.

(4)

Aasta X – 5 heiteandmeid ei esitata aastatel 2023, 2024, 2025, 2028, 2029 ja 2030.

(5)

Aasta X – 6 heiteandmeid ei esitata aastatel 2023, 2024, 2025, 2026, 2028, 2029, 2030 ja 2031.

(6)

Liidu geograafilise ulatuse kasvuhoonegaaside koguheide (sh kaudne CO2 heide, kui see on esitatud), mis vastab sama aasta kohta ühise aruandlustabeli kokkuvõtlikus tabelis esitatud kasvuhoonegaaside koguheitele ilma LULUCFita.

(7)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 2 lõikes 1 määratletule seoses kõnealuse direktiivi I lisas loetletud tegevusaladega, v.a lennutegevus. Siin esitatavad andmed peavad olema kooskõlas tõendatud heitkogustega, mis on kantud direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 20 osutatud ELi tehingulogisse seisuga viis tööpäeva enne käesoleva lisa esitamise tähtaega.

XVI LISA

Määruse (EL) 2018/841 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta kokkuvõtliku teabe esitamine vastavalt artiklile 20

Teave aastal X – 1 kokku lepitud loovutamiste kohta (1)

1. osa: ülevaade aastal X – 1 kokku lepitud loovutamistest

Loovutamiste arv

 

Teabe esitava liikmesriigi poolt müüdud üldkogus aastal X – 1 (t CO2 ekv)

 

Teabe esitava liikmesriigi poolt aastal X – 1 omandatud üldkogus (t CO2 ekv)

 

2. osa: konkreetsete loovutamistega seotud teave

Loovutamine 1 (2)

 

Loovutatav kogus (t CO2 ekv)

 

Mõjutatud arvestusperiood (3)

 

Loovutav liikmesriik

 

Omandav liikmesriik

 

Hind t CO2 ekv kohta

 

Loovutamislepingu kuupäev

 

Aasta, mil on oodata tehingu toimumist registris

 

Muu teave (nt seotud leevendamisprojektid või -programmid)

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Erandkorras peaks esimesel aruandeaastal 2023 esitatav teave hõlmama ka kõiki enne 2022. aastat kokku lepitud määruse (EL) 2018/841 kohaseid loovutamisi.

(2)

Korrata iga aastal X – 1 toimunud loovutamise kohta.

(3)

Valida arvestusperiood 2021–2025 või 2026–2030.

XVII LISA

Määruse (EL) 2018/842 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta kokkuvõtliku teabe esitamine vastavalt artiklile 21

Tabel 1. Määruse (EL) 2018/842 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta kokkuvõtliku teabe esitamine vastavalt artikli 21 lõikele 1

Teave aastal X – 1 kokku lepitud loovutamiste kohta (1)

1. osa: ülevaade aastal X – 1 kokku lepitud loovutamistest

 

Loovutamiste arv

 

 

Teabe esitava liikmesriigi poolt aastal X – 1 müüdud aastaks eraldatud heitkoguse ühikute (AEHÜd) üldkogus

 

 

Teabe esitava liikmesriigi poolt aastal X – 1 ostetud aastaks eraldatud heitkoguse ühikute (AEHÜd) üldkogus

 

2. osa: konkreetsete loovutamistega seotud teave

 

Loovutamine 1 (2)

 

Aastaks eraldatud heitkoguse ühikute (AEHÜd) kogus

 

 

Loovutatavate AEHÜde lähtekonto aasta (3) (4)

 

 

Loovutav liikmesriik

 

 

Omandav liikmesriik

 

 

Hind AEHÜ kohta

 

 

Loovutamislepingu kuupäev

 

 

Aasta, mil on oodata tehingu toimumist registris

 

 

Muu teave (nt seotud leevendamisprojektid või -programmid)

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Kokkulepitud loovutamine tähendab kahe või rohkema liikmesriigi vahel sõlmitud kokkulepet loovutada aastaks eraldatud heitkoguse ühikuid.

Erandkorras peaks esimesel aruandeaastal 2023 esitatav teave hõlmama ka kõiki enne 2022. aastat kokku lepitud määruse (EL) 2018/842 kohaseid loovutamisi.

(2)

Korrata 2. osa iga aastal X – 1 kokku lepitud loovutamise kohta, millest ei ole veel artikli 26 lõike 3 kohaselt teatatud.

(3)

Loovutava liikmesriigi debiteeritava nõuete täitmise konto aasta.

(4)

Lähtekonto aasta tuleb esitada ainult loovutava liikmesriigi aruandes. Omandavad liikmesriigid, kes teatavad kokkulepitud loovutamistest, ei pea lähtekonto aastat esitama.

Tabel 2. Määruse (EL) 2018/842 kohaste kokkulepitud loovutamiste kohta kokkuvõtliku teabe esitamine vastavalt artikli 21 lõikele 2 (*1)

Teave loovutamiste kohta, milles on kokku lepitud alates X aasta 1. jaanuarist pärast eelmise artikli 21 lõike 2 kohase kuuaruande esitamist

1. osa: ülevaade loovutamistest, milles lepiti kokku aruandega hõlmatud perioodil

 

Loovutamiste arv

 

2. osa: teave konkreetsete loovutamiste kohta, milles lepiti kokku aruandega hõlmatud perioodil

 

Loovutamine 1 (1)

 

Aastaks eraldatud heitkoguse ühikute (AEHÜd) kogus

 

 

Loovutatavate AEHÜde lähtekonto aasta (2) (3)

 

 

Loovutav liikmesriik

 

 

Omandav liikmesriik

 

 

 

 

 

Loovutamislepingu kuupäev

 

 

Aasta, mil on oodata tehingu toimumist registris

 

 

Muu teave (nt seotud leevendamisprojektid või -programmid)

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Korrata 2. osa iga loovutamise kohta, milles on kokku lepitud alates X aasta 1. jaanuarist pärast eelmise kuuaruande esitamist.

(2)

Loovutava liikmesriigi debiteeritava nõuete täitmise konto aasta.

(3)

Lähtekonto aasta tuleb esitada ainult loovutava liikmesriigi aruandes. Omandavad liikmesriigid, kes teatavad kokkulepitud loovutamistest, ei pea lähtekonto aastat esitama.

(*1)  Liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 21 lõike 2 kohaselt teatatud konkreetseid loovutamisi ei pea esitama käesoleva tabeli 2. osas, mis esitatakse järgmise aasta kohta.


XVIII LISA

Vastavalt artiklile 22 teabe esitamine kavatsuse kohta kasutada paindlikkusmeetmeid

Tabel 1. Teave kavatsuse kohta kasutada määruse (EL) 2018/842 artikli 5 lõigete 4 ja 5 kohaseid paindlikkusmeetmeid

1. osa: ülevaade teistele liikmesriikidele tehtavatest ja teistelt liikmesriikidel saadavatest kavandatud loovutamistest (1)

 

Teistele liikmesriikidele tehtavate kavandatud loovutamiste kategooriate arv (vastavalt 2. osale)

 

Teistelt liikmesriikidelt saadavate kavandatud loovutamiste kategooriate arv (vastavalt 3. osale)

 

Nende aastaks eraldatud heitkoguse ühikute (AEHÜd) üldkogus, mille esitav liikmesriik kavatseb müüa.

 

 

Nende aastaks eraldatud heitkoguse ühikute (AEHÜd) üldkogus, mille esitav liikmesriik kavatseb osta.

 

2. osa: teave teistele liikmesriikidele tehtavate kavandatud loovutamiste konkreetsete kategooriate kohta

 

Kavandatud loovutamise kategooria 1 (2)

 

Nende AEHÜde päritoluaasta (3), mis on kavas loovutada

 

 

Loovutamise liik (4)

 

 

Loovutatavate AEHÜde kavandatav kogus

 

 

Eeldatav miinimumhind AEHÜ kohta eurodes (vabatahtlik teave)

 

 

Muu asjakohane teave (nt seotud leevendamisprojektid või -programmid)

 

3. osa: teave teistelt liikmesriikidel saadavate kavandatud loovutamiste konkreetsete kategooriate kohta

 

 

Kavandatud loovutamise kategooria 1 (5)

 

Omandatavate AEHÜde kavandatav kogus

 

 

Nõuete täitmise aasta (6), mille jaoks on kavas AEHÜsid omandada

 

 

Eeldatav maksimumhind AEHÜ kohta eurodes (vabatahtlik teave)

 

 

Muu asjakohane teave (nt seotud leevendamisprojektid või -programmid)

 

Märkused:

(1)

2. ja 3. osas esitatud kavandatud loovutamiste konkreetsete kategooriate summa.

(2)

Korrata 2. osa iga teistele liikmesriikidele tehtava kavandatud loovutamise kategooria kohta (nt eri liigid ja lähteaastad).

(3)

Loovutava liikmesriigi debiteeritava nõuete täitmise konto aasta.

(4)

Liikmesriigid eristavad siin kahte liiki loovutamisi: loovutamised vastavalt artikli 5 lõikele 4 ja loovutamised vastavalt artikli 5 lõikele 5.

(5)

Korrata 3. osa iga teistelt liikmesriikidelt saadava kavandatud loovutamise kategooria kohta (nt erinevad nõuete täitmise aastad).

(6)

Omandava liikmesriigi vastava nõuete täitmise konto aasta.

Tabel 2. Teave kavatsuse kohta kasutada määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõike 1 kohast paindlikkusmeedet

1. osa: kokkuvõtlik teave nõuete täitmiseks kavandatud LULUCFi ülekannete kohta (1)

 

Nõuete täitmiseks kavandatud LULUCFi ülekannete arv (vastavalt 2. osale)

 

 

Nõuete täitmiseks kavandatud LULUCFi ülekannete jaoks kasutatava netosidumise üldkogus (t CO2 ekv)

 

2. osa: teave nõuete täitmiseks kavandatud konkreetsete LULUCFi ülekannete kohta

 

Nõuete täitmiseks kavandatud LULUCFi ülekanne 1 (2)

 

Nõuete täitmise aasta (3)

 

 

Nõuete täitmisega seotud LULUCFi ülekande jaoks kasutatava netosidumise kavandatud kogus (t CO2 ekv)

 

 

Muu asjakohane teave

 

Märkused:

(1)

2. osas esitatud konkreetsete kavandatud LULUCFi ülekannete summa.

(2)

Korrata 2. osa iga nõuete täitmiseks kavandatud LULUCFi ülekande kohta, eristades neid nt sidumisaasta järgi.

(3)

Selle nõuete täitmise konto aasta, millele ülekanne tehakse, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 lõikes 1.

XIX LISA

Loovutamistulude kasutamist käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 23

Tabel 1. AEHÜde loovutamistest saadud tulu kasutamine kliimamuutustega võitlemiseks aastal X – 1

 

 

Aastal X – 1 välja makstud kogusumma

millest aastal X – 1 välja makstud summa, mis esitati kulukohustusena enne aastat X – 1

Aastal X – 1 võetud, kuid välja maksmata kulukohustuste kogusumma

Aastal X – 1 kasutatud samaväärse rahalise väärtusega summa (2)

 

2

AEHÜde loovutamistest saadud tulu kasutamine aastal X – 1

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (1)

Märkused

Nt selgitada lünki, esitada kvalitatiivset teavet konkreetsete kasutuseesmärkide kohta, kui kvantitatiivne teave ei ole kättesaadav, ja muud asjakohast teavet

3

A

B

C

D

E

 

 

 

 

F

4

AEHÜde loovutamistest saadud kogutulu või selle tulu rahalise väärtusega samaväärne summa, mida kasutati aastal X – 1 kliimamuutustega võitlemiseks liidus või kolmandates riikides

Summa B5 + B6

Summa C5 + C6

 

 

 

 

 

 

 

5

millest tulu, mida kasutati aastal X – 1 kliimamuutustega võitlemiseks liidus (kui andmed on olemas eraldi esitamiseks)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6

millest tulu, mida kasutati aastal X – 1 kliimamuutustega võitlemiseks kolmandates riikides (kui andmed on olemas eraldi esitamiseks)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Valuuta konverteerimisel tuleb kasutada aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

(2)

Kui liikmesriigid esitavad tabelis 1 „samaväärse rahalise väärtusega summa“, kinnitavad nad, et kõik tabelites 2–3 esitatud summad on samuti samaväärse rahalise väärtusega summad.

Tabel 2. AEHÜde loovutamistest saadud tulu (või samaväärse rahalise väärtusega summa) kasutamine kliimamuutustega võitlemiseks liidus (1)

1

Liikmesriik/liikmesriigid, kus tulu kasutati

Eesmärk, milleks tulu kasutati

Lühikirjeldus

Aasta X – 1 summa

Kasutamise seis (3)

Kasutusviis (4)

Rahastamisvahend (5)

Rakendusasutus

Märkused

2

Valida üks või mitu liikmesriiki

Nt programmi, tegevuse, meetme või projekti pealkiri

Sh viide veebiallikale, kust võib leida üksikasjalikuma kirjelduse, kui see on olemas

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes) (2)

 

Kulukohustustega seotud (nt kavas kasutada), kuid välja maksmata / välja makstud

Valida kasutusviis

Valida rahastamisvahendi liik

Nt vastutav ministeerium

Nt selgitada lünki, esitada kvalitatiivset teavet konkreetsete kasutuseesmärkide kohta, kui kvantitatiivne teave ei ole kättesaadav, ja muud asjakohast teavet

3

 

A

B

C

D

 

E

F

G

H

I

4

 

 

 

 

 

 

Valida

Valida

Valida

 

 

5

 

 

 

 

 

 

Valida

Valida

Valida

 

 

(Lisada ridu vastavalt vajadusele)

6

Kasutatud kogutulu või selle tulu rahalise väärtusega samaväärne summa

Veeru C summa

Veeru D summa

 

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

See tabel esitatakse ainult vajaduse korral.

(2)

Valuuta konverteerimisel kasutatakse aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

(3)

Liikmesriigid peavad aruandes esitama kasutatud mõistete „kulukohustus“ ja „väljamakse“ määratlused. Kui osa teatatud summast on kulukohustustega seotud ja teine osa välja makstud seoses konkreetse programmi/projektiga, tuleks kasutada kahte eraldi rida. Kui liikmesriigil ei ole võimalik kulukohustusi ja väljamakstud summasid eristada, tuleks summade märkimiseks valida kõige paremini sobiv kategooria. Mõistete määratlus peaks olema kõigis tabelites ühesugune.

Üldiselt on AEHÜde loovutamistest saadud „kulukohustustega seotud“ tulu selline tulu, mis on õiguslikult ette nähtud kasutamiseks kliima- ja energiaeesmärkidel, kuid mõnel juhul ei ole seda aruande esitamise ajaks veel kulutatud. AEHÜde loovutamistest saadud „välja makstud“ tulu on selline tulu, mis on aruande esitamise ajaks kulutatud. Mõnel juhul võib aga „kulukohustustega seotud“ viidata tulule, mille kasutamine on ainult esialgselt kavandatud, ning „välja makstud“ viidata tulule, mis on üle kantud konkreetsele riigiasutusele konkreetseks otstarbeks või piirkondlikule valitsusele.

(4)

Valitavad kasutusviisid:

heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine;

Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava ja Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatuste rahastamine;

taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et täita liidu kohustust suurendada taastuvenergia osatähtsus 2030. aastaks 32 %-ni;

muude tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese CO2 heitega majandusele;

selliste tehnoloogialahenduste väljaarendamine, mis aitavad täita liidu kohustust suurendada energiatõhusust 2030. aastaks 32,5 % võrra;

süsinikdioksiidi sidumine liidus metsanduse abil; süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine;

vähesaastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;

energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine;

meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine ja parem isoleerimine, või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades;

ELi HKSi juhtimise halduskulude katmine;

muu kasvuhoonegaaside heite vähendamine;

kliimamuutuste mõjudega kohanemine;

muu riigisisene kasutus.

Liikmesriigid peavad vältima selles tabelis esitatud summade topeltarvestust. Kui konkreetne kasutuseesmärk sobib mitme kasutusviisi alla, võib valida mitu kasutusviisi. Märgitud summat ei tohi aga korrata, vaid kasutusviise kajastavad lisaread tuleb siduda ühe väljaga, kuhu kõnealune summa sisestatakse.

Võib valida mitu kategooriat, kui teatatud programmi või projekti puhul on asjakohased mitu rahastamisvahendit.

Tabel 3. AEHÜde loovutamistest saadud tulu (või samaväärse rahalise väärtusega summa) kasutamine kliimamuutustega võitlemiseks kolmandates riikides (1) (2)

1

 

Aastal X – 1 võetud kulukohustused (2)

Aastal X – 1 välja makstud summa (2)

Märkused

2

AEHÜde loovutamistest saadud tulu (või samaväärse rahalise väärtusega summa) kasutamine rahvusvahelistel eesmärkidel

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (3)

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes), kui asjakohane (3)

Nt selgitada lünki, esitada kvalitatiivset teavet konkreetsete kasutuseesmärkide kohta, kui kvantitatiivne teave ei ole kättesaadav, ja muud asjakohast teavet (4)

3

A

C

D

E

F

G

4

Muude kolmandate riikide kui arenguriikide toetamiseks kasutatud kogusumma

 

 

 

 

 

5

Arenguriikidele toetamiseks kasutatud kogusumma

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Liikmesriigid peavad vältima selles tabelis esitatud summade topeltarvestust. Kui konkreetne kasutusviis sobib mitmesse ritta, tuleb valida kõige sobivam ja märkida vastav summa ainult üks kord. Tekstina lisatud teabes võiks vajaduse korral täiendavalt selgitada sellise jaotuse aluseks olevaid otsuseid.

(2)

See tabel esitatakse ainult vajaduse korral.

(3)

Valuuta konverteerimisel tuleb kasutada aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

(4)

Liikmesriigid peavad aruandes esitama kasutatud mõistete „kulukohustus“ ja „väljamakse“ määratlused. Kui osa teatatud summast on kulukohustustega seotud ja teine osa välja makstud seoses konkreetse programmi/projektiga, tuleks kasutada kahte eraldi rida. Kui liikmesriigil ei ole võimalik kulukohustusi ja väljamakstud summasid eristada, tuleks summade märkimiseks valida sobiv kategooria. Mõistete määratlus peab olema kõigis tabelites ühesugune.

Tabel 4. AEHÜde loovutamistest saadud tulu (või samaväärse rahalise väärtusega summa) kasutamine arenguriikide toetamiseks mitmepoolsete kanalite kaudu (1)

1

 

Aasta X – 1 summa

Kasutamise seis (2)

Toetuse liik (3)

Rahastamisvahend (4)

Sektor (5)

Märkused

2

AEHÜde loovutamistest saadud tulu kasutamine arenguriikide toetamiseks mitmepoolsete kanalite kaudu (6) (7)

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes) (8)

 

Valida: kulukohustustega seotud / välja makstud

Valida: leevendamine, kohanemine, valdkondadevaheline, muu, teave ei ole kättesaadav

Valida: toetus, sooduslaen, tavalaen, omakapital, muu, teave ei ole kättesaadav

Valida: energeetika, transport, tööstus, põllumajandus, metsandus, vesi ja sanitaartingimused, valdkondadevaheline tegevus, muu, teave ei ole kättesaadav

Nt selgitada lünki, esitada kvalitatiivset teavet konkreetsete kasutuseesmärkide kohta, kui kvantitatiivne teave ei ole kättesaadav, ja muud asjakohast teavet

3

A

B

C

 

E

F

G

H

I

4

Kogusumma arenguriikide toetamiseks mitmepoolsete kanalite kaudu

Veeru B summa

Veeru C summa

 

 

 

 

 

 

5

millest kasutatud mitmepoolsete fondide kaudu (kui asjakohane)

 

 

 

 

 

 

 

 

6

Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF)

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

7

UNFCCC kohanemisfond

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

8

UNFCCC kliimamuutuste erifond (SCCF)

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

9

UNFCCC Roheline Kliimafond

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

10

Vähimarenenud riikide fond

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

11

UNFCCC täiendava tegevuse sihtfond

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

12

REDD+ meetmete mitmepoolne toetamine

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

13

Muud mitmepoolsed kliimafondid (täpsustada)

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

14

millest kasutatud mitmepoolsete finantseerimisasutuste kaudu (kui asjakohane)

 

 

 

 

 

 

 

 

15

Ülemaailmne Keskkonnafond

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

16

Maailmapank (9)

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

17

Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (9)

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

18

Aafrika Arengupank (9)

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

19

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (9)

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

20

Ameerika Riikide Arengupank (9)

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

21

Muud mitmepoolsed finantseerimisasutused või toetusprogrammid (täpsustada) (9)

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

See tabel esitatakse ainult vajaduse korral.

(2)

Kasutamise seisu käsitlev teave tuleb võimaluse korral esitada liigendatult. Liikmesriigid peaksid aruandes esitama kasutatud mõistete „kulukohustus“ ja „väljamakse“ määratlused. Kui liikmesriigil ei ole võimalik kulukohustusi ja väljamakstud summasid eristada, tuleks summade märkimiseks valida sobiv kategooria.

(3)

Esitatakse juhul, kui selline teave on kättesaadav mitmepoolse fondi või mitmepoolsete pankade kohta. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

(4)

Tuleb valida asjakohane rahastamisvahend. Võib valida mitu kategooriat, kui vastava rea puhul on asjakohased mitu rahastamisvahendit. Peamiselt antakse toetust mitmepoolsetele institutsioonidele ja teised kategooriad ei ole sageli kohaldatavad. Selleks, et saavutada kooskõla UNFCCC raames iga kahe aasta tagant esitatavaid aruandeid käsitlevate nõuetega, kasutatakse siiski rohkem kategooriaid. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

(5)

Võib valida mitu sektorit. Liikmesriigid võivad esitada sektoripõhise jaotuse, kui selline teave on kättesaadav. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

(6)

Liikmesriigid peavad vältima selles tabelis esitatud summade topeltarvestust. Kui konkreetne kasutuseesmärk sobib mitmele reale, tuleb valida kõige sobivam rida ja märkida vastav summa ainult üks kord. Tekstina lisatud teabes võiks vajaduse korral täiendavalt selgitada sellise jaotuse aluseks olevaid otsuseid.

(7)

Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada juhul, kui vastava lahtri puhul puudub igasugune teave.

(8)

Valuuta konverteerimisel kasutatakse aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

(9)

Tabelisse tuleks lisada üksnes selline rahaline toetus, mis on kliimaalane toetus näiteks OECD arenguabi komitee (DAC) näitajate alusel.

Tabel 5. AEHÜde loovutamistest saadud tulu (või samaväärse rahalise väärtusega summa) kasutamine arenguriikidele antava kahepoolse või piirkondliku toetuse jaoks (1) (2)

1

Programmi, tegevuse, meetme või projekti pealkiri

Toetatav riik/piirkond

Aasta X – 1 summa

Kasutamise seis (3)

Toetuse liik (4)

Sektor (5)

Rahastamisvahend (6)

Rakendusasutus

Märkused

2

 

 

EUR (tuhandetes)

Kohalik vääring (tuhandetes) (7)

Tehke märge, kui esitatakse „samaväärse rahalise väärtusega summa“

Valida: kulukohustustega seotud / välja makstud

Valida: leevendamine, kohanemine, REDD+, valdkondadevaheline, muu, teave ei ole kättesaadav

Valida: energeetika, transport, tööstus, põllumajandus, metsandus, vesi ja sanitaartingimused, valdkondadevaheline tegevus, muu, teave ei ole kättesaadav

Valida: toetus, sooduslaen, tavalaen, omakapital, otseinvesteeringud projektidesse, investeerimisfondid, maksutoetusmeetmed, rahalise toetuse meetmed, muu, teave ei ole kättesaadav

Nt ministeerium

Nt selgitada lünki, esitada kvalitatiivset teavet konkreetsete kasutuseesmärkide kohta, kui kvantitatiivne teave ei ole kättesaadav, ja muud asjakohast teavet

3

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

K

4

 

 

 

 

Valida

Valida

Valida

Valida

 

 

(Lisada ridu vastavalt vajadusele)

5

Kogusumma arenguriikide toetamiseks kahepoolsete kanalite või piirkondliku toetuse kaudu

 

Veeru D summa

Veeru D summa

 

 

 

 

 

 

Märge: X = aruandeaasta

Märkused:

(1)

Liikmesriigid peavad vältima selles tabelis esitatud summade topeltarvestust. Kui konkreetne kasutuseesmärk sobib mitmele reale, tuleb valida kõige sobivam rida ja märkida vastav summa ainult üks kord. Tekstina lisatud teabes võiks vajaduse korral täiendavalt selgitada sellise jaotuse aluseks olevaid otsuseid.

(2)

See tabel esitatakse ainult vajaduse korral.

(3)

Teavet kasutuse seisu kohta tuleb anda vähemalt tabelis 3, ning käesolevas tabelis, võimaluse korra liigendatult. Kui liikmesriigil ei ole võimalik kulukohustusi ja väljamakstud summasid eristada, tuleks summade märkimiseks valida sobiv kategooria.

(4)

Tabelisse tuleks lisada üksnes selline rahaline toetus, mis on kliimaalane toetus näiteks OECD arenguabi komitee (DAC) näitajate alusel.

(5)

Võib valida mitu sektorit. Liikmesriigid võivad esitada sektoripõhise jaotuse, kui selline teave on kättesaadav. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

(6)

Tuleb valida asjakohane rahastamisvahend. Võib valida mitu kategooriat, kui vastava rea puhul on asjakohased mitu rahastamisvahendit. Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada üksnes juhul, kui vastava rea puhul puudub igasugune teave.

Märkust „teave ei ole kättesaadav“ võib kasutada juhul, kui vastava lahtri puhul puudub igasugune teave.

(7)

Valuuta konverteerimisel kasutatakse aasta X – 1 keskmist vahetuskurssi või reaalset vahetuskurssi, mida kohaldati väljamakstud summa suhtes.

XX LISA

Arvestatud heidet ja sidumist käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 24

Tabel 1a. Kasvuhoonegaaside heide ja sidumine LULUCFi sektoris, nagu on esitatud riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris (1) (2)

1. osa: LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside heide ja selle sidumine omavahel vastavuses olevatel inventuuri- ja arvestuskategooriate tasandil

Netoheide ja netosidumine CO2, CH4, N2O kohta eraldi

(kt CO2 ekv)

Netoheide ja netosidumine

(kt CO2 ekv)

(arvutatakse automaatselt)

Kasvuhoonegaaside allikate ja neeldajate alamkategooriad

Kasvuhoonegaaside allikate ja neeldajate kategooriad

LULUCFi määruse

arvestuskategooria alamkategooria

LULUCFi määruse

arvestuskategooria

2021

2022

2023

2024

2025

Kokku

2021

2022

2023

2024

2025

Kokku

4.A.1

Metsamaaks jääv metsamaa

4.A

Metsamaa

Metsamaaks jääv metsamaa

Majandatav metsamaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.1

Metsamaaks muudetud põllumaa

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud põllumaa

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.2

Metsamaaks muudetud rohumaa

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud rohumaa

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.3

Metsamaaks muudetud märgala

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud märgala

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.4

Metsamaaks muudetud asulad

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud asulad

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.5

Metsamaaks muudetud muu maa

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud muu maa

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.1

Põllumaaks jääv põllumaa

4.B

Põllumaa

Põllumaaks jääv põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.1

Põllumaaks muudetud metsamaa

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.2

Põllumaaks muudetud rohumaa

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud rohumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.3

Põllumaaks muudetud märgala

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud märgala

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.4

Põllumaaks muudetud asulad

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud asulad

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.5

Põllumaaks muudetud muu maa

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud muu maa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.1

Rohumaaks jääv rohumaa

4.C

Rohumaa

Rohumaaks jääv rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.1

Rohumaaks muudetud metsamaa

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.2

Rohumaaks muudetud põllumaa

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud põllumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.3

Rohumaaks muudetud märgala

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud märgala

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.4

Rohumaaks muudetud asulad

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud asulad

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.5

Rohumaaks muudetud muu maa

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud muu maa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.1

Märgalaks jääv märgala

4.D

Märgala

Märgalaks jääv märgala

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.1

Turbakaevanduseks muudetud metsamaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.2

Turbakaevanduseks muudetud põllumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.3

Turbakaevanduseks muudetud rohumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.4

Turbakaevanduseks muudetud asulad

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud asulad

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.5

Turbakaevanduseks muudetud muu maa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud muu maa

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.1

Üleujutatud alaks muudetud metsamaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.2

Üleujutatud alaks muudetud põllumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.3

Üleujutatud alaks muudetud rohumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.4

Üleujutatud alaks muudetud asulad

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud asulad

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.5

Üleujutatud alaks muudetud muu maa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud muu maa

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.1

Muuks märgalaks muudetud metsamaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.2

Muuks märgalaks muudetud põllumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.3

Muuks märgalaks muudetud rohumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.4

Muuks märgalaks muudetud asulad

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud asulad

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.5

Muuks märgalaks muudetud muu maa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud muu maa

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.1

Asulateks jäävad asulad

4.E

Asulad

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.1

Asulateks muudetud metsamaa

4.E

Asulad

Asulateks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.2

Asulateks muudetud põllumaa

4.E

Asulad

Asulateks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.3

Asulateks muudetud rohumaa

4.E

Asulad

Asulateks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.4

Asulateks muudetud märgala

4.E

Asulad

Asulateks muudetud märgala

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.5

Asulateks muudetud muu maa

4.E

Asulad

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2

Muuks maaks jääv muu maa

4.F

Muu maa

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.1

Muuks maaks muudetud metsamaa

4.F

Muu maa

Muuks maaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.2

Muuks maaks muudetud põllumaa

4.F

Muu maa

Muuks maaks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.3

Muuks maaks muudetud rohumaa

4.F

Muu maa

Muuks maaks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.4

Muuks maaks muudetud märgala

4.F

Muu maa

Muuks maaks muudetud märgala

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.5

Muuks maaks muudetud asulad

4.F

Muu maa

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted, sellest: majandatavalt metsamaalt saadud puittooted (2)

4.G

Puittooted

Majandatavalt metsamaalt saadud puittooted

Majandatav metsamaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted, sellest: metsastatud maalt saadud puittooted (2)

4.G

Puittooted

Metsastatud maalt saadud puittooted

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted, sellest: raadatud maalt saadud puittooted

4.G

Puittooted

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted, sellest: muult maalt saadud puittooted

4.G

Puittooted

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.H

Muu (täpsustada)

4.H

Muu

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 1a, 2. osa: kokkuvõte võrdluseks ühise aruandlustabeliga (automaatselt arvutatud)

Netoheide ja netosidumine CO2, CH4, N2O kohta eraldi

(kt CO2 ekv)

Netoheide ja netosidumine

(kt CO2 ekv)

(arvutatakse automaatselt)

 

Kasvuhoonegaaside allikate ja neeldajate kategooriad

 

 

2021

2022

2023

2024

2025

Kokku

2021

2022

2023

2024

2025

Kokku

 

4.A

Metsamaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B

Põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C

Rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D

Märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E

Asulad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F

Muu maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.H

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 1a, 3. osa: kokkuvõte arvestuskategooriate kaupa (automaatselt arvutatud)

Netoheide ja netosidumine CO2, CH4, N2O kohta eraldi

(kt CO2 ekv)

Netoheide ja netosidumine

(kt CO2 ekv)

(arvutatakse automaatselt)

 

 

 

LULUCFi määruse

arvestuskategooria

2021

2022

2023

2024

2025

Kokku

2021

2022

2023

2024

2025

Kokku

 

 

 

Metsastatud maa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Raadatud maa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Majandatav põllumaa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Majandatav rohumaa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Majandatav metsamaa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Majandatav märgala kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Arvestamata kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märkused:

(1)

Heide tuleb esitada positiivsete väärtustena (+), sidumine negatiivsete väärtustena (-).

(2)

Puittooted, k.a paber, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/841 artikli 9 lõike 1 punktis a.

Tabel 1b. Arvestustabel

 

Maa-arvestuskategooriad

NETOHEIDE/NETOSIDUMINE (10)

Arvestusparameetrid

Arvestuslik kogus (3)

 

2021

2022

2023

2024

2025

Kokku (2)

A

Kohustuslikud arvestuskategooriad

 

 

 

 

 

 

 

 

A.1

Majandatav metsamaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest metsamaaks jääv metsamaa

kantakse üle tabelist 1a

 

 

 

sellest majandatavalt metsamaalt saadud puittooted (8) (9)

kantakse üle tabelist 1a

 

 

 

sellest lagupuit (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

välja arvatud looduslikest häiringutest tulenevad heitkogused (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

välja arvatud sidumine looduslikest häiringutest mõjutatud aladel (5)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Metsa heitkoguse võrdlustase (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Metsa heitkoguse võrdlustaseme tehnilised parandused (7)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Majandatava metsamaa sidumise arvestuse ülempiir (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

A.2

Metsastatud maa

kantakse üle tabelist 1a

 

 

 

sellest metsastatud maalt saadud puittooted (9)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

välja arvatud looduslikest häiringutest tulenevad heitkogused (4)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

välja arvatud sidumine looduslikest häiringutest mõjutatud aladel (5)

 

 

 

 

 

 

 

 

A.3

Raadatud maa

kantakse üle tabelist 1a

 

 

A.4

Majandatav põllumaa (1)

kantakse üle tabelist 1a

 

 

A.5

Majandatav rohumaa (1)

kantakse üle tabelist 1a

 

 

B

Valikulised arvestuskategooriad

 

 

 

 

 

 

 

 

B.1

Majandatav märgala (kui võetakse arvesse)

kantakse üle tabelist 1a

 

 

 

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

Märkused:

(1)

Majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja/või majandatava märgala kategooria arvestusparameeter (kui on valitud): baasajavahemiku 2005–2009 keskmine vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 7 lõigetele 1–3.

(2)

Nõuete täitmise perioodi kõigi nende aastate kumulatiivne netoheide ja netosidumine, mille kohta käesolevas aruandes andmed esitatakse.

(3)

Arvestuslik kogus on liikmesriigi territooriumil asuvate ja artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summa, arvestatuna kooskõlas määrusega (EL) 2018/841.

(4)

Liikmesriik, kes on teatanud kavatsusest kohaldada looduslike häiringutega seotud sätteid, võib jätta looduslikest häiringutest tulenevad heitkogused välja igal ajal kuni nõuete täitmise perioodi lõpuni, vt määruse (EL) 2018/841 artikkel 10.

(5)

Sidumine aladel, mille puhul on looduslikest häiringutest tulenevad heitkogused arvestusest välja jäetud, lahutatakse vastava tegevuse arvestuslikust kogusest.

(6)

Metsa heitkoguse võrdlustase (kt CO2 ekv aastas), mis on sätestatud määruse (EL) 2018/841 artikli 8 lõike 8 ja artikli 8 lõike 9 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

(7)

Tehnilised parandused vastavalt määruse (EL) 2018/841 artikli 8 lõikele 11 väljendatuna kt CO2 ekv aastas.

(8)

Vastavalt artikli 8 lõikele 2 mitte üle 3,5 % liikmesriigi heitkogustest määruse (EL) 2018/841 III lisas osutatud baasaastal või ajavahemikul. Erandeid kohaldatakse lagupuidu ja puittoodete suhtes, v.a paber, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/841 artikli 9 lõike 1 punktis a.

(9)

Need heitkogused ei sisaldu asjaomase arvestuskategooria (st metsastatud maa ja majandatav metsamaa) heitkogustes. Puittoodete prognoosid esitatakse eraldi kooskõlas määruse (EL) 2018/841 IV lisa A osa punktiga d: võrdlustase hõlmab puittoodete süsiniku talletajat, mis võimaldab võrrelda kohese oksüdeerumise eeldust ning esimese astme lagunemise funktsiooni ja poollaguaegade kohaldamist.

(10)

Heide tuleb esitada positiivsete väärtustena (+), sidumine negatiivsete väärtustena (-).

Tabel 2. Teave looduslikest häiringutest tuleneva heite ja sidumise kohta (1)

Geograafilise asukoha tunnuskood (2)

LOODUSLIKE HÄIRINGUTE SÜNDMUSTE KINDLAKSTEGEMINE

LOODUSLIKEST HÄIRINGUTEST MÕJUTATUD ALA SUURUS AASTAL, MIL HÄIRINGUST ESIMEST KORDA TEATATI

HEIDE LOODUSLIKEST HÄIRINGUTEST MÕJUTATUD ALADELT

Taustatase (7)

Marginaal (7)

Kontrolltest (8)

ARVESTUSLIKUD KOGUSED

Looduslikest häiringutest mõjutatud ala suurus aastal, mil häiringust esimest korda teatati

Looduslikest häiringutest mõjutatud ala suurus inventuuriaastal

Koguheide (4)

Sanitaarraie (5)

Looduslikest häiringutest tulenev heide (6)

Inventuuriaasta heitkogused, mille võib inventuuriaastal arvestusest välja jätta (9)

Sidumine inventuuriaastal (10)

 

 

 

Looduslike häiringute aasta (3)

Häiringu liik

CO2

CH4

N2O

Heide

Sidumine

(kha)

(kt CO2 ekv)

(kt CO2 ekv)

(kt CO2 ekv)

(jah/ei)

(kt CO2 ekv)

2021. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

Aasta: 2021

2021. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2022. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

Aasta: 2022

2022. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2023. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

Aasta: 2023

2023. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2024. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

Aasta: 2024

2024. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2025. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

Aasta: 2025

2025. aasta looduslikud häiringud kokku (11) (12)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Dokumentatsioon

Osalised esitavad riikliku inventuuriaruande asjakohases lisas üksikasjaliku selgituse selle kohta, kuidas arvutatakse arvestusest välja jäetav sidumine. Kasutage seda dokumentatsioonilahtrit, et esitada viited riikliku inventuuriaruande asjakohastele jaotistele, kui käesoleva tabeli sisu mõistmiseks on vaja täiendavat teavet.

Dokumentatsioon

 

Märkused:

(1)

Käesoleva tabeli peavad esitama liikmesriigid, kes kohaldavad sätet looduslikest häiringutest tulenevate heitkoguste väljajätmise kohta kooskõlas määruse (EL) 2018/841 artikliga 10.

(2)

Geograafiline asukoht tähendab nende alade piire, mis hõlmavad looduslikest häiringutest mõjutatud maid metsastatud maal ja majandataval metsamaal eraldi. Teave esitatakse vajaduse korral dokumentatsioonilahtris. Kaalutakse vajadust geograafiliselt täpsete andmete järele vastavalt määruse (EL) 2018/1999 V lisa 3. osale.

(3)

Loodusliku häiringu toimumise aasta.

(4)

Liikmesriik esitab siin looduslikest häiringutest tulenevad heitkogused. Siin esitatavad väärtused peaksid olema vähemalt kooskõlas rahvusvaheliste aruandlusnõuetega, nt Pariisi kokkuleppest tulenevatega. Olenemata süsinikuvaru muutuste hindamiseks kasutatud meetodist, esitab liikmesriik vajaduse korral riiklikus inventuuriaruandes teabe selle kohta, kuidas looduslikest häiringutest tulenev CO2 heide muust heitest eristati.

(5)

Sanitaarraiest tulenev heide inventuuriaastal (teave selle kohta, kuidas sanitaarraiest tulenevaid heitkoguseid on hinnatud, tuleks esitada riiklikus inventuuriaruandes).

(6)

Siin teatatud heitkogused ei hõlma sanitaarraiest tulenevaid heitkoguseid.

(7)

Riiklikus inventuuriaruandes tuleks esitada teave taustataseme ja marginaali arvutamise kohta, sealhulgas kõik taustataseme ja marginaali ümberarvutused, mis on tehtud selleks, et säilitada teatatud heitkogustega metoodiline kooskõla.

(8)

Kui looduslikest häiringutest tulenev heide ületab taustataset, millele on liidetud marginaal, kui marginaali on vaja, tuleks selles lahtris märkida „jah“.

(9)

Heitkogused, mille võib inventuuriaastal arvestusest välja jätta, võrduvad „looduslikest häiringutest tulenev heide“ miinus „taustatase“.

(10)

Liikmesriigid dokumenteerivad allpool olevas dokumentatsioonilahtris ja riiklikus inventuuriaruandes, kuidas arvutatakse arvestusest välja jäetav sidumine. Samuti dokumenteerivad liikmesriigid, et kasutatud metoodika on kooskõlas taustataseme ja marginaali puhul kasutatud metoodikaga, kui seda kohaldatakse. Liikmesriigid osutavad dokumentatsioonilahtris selle teabe asukohale riiklikus inventuuriaruandes.

(11)

Häiringud loetletakse aastate ja häiringuliikide kaupa (selles järjekorras ning lisada tuleb looduslike häiringute koguarv aastate kaupa). Mitut sama liiki looduslikku häiringut, näiteks karmist põuaperioodist tingitud tulekahjusid, võib rühmitada tingimusel, et riiklikus inventuuriaruandes või selle lisades on esitatud kogu asjakohane teave. Juhul kui ala on mõjutatud mitut liiki häiringutest, tuleks riiklikus inventuuriaruandes esitada lisateavet selle kohta, kuidas välditakse heite ja sidumise topeltarvestust. Ka juhul, kui ala on häiringutest mõjutatud mitmel aastal, tuleks riiklikus inventuuriaruandes esitada lisateavet selle kohta, kuidas välditakse sellise ala heite ja sidumise topeltarvestust.

(12)

Liikmesriigid esitavad andmed inventuuriaastal toimunud looduslikest häiringutest tuleneva heite kohta. Liikmesriigid võivad teatada ka eelmistel aastatel esinenud looduslikest häiringutest tuleneva viibega heite, kui see on kooskõlas taustataseme arvutamisel kasutatud metoodikaga.

XXI LISA

Liidu kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koostamisel tehtava koostöö ja koordineerimise ajakavad vastavalt artikli 25 lõikele 1

Tegevus

Kes

Millal

Mis

1.

Liikmesriigid esitavad iga-aastased inventuurid (täidetud ühised aruandlustabelid ja riikliku inventuuriaruande elemendid)

Liikmesriigid

Iga aasta 15. jaanuariks

Määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikes 3 loetletud elemendid

2.

Liikmesriikide esitatud inventuuride esialgsed kontrollid

Komisjon (sh DG ESTAT (Eurostat), Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC)), keda abistab Euroopa Keskkonnaamet (EEA)

Liikmesriigi esitatud inventuuride puhul 15. jaanuarist kuni hiljemalt 28. veebruarini

Liikmesriikide inventuuride läbipaistvuse, täpsuse, järjepidevuse, täielikkuse ja võrreldavuse kontroll (teostab EEA). Eurostat ja EEA võrdlevad liikmesriikide poolt ühises aruandlustabelis esitatud energiaalaseid andmeid Eurostati energiaalaste andmetega (sektoripõhine ja võrdlev lähenemisviis). JRC kontrollib (liikmesriikidega konsulteerides) liikmesriikide põllumajandust käsitlevaid inventuuriandmeid. EEA kontrollib (JRC ja liikmesriikidega konsulteerides) liikmesriikide maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust (LULUCF) käsitlevaid inventuuriandmeid. Esialgsete kontrollide tulemused dokumenteeritakse.

3.

Liidu inventuuri ja inventuuriaruande kavandite koostamine (liidu inventuuriaruande elemendid)

Komisjon (sh Eurostat, JRC), keda abistab EEA

Kuni 28. veebruarini

Liidu inventuuri ja inventuuriaruande kavandid (liikmesriikide teabe koondamine) liikmesriikide inventuuride ja vajaduse korral täiendavate andmete põhjal (esitatud 15. jaanuaril).

4.

Esialgse kontrolli tulemuste laialijagamine, sh teatamine võimalikust lünkade täitmisest

Komisjon, keda abistab EEA

28. veebruar

Esialgse kontrolli tulemuste laialijagamine, sh teatamine võimalikust lünkade täitmisest ning tulemuste kättesaadavaks tegemine.

5.

Liidu inventuuri ja inventuuriaruande kavandite laialijagamine

Komisjon, keda abistab EEA

28. veebruar

Liidu inventuuri kavandi laialijagamine liikmesriikidele 28. veebruaril. Liikmesriigid kontrollivad andmeid.

6.

Liikmesriigid esitavad ajakohastatud või täiendavaid inventuuriandmeid ning lõplikud riiklikud inventuuriaruanded

Liikmesriigid

15. märtsiks

Ajakohastatud või täiendavad inventuuriandmed (et kõrvaldada ebakõlasid või täita lünki) ning lõplikud riiklikud inventuuriaruanded.

7.

Liikmesriigid esitavad märkusi liidu inventuuri kavandi kohta

Liikmesriigid

15. märtsiks

Vajaduse korral esitatakse parandatud andmed ja märkused seoses liidu inventuuri kavandiga.

8.

Liikmesriikide vastused esialgsetele kontrollidele

Liikmesriigid

15. märtsiks

Liikmesriigid esitavad vajaduse korral oma vastused seoses esialgsete kontrollidega.

9.

Esialgse kontrolli tulemuste kohta lisaküsimuste esitamine

Komisjon, keda abistab EEA

15. märts – 31. märts

Hinnang vastustele, mille liikmesriigid esitasid seoses esialgsete kontrollide tulemustega, ja järelküsimused liikmesriikidele.

10.

Hinnangud riiklikest inventuuridest puuduvate andmete kohta

Komisjon, keda abistab EEA

31. märts

Komisjon valmistab ette hinnangud puuduvate andmete kohta aruandeaasta 31. märtsiks ning edastab need liikmesriikidele.

12.

Liikmesriikide märkused puuduvaid andmeid käsitlevate komisjoni koostatud hinnangute kohta

Liikmesriigid

7. aprill

Liikmesriigid esitavad komisjonile kaalumiseks märkused puuduvaid andmeid käsitlevate komisjoni hinnangute kohta.

13.

Liikmesriikide vastused esialgsete kontrollidega seoses esitatud lisaküsimustele

Liikmesriigid

7. aprill

Liikmesriigid esitavad vastused esialgsete kontrollidega seoses esitatud lisaküsimustele.

14.

Liikmesriigid esitavad inventuurid UNFCCC sekretariaadile

Liikmesriigid

15. aprill

Inventuuride esitamine UNFCCC sekretariaadile (koos koopiaga EEA-le)

15.

Liidu lõplik iga-aastane inventuur (sh liidu inventuuriaruanne)

Komisjon, keda abistab EEA

15. aprill

Liidu lõpliku iga-aastase inventuuri esitamine UNFCCC sekretariaadile.

16.

Muude kohandatud andmete esitamine pärast esialgse kontrollietapi lõppu.

Liikmesriigid

Kui kohandatud andmeid esineb.

Liikmesriigid edastavad komisjonile muud kohandatud andmed (ühine aruandlustabel või riiklik inventuuriaruanne), mille nad esitavad UNFCCC sekretariaadile pärast esialgse kontrollietapi lõppu.


XXII LISA

Põhjaliku ülevaatuse ajakava ja kord vastavalt artiklile 30

Artikli 30 lõikes 2 osutatud sekretariaadiülesanded:

põhjaliku ülevaatuse (või „ülevaatuse“) tööplaani ettevalmistamine;

tehnilistest ekspertidest koosneva ülevaatusrühma tööks vajaliku teabe kogumine ja esitamine;

käesolevas määruses sätestatud ülevaatustegevuste koordineerimine, sealhulgas tehnilistest ekspertidest koosneva ülevaatusrühma ja ülevaatuse objektiks oleva liikmesriigi määratud kontaktisiku(te) vaheline teabevahetus, samuti muud praktilised korraldused;

ülevaatuse edenemise jälgimine ja konsulteerides komisjoniga, liikmesriikide teavitamine juhtumitest, kus nende kasvuhoonegaaside inventuurides esineb olulisi probleeme artikli 31 tähenduses;

ülevaatusaruande kavandi ja lõpliku ülevaatusaruande koostamine, nende kvaliteedi kontrollimine ja toimetamine ning nende edastamine asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile.

Artiklis 30 osutatud kontrollid:

inventuuris esitatud hinnangute, sealhulgas liikmesriigi poolt inventuuri koostamisel kasutatud meetodite põhjalik läbivaatamine;

üksikasjalik analüüs selle kohta, kuidas liikmesriik on rakendanud inventuurihinnangute parandamisega seotud soovitusi, mis on loetletud kõige viimases liikmesriigile enne ülevaadatavate inventuuride esitamist kättesaadavaks tehtud UNFCCCi iga-aastases ülevaatusaruandes, kui soovitusi ei ole rakendatud;

soovituste rakendamata jätmise kohta liikmesriigi esitatud põhjenduste üksikasjalik analüüs;

kasvuhoonegaaside heite hinnanguid käsitlevate aegridade järjepidevuse üksikasjalik hindamine;

üksikasjalik hindamine, kas liikmesriigi poolt vastavas inventuuris eelmise inventuuriga võrreldes tehtud ümberarvutused on esitatud läbipaistval viisil ja tehtud vastavalt kasvuhoonegaaside inventuuri suunistele;

esialgsete kontrollide tulemuste ning vaatlusaluse liikmesriigi poolt tehnilistest ekspertidest koosneva ülevaatusrühma küsimustele vastuseks esitatud muu täiendava teabe ja muude asjakohaste kontrollide analüüs;

esialgseid kontrolle täiendavad muud asjakohased kontrollid.

Tehniliste paranduste üksikasjad vastavalt artiklile 31:

käesoleva määruse artiklis 32 osutatud ülevaatusaruandesse lisatakse üksnes LULUCFi sektori väliste heitehinnangute tehnilised parandused ning LULUCFi sektori arvestatud heite ja sidumise vajalikud tehnilised parandused koos tõenditel põhineva põhjendusega. 2027. aasta ülevaatuse käigus tehtavad tehnilised parandused hõlmavad heidet ja sidumist aastatel 2021–2025 ning LULUCFi arvestusperioodi 2021–2025;

2032. aasta ülevaatuse käigus tehtavad tehnilised parandused hõlmavad heidet ja sidumist aastatel 2026–2030 ning LULUCFi arvestusperioodi 2026–2030;

kui LULUCFi sektori välise heitehinnangu tehniline parandus peaks ületama olulisuse künnise vähemalt ühe vaatlusaluse inventuuriaasta puhul, kuid mitte aegrea kõigi aastate puhul, arvutatakse tehniline parandus ka kõigi teiste vaatlusaluste aastate kohta, et tagada aegrea järjepidevus.

Tabel. Artiklis 34 osutatud 2027. ja 2032. aasta põhjalike ülevaatuste ajakava

Tegevus

Ülesande kirjeldus

Ajastus

Inventuuride 2027. ja 2032. aasta põhjalike ülevaatuste materjalide koostamine

Inventuuride 2027. ja 2032. aasta põhjalike ülevaatuste materjalid koostatakse liikmesriikide 15. aprillil esitatud inventuuride põhjal.

15. aprill – 25. aprill

Dokumendipõhine ülevaatus ja küsimuste edastamine liikmesriikidele

Tehnilistest ekspertidest koosnev ülevaatusrühm teeb kontrolle ja koostab liikmesriikidele küsimusi liikmesriikide poolt 15. aprillil esitatud inventuuride põhjal. Küsimused saadetakse liikmesriikidele.

25. aprill – 13. mai

Vastused dokumendipõhise ülevaatuse käigus tekkinud küsimustele

Liikmesriigid vastavad tehnilistest ekspertidest koosneva ülevaatusrühma küsimustele, mis tekkisid dokumendipõhise ülevaatuse käigus.

13. mai – 27. mai

Tsentraliseeritud ülevaatus ja lisaküsimuste edastamine liikmesriikidele

Tehnilistest ekspertidest koosnev ülevaatusrühm tuleb kokku, et arutada liikmesriikide vastuseid, selgitada välja valdkondadevahelised probleemid, tagada tulemuste kooskõla eri liikmesriikide vahel, leppida kokku soovitustes, valmistada ette võimalikud tehnilised parandused jne. Tehakse kindlaks lisaküsimused ning edastatakse need liikmesriikidele.

Üks nädal ajavahemikul 25. mai – 15. juuni

Vastused lisaküsimustele ja märkused võimalike tehniliste paranduste kohta

Liikmesriigid esitavad tsentraliseeritud ülevaatuse ajal vastused lisaküsimustele ja märkused võimalike tehniliste paranduste kohta.

Tsentraliseeritud ülevaatuse ajal

Esialgsete tehniliste paranduste edastamine

Esialgsed tehnilised parandused saadetakse liikmesriikidele.

Üks päev pärast tsentraliseeritud ülevaatuse lõppu

Märkused esialgsete tehniliste paranduste kohta

Liikmesriigid esitavad märkused esialgsete tehniliste paranduste kohta või muudetud hinnangud.

15 päeva pärast tsentraliseeritud ülevaatuse lõppu

Ülevaatusaruannete kavandite koostamine

Tehnilistest ekspertidest koosnev ülevaatusrühm koostab ülevaatusaruannete kavandid, mis sisaldavad muu hulgas kõiki lahendamata küsimusi ja esialgseid soovitusi ning vajaduse korral esialgsete tehniliste paranduste üksikasju ja põhjendusi.

21 päeva pärast tsentraliseeritud ülevaatuse lõppu

Võimalik külastus liikmesriiki

Erandjuhtudel, kui liikmesriigi esitatud inventuuris esineb jätkuvalt märkimisväärseid kvaliteediprobleeme või kui tehnilistest ekspertidest koosnev ülevaatusrühm ei suuda leida vastuseid küsimustele, võidakse teha erakorraline külastus riiki.

29. juuni – 9. august

Ülevaatusaruannete kavandite edastamine liikmesriikidele

Ülevaatusaruannete kavandid saadetakse liikmesriikidele.

21 päeva pärast tsentraliseeritud ülevaatuse lõppu

Märkused ülevaatusaruannete kavandite kohta

Liikmesriigid esitavad märkused ülevaatusaruannete kavandite kohta, mainides ära märkused, mille nad soovivad lisada lõplikku ülevaatusaruandesse.

40 päeva pärast ülevaatusaruande kavandi kättesaamist

Ülevaatusaruannete lõplik vormistamine

Vajaduse korral mitteametlik teabevahetus liikmesriikidega kõigi lahendamata küsimuste lahendamiseks. Tehnilistest ekspertidest koosnev ülevaatusrühm lõpetab ülevaatusaruannete vormistamise. Ülevaatusaruannetele tehakse kvaliteedikontroll ja neid toimetatakse.

75 päeva pärast tsentraliseeritud ülevaatuse lõppu

Lõplike ülevaatusaruannete esitamine

Lõplikud ülevaatusaruanded saadetakse komisjonile ja liikmesriikidele.

83 päeva pärast tsentraliseeritud ülevaatuse lõppu


XXIII LISA

Poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside riiklikke süsteeme käsitleva teabe esitamise vorm vastavalt artiklile 36

Esimene artikli 36 kohaselt esitatav aruanne peab sisaldama täielikku kirjeldust ja kogu allpool esitatud tabelis loetletud teavet. Järgnevatel aruandeaastatel tuleb teatada ainult poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside riiklikes süsteemides tehtud muudatustest.

Aruandluskohustus

Tekstilahtrid

Näited teabest, mida võib selle konkreetse aruandluskohustuse raames esitada

Nende üksuste nimed ja kontaktandmed, kellel lasub üldine vastutus poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlevate riiklike süsteemide eest

 

Loetleda vastutav(ad) üksus(ed) ja nende konkreetsed rollid ja ülesanded. Määrata kindlaks juhtiv üksus.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada nime ja kontaktandmete muudatustest.

Poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevate aruannete ning prognooside koostamiseks ning nende kohta aruannete esitamiseks kehtestatud institutsiooniline kord, sealhulgas struktuuri skeem

 

Kirjeldada riikliku süsteemi üldist struktuuri/ülesehitust. Loetleda kõik organisatsioonid, kes on kaasatud poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevate aruannete ning prognooside koostamisse ning teabe arhiveerimisse, nende ülesanded ja omavaheline suhtlus.

Esitada struktuuri skeem, et näidata poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitleva riikliku süsteemi organisatsioonilist ülesehitust, sealhulgas organisatsioonide omavahelisi funktsionaalseid ja hierarhilisi suhteid.

Kui selline riikliku süsteemi kirjeldus on juba esitatud, teatada institutsioonilises korras tehtud muudatustest ja selgitada neid.

Poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevate aruannete ning prognooside koostamiseks kehtestatud õiguslik kord

 

Kas on olemas õiguslik kord, mis tagab aruandluse ja/või andmete esitamise? Esitada teave õigusaktide ja nende kohaldamisala kohta.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevate aruannete ning prognooside koostamiseks kehtestatud õiguslikus korras tehtud muudatustest.

Poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevate aruannete ning prognooside koostamiseks kehtestatud menetlus- ja halduskord ning ajakava, et tagada esitatava teabe õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, järjepidevus, võrreldavus ja täielikkus

 

Esitada poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevate aruannete ning prognooside koostamise tsükkel.

Esitada kokkuvõte meetoditest ja mehhanismidest, millega tagatakse esitatava teabe õigeaegsus, läbipaistvus, täpsus, järjepidevus, võrreldavus ja täielikkus.

Esitada teave selle kohta, kuidas tagatakse kooskõla direktiivi (EL) 2016/2284 kohaselt esitatavate poliitikasuundi ja meetmeid käsitlevate aruannete (kui see on asjakohane) ning prognooside koostamisega.

Võimaluse korral esitada diagrammid, mis näitavad riiklikus süsteemis toimuvaid protsesse. Need diagrammid võiksid hõlmata teabe liikumist süsteemis ning seda, millistes punktides kohaldatakse kvaliteedikontrolli- ja -tagamismeetmeid.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada menetlus- ja halduskorras tehtud muudatustest.

Teabekogumisprotsessi kirjeldus

 

Esitada kokkuvõte poliitikasuundade ja meetmete väljatöötamiseks, poliitikasuundade ja meetmete hindamiseks ning prognooside väljatöötamiseks vajaliku teabe kogumise protsessist. Selgitada, kas ja kuidas kasutatakse poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside jaoks vajaliku teabe kogumiseks ja kasutamiseks kooskõlalisi protsesse.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada teabekogumisprotsessis tehtud muudatustest.

Riikliku inventuurisüsteemiga vastavuse kirjeldus

 

Esitada teave kasvuhoonegaaside riikliku inventuurisüsteemiga vastavuse kohta, näiteks protsesside kohta, millega tagatakse kasutatud andmete kooskõla.

Võimalus esitada teavet seoste kohta muude kliimaalase aruandluse süsteemidega, kui see on asjakohane.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada muudatustest seostes kasvuhoonegaaside riikliku inventuurisüsteemiga.

Kirjeldus seoste kohta määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaste lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste aruannete esitamise korraga

 

Esitada kokkuvõte seostest poliitikasuundade ja meetmete ning prognoosidega seotud andmete kogumiseks kasutatavate protsesside ning energialiidu muude mõõtmetega seotud edusammudest teatamise protsesside vahel, nt protsessid, millega edendatakse energiaga seotud andmete kooskõlalist kasutamist ühelt poolt poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside väljatöötamiseks ning teiselt poolt lõimitud riikliku energia- ja kliimaalase eduaruande koostamiseks.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada muudatustest seostes energiaga seotud aruandlussüsteemidega.

Poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlevas aruandluses kasutatavate kvaliteeditagamis- ja -kontrollitoimingute kirjeldus

 

Esitada kokkuvõte kvaliteedikontrollitoimingutest, mida kasutatakse, et aidata tagada poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlevate aruannete täpsus ja täielikkus. Esitada teave kehtivate kvaliteeditagamistoimingute kohta.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada kvaliteeditagamis- ja -kontrollitoimingutes tehtud muudatustest.

Sellise protsessi kirjeldus, mis on ette nähtud eelduste, meetodite ja mudelite valimiseks kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite prognooside tegemisel

 

Kirjeldada kasutatud eelduste, meetodite ja mudelite valimise protsessi. Liikmesriigid võivad esitada ka oma valikute põhjendused või viited teistele aruannetele, mis seda teavet sisaldavad.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada kõnealuses protsessis tehtud muudatustest.

Liikmesriigi poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside riikliku süsteemi ametliku hindamise ja heakskiitmisega seotud korra kirjeldus

 

Kirjeldada riikliku süsteemi või selle muudatuste ametliku heakskiitmise protsessi.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada kõnealuses protsessis tehtud muudatustest.

Teave ELi riiklikult kindlaksmääratud panuse riigisiseseks rakendamiseks ette nähtud asjakohase institutsioonilise haldus- ja menetluskorra või sellises korras tehtud muudatuste kohta

 

Viidata korrale, mis on ette nähtud poliitikasuundade ja meetmete rakendamiseks riigisisese rakendamise vahendina, ning korrale mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet ja neeldajates sidumist käsitlevate riiklike prognooside kasutamiseks riigisiseste edusammude jälgimise vahendina.

Kui selline kirjeldus on juba esitatud, teatada kõnealuses korras tehtud muudatustest.

Poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside koostamisse sidusrühmade kaasamiseks võetud meetmete kirjeldus

 

Kirjeldada poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside koostamisse sidusrühmade kaasamiseks võetud meetmeid. Märkida, milliste sidusrühmadega konsulteeriti ning milliseid muudatusi või parandusi tehti.


XXIV LISA

Poliitikasuundi ja meetmeid käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 37

Tabel 1. Sektorid, gaasid ja poliitikavahendi liik

Poliitikasuuna või meetme number

Poliitikasuuna või meetme nimetus

Üksik poliitikasuund/meede või poliitikasuundade/meetmete rühm

Kui tegemist on poliitikasuundade/meetmete rühmaga, siis milliseid üksikuid poliitikasuundi või meetmeid see hõlmab

Geograafiline ulatus(a)

Mõjutatud sektor(id)(b)

Mõjutatud KHG(d)(c)

Eesmärk(d)

Kvantitatiivne eesmärk(e)

Lühikirjeldus

Hinnang sellele, mil määral poliitikasuund või meede aitab saavutada määruse (EL) 2018/1999 artikli 15 kohase pikaajalise strateegia eesmärke

Poliitikavahendi liik(f)

Liidu poliitika, mille tulemusel poliitikasuund või meede rakendati

Rakendamise seis(h)

Rakendusperiood

Prognoosistsenaarium, milles on poliitikasuunda või meedet arvesse võetud

Poliitika rakendamise eest vastutavad üksused(i)

Näitajad, mida kasutatakse aja jooksul tehtud edusammude seireks ja hindamiseks(j)

Viide hinnangutele ja nende aluseks olevatele tehnilistele aruannetele

Üldised märkused

Liidu poliitika(g)

Muu

Algus

Lõpp

Liik

Nimetus

Kirjeldus

Aasta

Väärtus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märkused. Lühendid: KHG = kasvuhoonegaas; LULUCF = maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus.

(a)

Liikmesriigid peavad valima järgmiste kategooriate hulgast: kahte või enamat riiki hõlmav, riiklik, piirkondlik, kohalik.

(b)

Liikmesriigid peavad valima järgmiste sektorite hulgast (valdkondadevaheliste poliitikasuundade ja meetmete puhul võib valida rohkem kui ühe sektori): energiavarustus (sh kütuste ammutamine/kaevandamine, edastamine, jaotamine ja säilitamine ning energia muundamine kütteks ja jahutuseks ning elektri tootmiseks); energiatarbimine (sh kütuste ja elektri tarbimine lõpptarbijate, näiteks kodumajapidamiste ja ametiasutuste, teenindus-, tööstus- ja põllumajandussektori poolt); transport; tööstusprotsessid (sh tööstusharud, kus muundatakse materjale keemiliselt või füüsikaliselt ja tekitatakse sellega kasvuhoonegaaside heidet või kasutatakse toodetes kasvuhoonegaase ja fossiilkütustest pärinevat süsinikku mitteenergeetilisel eesmärgil); põllumajandus; LULUCF; jäätmekäitlus/jäätmed; muud sektorid.

(c)

Liikmesriigid peavad valima järgmiste kasvuhoonegaaside hulgast (võib valida rohkem kui ühe kasvuhoonegaasi): süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6), lämmastiktrifluoriid (NF3).

(d)

Eesmärk on „esialgne avaldus tulemuste kohta (sealhulgas soovitud tagajärjed ja mõju), mida sekkumisega soovitakse saavutada“. Liikmesriigid valivad järgmiste eesmärkide hulgast (võib valida rohkem kui ühe eesmärgi, võib lisada täiendavaid eesmärke ning täpsustada neid veerus „Muu“):

Energiavarustus – taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine elektrisektoris; taastuvenergia osakaalu suurendamine kütte- ja jahutussektoris; üleminek vähem CO2 heidet tekitavatele kütustele; tõhusam vähese CO2 heitega energiatootmine taastumatutest allikatest (tuumaenergia); kadude vähendamine; tõhususe suurendamine energia- ja energia muundamise sektoris; süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine või süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine; hajusheite piiramine energiatootmises; muu energiavarustusega seotud eesmärk.

Energiatarbimine – hoonete energiatõhususe suurendamine; seadmete energiatõhususe suurendamine; energiatõhususe suurendamine teenuste-/teenindussektoris; energiatõhususe suurendamine tööstusliku lõppkasutuse sektorites; nõudluse juhtimine/vähendamine; muu energiatarbimisega seotud eesmärk.

Transport – sõidukite energiatõhususe suurendamine; ühistranspordile või mootorita transpordivahenditele ülemineku edendamine; vähese CO2 heitega kütused; elektriline maanteetransport; nõudluse juhtimine/vähendamine; käitumise parandamine; transporditaristu tõhustamine; rahvusvahelise õhu- või meretranspordi heite vähendamine; muu transpordiga seotud eesmärk.

Tööstusprotsessid – heite vähendamise tehnoloogia kasutamine; tööstusprotsesside hajusheite tõhusam piiramine; fluoritud gaaside tootmisega seotud heite, kontrollimatu heite ja kõrvaldamisega seotud heite tõhusam piiramine; fluoritud gaaside asendamine väiksema globaalse soojendamise potentsiaaliga gaasidega; muu tööstusprotsessidega seotud eesmärk.

Jäätmekäitlus/jäätmed – nõudluse juhtimine/vähendamine; tõhusam ringlussevõtt; tõhusam CH4 kogumine ja kasutamine; tõhusam jäätmekäitlustehnoloogia; prügilate tõhusam haldamine; jäätmete põletamine koos energia kasutamisega; reoveekäitlussüsteemide tõhustamine; prügilasse ladestamise vähendamine; muu jäätmetega seotud eesmärk.

Põllumajandus – väetiste/sõnniku kasutamise vähendamine põllumaal; muud meetmed põllumaa paremaks majandamiseks; kariloomakasvatuse parem majandamine; tõhusamad süsteemid loomse päritoluga jäätmete käitlemiseks; meetmed karja- või rohumaade paremaks majandamiseks; orgaaniliste muldade parem majandamine; muu põllumajandusega seotud eesmärk.

LULUCF – metsastamine ja taasmetsastamine; süsiniku säilitamine olemasolevates metsades; olemasolevate metsade tootmisvõime suurendamine; puittoodete süsiniku talletaja suurendamine; metsade tõhusam majandamine; raadamise ärahoidmine; tugevam kaitse looduslike häiringute eest; suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega lähteainete ja materjalide asendamine puittoodetega; sookuivendamise ärahoidmine või taassoostamine; degradeerunud maa taastamine; muu LULUCFi sektoriga seotud eesmärk.

Muu – liikmesriigid esitavad eesmärgi lühikirjelduse.

(e)

Liikmesriigid peavad esitama vähemalt arvu(d), ühiku(d), lõppaasta ja baasaasta, kui eesmärk (eesmärgid) on kvantifitseeritud. Kvantifitseeritud eesmärgid on konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja tähtajalised.

(f)

Liikmesriigid peavad valima järgmiste poliitikavahendite hulgast: majanduslikud stiimulid; maksundus; vabatahtlikud/läbiräägitud kokkulepped; seadusandlus; teavitamine; haridus; teadusuuringud; planeerimine; muu.

(g)

Nimetada ainult see liidu poliitika / need liidu poliitikad, mida rakendatakse riikliku poliitikasuuna kaudu või mille eesmärgi saavutamine on riiklike poliitikasuundade vahetu eesmärk. Liikmesriik peab valima poliitika(d) tabeli elektroonilises versioonis esitatud loetelust või valima „muu“ ja esitama liidu poliitika nimetuse. Liikmesriigid peavad valima direktiivi (EL) 2016/2284, kui poliitikasuunast või meetmest on teatatud kõnealuse direktiivi kohaselt.

(h)

Liikmesriigid peavad valima järgmiste kategooriate hulgast: kavandatavad; vastuvõetud; rakendatud; aegunud. Aegunud poliitikasuunad ja meetmed esitatakse vormil ainult juhul, kui neil on mõju või kui on oodata nende mõju jätkumist kasvuhoonegaaside heitele.

(i)

Liikmesriigid peavad valima järgmiste variantide hulgast ja sisestama poliitikasuuna või meetme rakendamise eest vastutavate üksuste nimed (võib valida rohkem kui ühe üksuse): riigi valitsus; piirkondlikud üksused; kohalik omavalitsus; ettevõtjad/tööstusühendused; teadusasutused; muud loetlemata üksused.

(j)

Liikmesriigid peavad esitama kõik sellised näitajad (koos ühikuga) ja nende väärtused, mida nad kasutavad poliitikasuundade ja meetmete edukuse seireks ja hindamiseks. Need võivad olla kas järel- või eelhindamise väärtused ja liikmesriigid peavad märkima millis(t)e aasta(te) väärtus(t)ega on tegemist. Esitada võib mitme näitaja ja aasta väärtused. Liikmesriikide kindlaksmääratud tulemusnäitajad peavad olema asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad.

Tabel 2. Üksikute poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade mõju kliimamuutuste leevendamisele käsitlevate eel- ja järelhindamiste tulemused(a)

Poliitikasuuna või meetme number

ELi HKSi, LULUCFi ja/või JJO/JJMiga hõlmatud heitkoguseid mõjutav poliitikasuund

Eelhindamine

Järelhindamine(e)

KHG heite vähenemine aastal t (kt CO2 ekv aastas)

KHG heite vähenemine aastal t + 5 (kt CO2 ekv aastas)

KHG heite vähenemine aastal t + 10 (kt CO2 ekv aastas)

KHG heite vähenemine aastal t + 15 (kt CO2 ekv aastas)

Kliimamuutuste leevendamist käsitlevate hinnangute aluseks oleva teabe selgitus

Tegurid, mida poliitikasuund või meede mõjutab

Hinnanguga seotud dokumendid/allikas, kui need on kättesaadavad (esitada veebilink aruandele, kust see arv on võetud)

KHG heite vähenemine (kt CO2 ekv aastas)

Kliimamuutuste leevendamist käsitlevate hinnangute aluseks oleva teabe selgitus

Tegurid, mida poliitikasuund või meede mõjutab

Hinnanguga seotud dokumendid/allikas, kui need on kättesaadavad (esitada veebilink aruandele, kust see arv on võetud)

ELi HKS

JJM

LULUCF(c)

Kokku(d)

ELi HKS

JJM

LULUCF(c)

Kokku(d)

ELi HKS

JJM

LULUCF(c)

Kokku(d)

ELi HKS

JJM

LULUCF(c)

Kokku(d)

Aasta, mille kohta vähenemine kehtib

ELi HKS

JJO/JJM

LULUCF(c)

Kokku(d)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lühendid: ELi HKS = ELi heitkogustega kauplemise süsteem; JJM = jõupingutuste jagamise määrus (EL) 2018/842; JJO = jõupingutuste jagamise otsus nr 406/2009/EÜ; LULUCF = maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus.

Märkused.

(a)

Liikmesriigid peavad esitama teabe kõigi poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mille puhul selline hinnang on kättesaadav. Märge: t tähistab esimest aruandeaastale järgnevat aastat, mis lõpeb numbriga 0 või 5.

(b)

Liikmesriigid võivad esitada järelhindamise tulemused rohkem kui ühe aasta kohta, võimaluse korral keskendudes aastatele, mis lõpevad numbriga 0 või 5.

(c)

Kasvuhoonegaaside suurenenud sidumine või vähenenud heide esitatakse positiivse arvuna. Vähenenud sidumine või suurenenud heide esitatakse negatiivse arvuna.

(d)

Sellesse lahtrisse sisestatakse ELi HKSi ja JJMi sektorite tulemus kokku, kui jaotus ELi HKSi ja JJMi vahel ei ole võimalik.

(e)

Järelhindamine hõlmab kõiki hindamisi, mis põhinevad kogu rakendusperioodi või selle osade tulemustel.

Tabel 3. Kliimamuutusi leevendavate üksikute poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmadega seotud prognoositud ja tehtud kulutused ning prognoositud ja saadud kasu(a)

Poliitikasuuna või meetme number

Prognoositud kulu ja kasu

Tehtud kulutused ja saadud kasu

Aasta(d), mille kohta kulu on arvutatud

Kogukulu eurodes vähendatud/seotud CO2-ekvivalenttonni kohta

Absoluutne kogukulu eurodes aastas

Kasu(b) eurodes vähendatud/seotud CO2-ekvivalenttonni kohta

Kogukasu(b) eurodes aastas

Netokulu eurodes vähendatud/seotud CO2-ekvivalenttonni kohta

Absoluutne netokulu eurodes aastas

Aasta, mille hindasid on kasutatud

Kuluhinnangute kirjeldus (mille alusel kulusid on hinnatud, mis liiki kulusid on hinnatud, meetodid)(c)

Hinnanguga seotud dokumendid/allikas

(esitada veebilink aruandele, kust see arv on võetud)

Muu kasu kui kliimamuutuste mõju leevendamine kirjeldus

Aasta(d), mille kohta kulu on arvutatud

Kogukulu eurodes vähendatud/seotud CO2-ekvivalenttonni kohta

Absoluutne kogukulu eurodes aastas

Kasu(b) eurodes vähendatud/seotud CO2-ekvivalenttonni kohta

Kogukasu(b) eurodes aastas

Netokulu eurodes vähendatud/seotud CO2-ekvivalenttonni kohta

Absoluutne netokulu eurodes aastas

Aasta, mille hindasid on kasutatud

Kuluhinnangute kirjeldus (mille alusel kulusid on hinnatud, mis liiki kulusid on hinnatud, meetodid)(c)

Hinnanguga seotud dokumendid/allikas (esitada veebilink aruandele, kust see arv on võetud)

Muu kasu kui kasvuhoonegaaside heite vähendamine kirjeldus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märkused:

(a)

Liikmesriigid peavad esitama teabe kõigi poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mille puhul selline hinnang on kättesaadav.

(b)

Kasu märgitakse vormile negatiivse kuluna.

(c)

Kirjeldus sisaldab arvesse võetud kulude ja kasu liiki, kulude ja kasu hindamisel arvesse võetud sidusrühmi, kulude ja kasu võrdlusalust ning metoodikat.

XXV LISA

Riiklikke prognoose käsitleva teabe esitamine vastavalt artiklile 38

Tabel 1a. Kasvuhoonegaaside heite prognoosid gaaside ja kategooriate kaupa (1)

Kategooria (2)

Eraldi: CO2, CH4, N2O, SF6, NF3, (kt) ja HFCd, PFCd, HFCde ja PFCde täpsustamata segu (kt CO2 ekv) (3)

Kasvuhoonegaaside koguheide (kt CO2 ekv)

HKSi kohane heide (kt CO2 ekv) (4)

JJMi kohane heide (kt CO2 ekv) (5)

 

Aasta

Aasta

Aasta

Aasta

 

Prognoosi baasaasta (6)

t – 5 (7)

t

t + 5

t + 10

t + 15

Prognoosi baasaasta

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

Prognoosi baasaasta

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

Prognoosi baasaasta

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

Kokku ilma LULUCFita

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku koos LULUCFiga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Energeetika

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Kütuse põletamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Energeetikatööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a.

Riiklik elektrienergia ja soojuse tootmine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b.

Nafta rafineerimine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c.

Tahkekütuste tootmine ja muud energeetikatööstuse harud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Töötlev tööstus ja ehitus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Transport

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a.

Riigisisene lennundus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b.

Maanteetransport

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c.

Raudteetransport

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

d.

Riigisisene laevandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

e.

Muu transport

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Muud sektorid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

a.

Kaubanduslik/institutsiooniline

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b.

Eluasemesektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c.

Põllumajandus/metsandus/kalandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Kütuste hajusheide

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Tahkekütused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Nafta ja maagaas ning muu energiatootmisest tulenev heide

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

CO2 transport ja säilitamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Tööstusprotsessid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Mineraalitööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

millest 2.A.1 (tsemendi tootmine)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Keemiatööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

Metallitööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

millest 2.C.1 (raua ja terase tootmine)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.

Kütustest saadavad energiaga mitteseotud tooted ja lahustite kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Elektroonikatööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

F.

OKAde (8) asemel muude toodete kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.

Muu toodete tootmine ja kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

H.

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Põllumajandus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Soolesisene fermentatsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Sõnnikukäitlus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

Riisikasvatus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.

Põllumajandusmaad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Savannide tahtlik põletamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

F.

Põllumajandusjääkide põletamine põllul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.

Lupjamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

H.

Karbamiidi kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

I.

Muud süsinikku sisaldavad väetised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

J.

Muu (täpsustada)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF, teatatud heide ja sidumine) (9)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Metsamaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

Rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.

Märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Asulad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

F.

Muu maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

G.

Puittooted

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

H.

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Jäätmed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A.

Tahkete jäätmete ladestamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B.

Tahkete jäätmete bioloogiline töötlus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C.

Jäätmete põletamine põletustehases ja lahtine põletamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

D.

Reovee puhastamine ja ärajuhtimine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

E.

Muu (täpsustada)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Memokirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahvusvahelise transpordi kütused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lennundus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Meretransport

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Biomassist pärit CO2 heide

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kogutud CO2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaudne CO2 (võimaluse korral) (10)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märge: t tähistab esimest aruandeaastale järgnevat aastat, mis lõpeb numbriga 0 või 5.

Märkused:

(1)

Soovitav on kooskõla käesoleva määruse artikli 8 kohaselt esitatud andmetega.

(2)

Märgendite kasutamine: kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevates IPCC 2006. aasta suunistes (8. peatükk: aruandlusjuhised ja tabelid) kindlaks määratud kasutustingimuste kohaselt võib vajaduse korral kasutada järgmisi märgendeid: IE (hõlmatud teise kategooria all, included elsewhere), NO (heidet ei esine, not occuring), C (konfidentsiaalne) ning NA (ei kohaldata, not applicable), kui prognoosidest ei saada andmeid teatava aruandlustasandi kohta (vt IPCC 2006. aasta suunised).

Märgendit NE (ei ole hinnatud, not estimated) kasutatakse olukorras, kus oleks vaja teha ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi selleks, et koguda andmeid riigi heite üldise taseme ja suundumuse seisukohast ebaolulise kategooria või konkreetsesse kategooriasse kuuluva gaasi kohta. Sellises olukorras peab liikmesriik loetlema kõik kirjeldatud põhjustel välja jäetud kategooriad ja kategooriatesse kuuluvad gaasid ning põhjendama väljajätmist heite või sidumise tõenäolise tasemega ja käsitama neid kategooriatena, mida „ei ole hinnatud“, kasutades aruandlustabelites märgendit „NE“.

(3)

HFCde ja PFCde täpsustamata segu tuleb esitada ainult juhul, kui prognoositakse heidet, mille kohta ei ole võimalik esitada andmeid HFCde või PFCde all.

(4)

Direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluv heide.

(5)

Määruse (EL) 2018/842 kohaldamisalasse kuuluv heide.

(6)

Märgitakse, millisele inventuurile (aasta, versioon) baasaasta kalibreeriti.

(7)

Aasta t – 5 kohta esitatakse väärtused ainult siis, kui t – 5 on pärast prognoosi baasaastat.

(8)

OKA – osoonikihti kahandav aine.

(9)

Aruannetes on sidumine alati miinusmärgiga (–) ja heide plussmärgiga (+). Kui tabelis 1b nõutud teave on esitatud täies ulatuses, ei ole seda punkti vaja esitada.

(10)

Selles tabelis esitatud prognoositud kaudne CO2 heide on osa kasvuhoonegaaside prognoositud koguheitest (välja arvatud ja kaasa arvatud LULUCF) ja selle kohta esitatakse andmed, kui need on kättesaadavad, ning seda prognoositakse muudest teatatud heitkogustest eraldi.

Tabel 1b. Kasvuhoonegaaside teatatud heite ja sidumise prognoosid LULUCFi sektoris, nagu on esitatud riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris (esitatakse juhul, kui tabel 5a ei ole täielikult täidetud) (1) (2)

1. osa: LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside heide ja selle sidumine omavahel vastavuses olevatel inventuuri- ja arvestuskategooriate tasandil

CO2, CH4, N2O kohta eraldi (kt CO2 ekv)

Kasvuhoonegaaside koguheide

(kt CO2 ekv)

Kasvuhoonegaaside allikate ja neeldajate kategooriad

Tabelis 1a kasutatud kategooria

LULUCFi määruse

arvestuskategooria alamkategooria

(tabel 5a)

LULUCFi määruse

arvestuskategooria

Prognoosi baasaasta (3)

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

Prognoosi baasaasta

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

4.A.1

Metsamaaks jääv metsamaa

4.A

Metsamaa

Metsamaaks jääv metsamaa

Majandatav metsamaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.1

Metsamaaks muudetud põllumaa

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud põllumaa

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.2

Metsamaaks muudetud rohumaa

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud rohumaa

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.3

Metsamaaks muudetud märgala

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud märgala

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.4

Metsamaaks muudetud asulad

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud asulad

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.A.2.5

Metsamaaks muudetud muu maa

4.A

Metsamaa

Metsamaaks muudetud muu maa

Metsastatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.1

Põllumaaks jääv põllumaa

4.B

Põllumaa

Põllumaaks jääv põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.1

Põllumaaks muudetud metsamaa

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.2

Põllumaaks muudetud rohumaa

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud rohumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.3

Põllumaaks muudetud märgala

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud märgala

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.4

Põllumaaks muudetud asulad

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud asulad

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B.2.5

Põllumaaks muudetud muu maa

4.B

Põllumaa

Põllumaaks muudetud muu maa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.1

Rohumaaks jääv rohumaa

4.C

Rohumaa

Rohumaaks jääv rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.1

Rohumaaks muudetud metsamaa

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.2

Rohumaaks muudetud põllumaa

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud põllumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.3

Rohumaaks muudetud märgala

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud märgala

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.4

Rohumaaks muudetud asulad

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud asulad

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C.2.5

Rohumaaks muudetud muu maa

4.C

Rohumaa

Rohumaaks muudetud muu maa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.1

Märgalaks jääv märgala

4.D

Märgala

Märgalaks jääv märgala

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.1

Turbakaevanduseks muudetud metsamaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.2

Turbakaevanduseks muudetud põllumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.3

Turbakaevanduseks muudetud rohumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.4

Turbakaevanduseks muudetud asulad

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud asulad

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.1.5

Turbakaevanduseks muudetud muu maa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud muu maa

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.1

Üleujutatud alaks muudetud metsamaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.2

Üleujutatud alaks muudetud põllumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.3

Üleujutatud alaks muudetud rohumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.4

Üleujutatud alaks muudetud asulad

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud asulad

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.2.5

Üleujutatud alaks muudetud muu maa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud muu maa

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.1

Muuks märgalaks muudetud metsamaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.2

Muuks märgalaks muudetud põllumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.3

Muuks märgalaks muudetud rohumaa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.4

Muuks märgalaks muudetud asulad

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud asulad

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D.2.3.5

Muuks märgalaks muudetud muu maa

4.D

Märgala

Märgalaks muudetud muu maa

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.1

Asulateks jäävad asulad

4.E

Asulad

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.1

Asulateks muudetud metsamaa

4.E

Asulad

Asulateks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.2

Asulateks muudetud põllumaa

4.E

Asulad

Asulateks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.3

Asulateks muudetud rohumaa

4.E

Asulad

Asulateks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.4

Asulateks muudetud märgala

4.E

Asulad

Asulateks muudetud märgala

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E.2.5

Asulateks muudetud muu maa

4.E

Asulad

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.1

Muuks maaks jääv muu maa

4.F

Muu maa

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.1

Muuks maaks muudetud metsamaa

4.F

Muu maa

Muuks maaks muudetud metsamaa

Raadatud maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.2

Muuks maaks muudetud põllumaa

4.F

Muu maa

Muuks maaks muudetud põllumaa

Majandatav põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.3

Muuks maaks muudetud rohumaa

4.F

Muu maa

Muuks maaks muudetud rohumaa

Majandatav rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.4

Muuks maaks muudetud märgala

4.F

Muu maa

Muuks maaks muudetud märgala

Majandatav märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F.2.5

Muuks maaks muudetud asulad

4.F

Muu maa

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted, sellest: majandatavalt metsamaalt saadud puittooted

4.G

Puittooted

Majandatavalt metsamaalt saadud puittooted

Puittooted

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted, sellest: metsastatud maalt saadud puittooted

4.G

Puittooted

Metsastatud maalt saadud puittooted

Puittooted

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted, sellest: raadatud maalt saadud puittooted

4.G

Puittooted

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted, sellest: muult maalt saadud puittooted

4.G

Puittooted

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.H

Muu (täpsustada)

4.H

Muu

määruse (EL) 2018/841 alusel arvestust ei peeta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 1b, 2. osa: tabeli 1a kokkuvõte (automaatselt arvutatud)

CO2, CH4, N2O kohta eraldi

(kt CO2 ekv)

Kasvuhoonegaaside koguheide (kt CO2 ekv)

 

Kasvuhoonegaaside allikate ja neeldajate kategooriad (nagu tabelis 1a)

 

 

Prognoosi baasaasta

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

Prognoosi baasaasta

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

 

4.A

Metsamaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.B

Põllumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.C

Rohumaa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.D

Märgala

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.E

Asulad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.F

Muu maa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.G

Puittooted

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.H

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 1b, 3. osa: tabeli 5a kokkuvõte (automaatselt arvutatud)

CO2, CH4, N2O kohta eraldi

(kt CO2 ekv)

Kasvuhoonegaaside koguheide (kt CO2 ekv)

 

 

 

LULUCFi määruse

arvestuskategooria

Prognoosi baasaasta

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

Prognoosi baasaasta

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

 

 

 

Metsastatud maa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Raadatud maa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Majandatav põllumaa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Majandatav rohumaa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Majandatav metsamaa kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Majandatav märgala kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Puittooted kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Arvestamata kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märkused:

(1)

Iga-aastane aruandlus kuni aastani t – 10 on vabatahtlik.

(2)

Heide tuleb esitada positiivsete väärtustena; sidumine tuleb esitada negatiivsete väärtustena.

(3)

Aasta t – 5 kohta esitatakse väärtused ainult siis, kui t – 5 on pärast prognoosi baasaastat.

Tabel 2. Näitajad poliitikasuundade ja meetmete prognoositud edusammude seireks ja hindamiseks, kui neid kasutatakse

Näitaja (1)/lugeja/nimetaja

Ühik

Juhised/määratlus

Juhised/allikas

Näitajat kasutatakse (jah/ei)

Olemasolevate meetmetega

Lisameetmetega

Baasaasta

t

t + 5

t + 10

t + 15

Baasaasta

t

t + 5

t + 10

t + 15

Kogu majanduse CO2-mahukus

t CO2 ekv / SKP

EUR (2016); CO2-mahukuse arvutamisel võetakse aluseks Eurostati määratlusele vastav SKP.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omamaise elektri- ja soojustootmise kasvuhoonegaaside heitemahukus

t CO2 / MWh

Elektri- ja soojustoodangu kogumaht (MWh) Eurostati määratluse kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kasvuhoonegaaside heitemahukus lõppenergia tarbimise puhul sektorite kaupa

 

 

Tööstus

t CO2 ekv / toe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eluasemesektor

t CO2 ekv / toe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Teenindussektor

t CO2 ekv / toe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Transport

t CO2 ekv / toe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Reisijatevedu (võimaluse korral)

t CO2 ekv / toe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaubavedu (võimaluse korral)

t CO2 ekv / toe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisada rida iga muu näitaja kohta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Märge: t tähistab esimest aruandeaastale järgnevat aastat, mis lõpeb numbriga 0 või 5.

Märkused:

(1)

Lisada rida iga prognoosis kasutatud näitaja kohta.

Tabel 3. Teabe esitamine prognooside parameetrite/muutujate kohta, kui neid kasutatakse (1) (2)

Kasutatud parameeter (3) („olemasolevate meetmega“ stsenaarium)

 

Aasta

Väärtused

Vaikimisi ühik

 

 

 

Sektoripõhised prognoosid, mille puhul on kõnealust parameetrit kasutatud (6)

 

Parameeter / muutuja on prognooside osa (7)

Baasaasta = võrdlusaasta

Baasaasta = võrdlusaasta

t – 5

t

t + 5

t + 10

t + 15

Andmeallikas

Andmeallika avaldamise aasta

Andmeallika avaldamise aasta

1.A.1 Energeetikatööstus

1.A.2 Töötlev tööstus ja ehitus

1.A.3 Transport, välja arvatud 1.A.3.a riigisisene lennundus

1.A.4.a Kaubanduslik/institutsiooniline

1.A.4.b Eluasemesektor

1.B Kütuste hajusheide

2 Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine

3 Põllumajandus

4 LULUCF

5 Jäätmed

ELi HKSiga hõlmatud rahvusvaheline lennundus

1.A.3.a Riigisisene lennundus

Märkus juhindumiseks

1.

Üldised parameetrid ja muutujad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahvaarv

 

 

 

 

 

 

 

 

arv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

Reaalkasv

 

 

 

 

 

 

 

 

%

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EUR (2016) (8)

Püsivhinnad

 

 

 

 

 

 

 

 

miljonit eurot

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EUR (2016)

Kogulisandväärtus – kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

miljonit eurot

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EUR (2016)

Kogulisandväärtus – põllumajandus

 

 

 

 

 

 

 

 

miljonit eurot

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EUR (2016)

Kogulisandväärtus – ehitus

 

 

 

 

 

 

 

 

miljonit eurot

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EUR (2016)

Kogulisandväärtus – teenused

 

 

 

 

 

 

 

 

miljonit eurot

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EUR (2016)

Kogulisandväärtus – energiasektor

 

 

 

 

 

 

 

 

miljonit eurot

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EUR (2016)

Kogulisandväärtus – tööstus

 

 

 

 

 

 

 

 

miljonit eurot

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EUR (2016)

Leibkondade arv

 

 

 

 

 

 

 

 

tuhat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Leibkonna suurus

 

 

 

 

 

 

 

 

elanikku/leibkond

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Leibkonna kasutada olev tulu

 

 

 

 

 

 

 

 

EUR/aastas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Reisijakilomeetrite arv (kõik transpordiliigid)

 

 

 

 

 

 

 

 

miljonit reisijakilomeetrit