ID-kaart

Lihtotsing

Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine
Vabariigi Valimiskomisjon 15.10.2021 otsus number 20; jõustumiskuupäev 15.10.2021

redaktsioon 15.10.2021 [RT III, 19.10.2021, 1]

Virgo Kruve kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 15.10.2021 nr 20

Kaebuse sisu

Virgo Kruve, kes kandideerib Rakvere linnas Erakond Eestimaa Rohelised nimekirjas, esitas 14. oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse. Kaebaja nõue on peatada elektrooniline hääletamine. Kaebaja ei ole veendunud, et elektroonilisel hääletamisel kasutatav valijarakendus töötab õigesti ja valimistulemust ei moonuta, sest sertifikaat on 6. oktoobrist 2021, kuid prooviläbimine tehti 5. oktoobril 2021. Samuti ei olnud samad faili sõrmejälje numbrid, mis olid avalikustatud 11. oktoobril 2021. Lisaks viitab kaebaja, et riigi valimisteenistus ei ole testimise tulemust kinnitanud ega avalikustanud.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

Riigi valimisteenistuse 2. septembri 2021 korralduse nr 6 "Elektroonilise hääletamise süsteemi testimise ajakava ja ulatus 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“ alusel viis 5. oktoobril 2021 testimise (kasutatud ka mõistet prooviläbimine) läbi elektroonilise hääletamise rakkerühm, mille juht on Indrek Leesi (riigi valimisteenistuse 2. septembri 2021 korraldus nr 3 "Elektroonilise hääletamise rakkerühma liikmete nimetamine 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks“). Korraldusega on kinnitatud, et prooviläbimisel testitakse elektroonilist hääletamist ja elektroonilise hääle kontrollimist (ulatus).

Prooviläbimise eesmärk on võtmeosakute loomine, millega on võimalik hääli anda ja avada, võtmeosakute ja võtmeosakute loomiseks kasutatava kõvaketta pitseerimine audiitorite poolt ja vaatlejate juuresolekul. Prooviläbimisel testitakse võtmeid ja seda, et hääli saab anda ja kas hääled pärast avanevad. Võtmeosakuid saavad elektrooniliste häälte avamiseks kasutada vaid kindlaks määratud hulk võtmeosakute valdajaid ühiselt audiitorite juuresolekul. Võtmeosakud luuakse arvuti vahemälus, privaatvõtit ega ka selle võtmeosakuid ei salvestata kunagi kõvakettale. Oluline on pitseerida kinni kõik seadmed, millele on talletatud privaatvõtme osakud häälte avamiseks ja mida on kasutatud privaatvõtme paaride loomiseks. Ülejäänud riistvara, sh protsessor, emaplaat, graafikakaart ja operatiivmälu, on usaldatavad toimingute tegemiseks.

Valijarakendus luuakse Windowsi, Linuxi ja Mac operatsioonisüsteemidega arvutitele. Selleks, et veenduda, kas valijarakendus annab hääle õigele kandidaadile, on kontrollrakendus. Valijarakendus ei ole muutunud, kuid valijarakendus ei pea jääma hääletamise lõpuni samaks. Sellist nõuet dokumentatsioonist ei tulene. Valijarakenduse muutmine ei sisalda endas mingit riski, sest hääle õigsust saab kontrollida kontrollrakendusega. Uue valijarakenduse tegemine ei muuda valijarakenduse töö põhimõtteid. Valijarakendus, millega tehti 5. oktoobril 2021 prooviläbimine, on sama, millega korraldatakse hääletamist, kuid selle valijarakenduse signeerimine toimus hiljem ning see ei ole dokumentatsiooniga vastuolus. 6. oktoobril 2021 signeeriti valijarakendus. Riigi valimisteenistuse kättesaadavaks tehtud valijarakendust ei ole kohustuslik kasutada. Vabariigi Valimiskomisjoni 5. märtsi 2021 otsuse nr 6 "Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks“ järgi peab elektrooniline hääl sisaldama otsuse punktis 3.3 nimetatud andmeid. Kui kõiki neid andmeid ei ole, saadakse töötlemisel viga ja selline elektrooniline hääl on kehtetu. Valijarakenduses hoitakse ainult jaoskondade ja ringkondade nimekirju. Kandidaatide nimekiri on serveri komponendis. Kaebuse lisas 2 toodud sõrmejälje numbrite puhul on kaebaja õigete numbrite asemel vaadanud sertifikaadi välja andnud asutuse sõrmejälje numbrit. Valijarakenduse sõrmejälje numbrid ei ole muutunud.

Testimise toimingu käigus kuvati vaatlejatele rakkerühma poolt koostatud raport. Rakkerühma esindaja allkirjastas raporti 12. oktoobril 2021 ning riigi valimisteenistuse juht kinnitas testimise tulemused allkirjaga. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 482 lõike 4 punktist 3 ei tulene, et testimise tulemus tuleb kinnitada õigusaktiga. Testimine on menetlustoiming, mille tulemus vormistatakse kirjalikult. Samuti ei anna riigi valimisteenistus ka korraldust testimise tulemuse avalikustamise kohta: ka sel juhul on tegemist toiminguga. Testimise tulemuse on riigi valimisteenistuse juht kinnitanud allkirjaga ja see on avaldatud 14. oktoobril 2021 valimised.ee veebilehel (https://www.valimised.ee/sites/default/files/2021-10/Proovilabimine_KOV_2021_5okt.asice). Raporti hilisem vormistamine ja allkirjastamine ei muuda testimise tulemust. Testimine oli edukas ja vigu ei tuvastatud. Kaebaja sai ise vaatlemise käigus veenduda, et valijarakendus töötab seaduse kohaselt. Kaebaja viibis ise prooviläbimise toimingu juures.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 64 kohaselt saab kaebuse esitada isik, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Kaebuses on nimetatud, et kaebaja kui kandidaadi subjektiivseid õigusi riivab testimata (kinnitamata testimistulemusega) riist- ja tarkvaraga serveri kasutamine, sest selle õigesti töötamine ei ole tõendatud.

2. Kaebaja nõue on elektroonilise hääletamise peatamine. Vastavalt KOVVS § 12 lõike 2 punktile 4 on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus "mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada elektrooniline hääletamine, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks läbi viia käesoleva seaduse nõuete kohaselt“ ning vajaduse korral teeb riigi valimisteenistus sellekohase ettepaneku. Vabariigi Valimiskomisjon teeb vajaduse korral need otsused, lähtudes igasugusest asjassepuutuvast usaldusväärsest teabest, mis tal olemas on.

Kaebaja ei olnud veendunud, et elektroonilisel hääletamisel kasutatav valijarakendus töötab õigesti ega moonuta valimistulemust, sest valijarakenduse sertifikaat on 6. oktoobrist 2021, st signeeritud pärast prooviläbimist, mis toimus 5. oktoobril 2021. Vabariigi Valimiskomisjon nõustub riigi valimisteenistuse selgitusega, et valijarakenduse signeerimine pärast testimist ei muuda valijarakendust ebaturvaliseks, sest valijarakenduse tööpõhimõte ei muutu ning valijarakenduse tööd saab kontrollida kontrollrakendusega. Juhul, kui elektrooniliste häälte hulka satub elektrooniline hääl, mis ei sisalda kõiki elektroonilise hääle komponente, mis on nõutud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, ei ole see elektrooniline hääl kehtiv.

Kaebaja tõi välja, et valijarakenduse faili sõrmejälje numbrid ei olnud samad, mis olid avalikustatud 11. oktoobril 2021. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul sai kaebaja vastuse, et ta oli vaadanud sertifikaadi välja andnud asutuse sõrmejälje numbrit ning veendus koosolekul, et valijarakenduse faili sõrmejälje numbrid olid samad.

Riigi valimisteenistus selgitas kaebajale koosolekul ka seda, et testimise tulemus selgus prooviläbimisel, kus kaebaja ka ise viibis. Selle toimingu kohta koostas elektroonilise hääletamise rakkerühma juht Indrek Leesi raporti, mille on kinnitanud riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe. Testimise tulemuse raport on avaldatud ka valimised.ee veebilehel. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et riigi valimisteenistus ei ole testimise tulemust kinnitanud ega avalikustatud. Vabariigi Valimiskomisjon nõustub, et raporti hilisem vormistamine ja allkirjastamine ei muuda testimise tulemust. Seadusest ei tulene, et kinnitamine peab toimuma korraldusega. Kaebaja sai vaatlejana ise vahetult veenduda, et testimine oli edukas ja tõrkeid ei tuvastatud. Testimise juures viibisid audiitorid, kelle vahearuandega sai kaebaja 8. oktoobril 2021 tutvuda.

Vabariigi Valimiskomisjon nõustub riigi valimisteenistuse selgitustega, mis käsitlesid elektrooniliseks hääletamiseks kasutatava riist- ja tarkvara dokumenteerimist. Komisjon ei tuvastanud, et elektroonilise hääletamise läbiviimiseks ei ole süsteem turvaline või töökindel, mis tingiks elektrooniline hääletamise peatamise.

Tuginedes eelnevale ja võttes arvesse kaebuse väiteid, ei ole alust asuda seisukohale, et elektroonilise hääletamise läbiviimine seadusega nõutud viisil ei ole võimalik.


Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1 Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata.

Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Oliver Kask
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

avalikgif