ID-kaart

Lihtotsing

Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Silvia Ulrike Sihveri kaebuse läbivaatamine
Vabariigi Valimiskomisjon 25.10.2021 otsus number 23; jõustumiskuupäev 25.10.2021

redaktsioon 25.10.2021 [RT III, 26.10.2021, 4]

Silvia Ulrike Sihveri kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 25.10.2021 nr 23

Kaebuse sisu

Silvia Ulrike Sihver esitas 20.10.2021 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebuse kohaselt ei võimaldatud tal hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Saue valla valimisjaoskonnas nr 1, sest ta esitas hääletamiseks oma isikutunnistuse ja passi, mis olid kehtivustähtaja ületanud. Sellega rikuti tema põhiseadusega kaitstud subjektiivseid õigusi. Kaebaja taotleb Saue valla valimisjaoskonna nr 1 hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist ja kordushääletamise korraldamist, kuna toimunu mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi.

Kaebaja leiab, et esitatud kehtetud dokumendid olid küll kehtivustähtaja ületanud, kuid muus osas vastasid kõigile isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 2 lõikes 1 kehtestatud ja isiku tuvastamiseks vajalikele nõuetele. ITDS § 181 lõike 1 alusel tehakse isikusamasuse kontrollimisel dokumendi kasutaja kindlaks dokumenti kantud andmete ning isiku võrdlemise teel. Antud juhul ei muutnud asjaolu, et dokument oli oma kehtivustähtaja ületanud, võimatuks kaebaja isiku tuvastamist dokumenti kantud andmete ja isiku võrdlemise teel. Kaebaja nõustub Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohaga lahendis 3-4-1-20-05, et valimistulemuste avalik usaldatavus ei ole saavutatav ilma valija isikukontrollita ning nõue tõendada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamissedeli saamiseks oma isikusamasust riigi poolt tunnustatud isikut tõendava dokumendi abil on vajalik.

Kaebaja leiab, et küsimus dokumendi kehtivusest ei muutnud võimatuks tema isikusamasuse tuvastamist esitatud dokumentide abil ning rikkus seega ebaproportsionaalselt tema õigusi. Kaebaja ei soovi antud näitega õigustada oma dokumendi kehtivustähtaja ületamist, vaid viitab eesmärgi, milleks on isiku tuvastamine, olulisusele, mitte abinõu sedavõrd suurele kaalukusele. Kaebaja märgib, et jaoskonnakomisjoni liige, kes keeldus talle hääletamissedelit väljastamast, tunneb teda isiklikult. Muid isikut tõendavaid dokumente kaebajal ei ole. Kaebaja küll alustas ID-kaardi uuendamisega 13.08.2021, kuid nõuetekohase foto tegemise ning sõrmejälgede esitamise probleemide tõttu sai alles 15.10.2021 kell 15.50 Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) teate, et ID-kaart on valmis ning sellele on võimalik järgi tulla.

Kaebaja leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) ei sätesta, et isik tuleb tuvastada üksnes kehtiva dokumendi alusel, seda ei rõhuta ka Riigikohus lahendis 3-4-1-20-05. Mõistet kehtetu dokument kasutatakse õigusaktides, õiguskeeles ja igapäevases asjaajamises üsna sageli. Seega ka aegunud või kehtetuks tunnistatud dokument on mingis mõttes jätkuvalt ikkagi dokument. Oma sisult ta ju ka vastab dokumendi sisule esitatud nõuetele. Dokumendi kehtivusele rõhub üksnes Vabariigi Valimiskomisjon oma aktides ja juhendites, selgitamata, miks seda osa seaduse sõnastuses täpsustatakse. See aga omakorda kinnitab, et ka Vabariigi Valimiskomisjon tunnistab, et on olemas kahte sorti dokumente: kehtivad ja kehtetud dokumendid.

Kaebaja leiab, et Eestis jätab PPA uue isikut tõendava dokumendi väljastamisel aegunud dokumendi selle valdajale. Igapäevaelus annab see inimestele ajutise võimaluse enda isikut tõendada olukordades, kus kehtiv dokument on nt varastatud, kadunud või hävinud ja muud dokumenti kas ei ole või see ei sobi mõnel muul põhjusel, nt pole riigiasutuse poolt väljastatud, või ei sisalda nõutavat infot. Erandlikel puhkudel võiks inimesele siiski anda võimaluse ka kehtetu dokumendiga osaleda nendel harvadel ja üksikutel üritustel, mil saame ennast tunda riigi kõrgema võimu kandjatena. Inimene ei ole kehtiva dokumendi puudumisel alati süüdi laiskuses või hooletuses, vaid selliselt on asjad kujunenud nende tahtest või püüdlustest sõltumata. Ka siin võiks tulla kõne alla mõiste vääramatu jõud. Valimisjaoskondades on moodustatud jaoskonnakomisjonid, kes võiksid ju selliste küsimustega operatiivselt tegeleda ning kasvõi kollegiaalselt jõuda otsusele, kas isikusamasust on võimalik aegunud dokumendi alusel tuvastada või mitte. Tegemist oleks üksnes erandjuhul tehtava toiminguga, kui inimene tõesti on püüdnud oma dokumenti aegsasti taastada ning see pole temast sõltumatutel asjaolude õnnestunud või on lühikese perioodi jooksul enne valimisi sattunud oma dokumendiga kuriteo või õnnetuse ohvriks.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. Kaebuse sisu on, et jaoskonnakomisjoni liige ei võimaldanud tõendada oma isikut kehtetu isikut tõendava dokumendiga. Seega on kaebajal kaebeõigus vastavalt KOVVS §-dele 63 ja 64, kuna vaidlustatav jaoskonnakomisjoni toiming (keeldumine hääletamissedeli väljastamisest) võis rikkuda tema õigust hääletada.

2. KOVVS § 45 lõige 2 sätestab, et hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja isikut tõendav dokument oli kehtetu, vaid selles, kas isikut tõendava dokumendi alusel peab jaoskonnakomisjon valijale andma hääletamissedeli olenemata dokumendi kehtivusest.

3. Kõigepealt käsitleb Vabariigi Valimiskomisjoni seda, kas isikut tõendav dokument on nõutav hääletamissedeli saamiseks. KOVVS § 45 lõikes 2 sätestatud nõue on üheselt mõistetav ning dokumendinõuet ei saa asendada valija isiku tuvastamisega muul moel, nt lugeda isik tuvastatuks juhul, kui ta on jaoskonnakomisjoni liikmetele tuttav.

4. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et KOVVS § 45 lõike 2 alusel esitatav isikut tõendav dokument peab olema kehtiv. Ei KOVVS-ist ega ITDS-ist nähtu, et väljastatud isikut tõendaval dokumendil oleks iseseisev tõendusväärtus sõltumatult dokumendi kehtivusest või kehtetusest. Vaidlus selle üle, kas kehtetut isikut tõendavat dokumenti võiks nimetada dokumendiks või isikut tõendavaks dokumendiks, on semantilist laadi. Kehtiv dokument peab vastama kõigile ITDS §-s 16 sätestatud nõuetele, kehtivusaeg on üks dokumendi kehtivuse nõuetest vastavalt ITDS § 16 punktile 2. Valimistel isiku tuvastamise eesmärk on välistada hääleõiguseta isikute hääletamist, samuti teise valija nimel hääletamist, samuti topelthääletamist. Selle tagamiseks on valimisseaduses sätestatud isiku tuvastamise nõue. ITDS-is on isikutunnistuse puhul sätestatud, kui kaua dokumenti sellel eesmärgil kasutada saab.

5. KOVVS § 19 lõike 2 punkti 1 kohaselt annab riigi valimisteenistus valimiste ühetaolisuse tagamiseks valimiste korraldajatele kirjalikke juhendeid. Riigi valimisteenistuse 13.08.2021 korraldusega nr 1 kinnitatud hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhendi kohaselt esitab valija hääletamissedeli saamiseks kehtiva isikut tõendava dokumendi (ptk 2.3). Seda juhendit on Saue valla jaoskonnakomisjon nr 1 järginud. Samuti ei oleks jaoskonnakomisjonil praktikas võimalik hinnata, kas esitatud (kehtetu) dokument on igal konkreetsel juhul piisav isiku tuvastamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon täpsustab, et dokumendi kehtivuse nõuet on täpsustatud riigi valimisteenistuse juhendis, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni juhendites, nagu märgitud kaebuses.

6. Vabariigi Valimiskomisjon märgib täiendavalt, et rahvusvaheline praktika valija tuvastamisel on erinev. Isikut tõendava dokumendi esitamise nõue on vaid üks võimalikest lahendustest. Eesti seadused näevad eri menetluste jaoks ette erinevaid isiku tuvastamise võimalusi. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on KOVVS § 45 lõike 2 kohaselt ainsaks valija tuvastamise vahendiks isikut tõendav dokument. Seda saab muuta ainult seadusandja, lähtudes eesmärgist ära hoida teise isiku eest valimist ja arvestades pettuse ohu suurust.

7. Kaebuses on muu hulgas viidatud ka pensionitunnistusele, mis kehtib tähtajatult. Alates 01.01.2017 väljastatud pensionitunnistused enam ei ole isikut tõendavad dokumendid, sest pensionitunnistusel ei ole enam ei fotot ega allkirja kujutist (pensionikindlustuse seaduse § 35 ning sotsiaalministri 18.06.2019 määruse nr 43 "Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord" § 2 lõige 2).

8. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Seetõttu puudub alus ka kaaluda vajadust tühistada Saue valla valimisjaoskonna nr 1 hääletamistulemus.


Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Silvia Ulrike Sihveri kaebus rahuldamata.

Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Oliver Kask
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

avalikgif