ID-kaart

Lihtotsing

Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud" muutmine
Vabariigi Valitsus 15.10.2021 korraldus number 361; jõustumiskuupäev 18.10.2021

redaktsioon 18.10.2021 [RT III, 15.10.2021, 3]

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine

Vastu võetud 15.10.2021 nr 361

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punkti 3, lõike 5 punkti 3 ja lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8:

1. Muuta Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korraldust nr 305 "COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ järgmiselt:
1) täiendada punkti 5 alapunktiga 31 järgmises sõnastuses:
"31) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;“;
2) sõnastada punkti 14 alapunkt 3 järgmiselt:
"3) ta on punktis 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi;“.

2. Korraldus jõustub 18. oktoobril 2021. a.

3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 3, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta, abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Käesoleva korraldusega täiendatakse korralduse punkti 5 alapunktiga 31, täiendades erandeid, mille alusel on isik 10-kalendripäevasest elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustusest ja SARS-CoV-2 testimise nõuetest vabastatud, kui ta on saanud täiendava COVID-19 vaktsiinidoosi.

Seni on 10-kalendripäevasest elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustusest ja testimise nõuetest olnud vaktsineerimise alusel vabastatud isikud, kes on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Samuti isikud, kes on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

Täiendavate COVID-19 vaktsiinidooside manustamise tõttu on vajalik kehtivat regulatsiooni täpsustada, kohaldades vabastust ja testimise erandeid sarnastel alustel vaktsineerimiskuuri läbinutega ka neile isikutele, kes on saanud täiendavad COVID-19 vaktsiinidoosid.

Täiendavate COVID-19 vaktsiinidooside all mõeldakse COVID-19 vaktsiinidoosi (lisadoos või tõhustusdoos), mis on manustatud pärast esmase vaktsineerimiskuuri läbimist. Lisadoosi vajavad vaktsineerimiskuuri sisuliseks lõpetamiseks tõsise immuunpuudulikkusega inimesed, kellel ei teki kahe doosiga (või Jansseni vaktsiini puhul ühe doosiga) piisavat kaitset. Tõhustusdoosi võivad vajada vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed immuunsuse nõrgenemise tõttu teatud aja möödudes.

Edaspidi on 10-kalendripäevasest elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustusest ja testimise nõuetest vabastatud ka täiendava COVID-19 vaktsiinidoosi saanud isikud, sest täiendava vaktsiinidoosi saanud isikutel pikeneb immuunsuse kestus.

Korraldusega nähakse ette, et isikule ei kohaldata korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja SARS-CoV-2 testimise nõudeid, kui ta on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud täiendava doosi ning täiendavast doosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta. Isik, kes saab täiendava doosi, peab genereerima uue tõendi.

Tulenevalt eelviidatud muudatusest täpsustatakse ka korralduse punkti 14 alapunkti 3 selles osas, et vaktsineerituks loetakse ka isik, kes on saanud täiendava vaktsiinidoosi.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

Kaja Kallas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

avalikgif