ID-kaart

Lihtotsing

Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Mart Kallase kaebuse läbivaatamine
Vabariigi Valimiskomisjon 22.10.2021 otsus number 25; jõustumiskuupäev 22.10.2021

redaktsioon 22.10.2021 [RT III, 26.10.2021, 6]

Mart Kallase kaebuse läbivaatamine

Vastu võetud 22.10.2021 nr 25

Kaebuse sisu

Mart Kallas esitas 20.10.2021 riigi valimisteenistusele avalduse puuduse kohta valimiste korralduses. Kaebaja kandideeris 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Tallinna linnas. Kaebaja vaatles 18.10.2021 häälte teistkordset lugemist Tallinnas Kalevi spordihallis, mida viis läbi Tallinna Linna Valimiskomisjon. Kaebaja avastas vaatluse käigus alljärgnevad asjaolud:

1) kandidaadile nr 715 antud hääled olid sedelitel, mis olid täidetud visuaalsel vaatlemisel sama inimese poolt sama käekirjaga. Enamusel sedelitel vaheldusid paar erinevat käekirja, kuid ühtlaselt jooksis läbi samasugune numbrite kirjutamise viis, mis ei ole tavapärane, sest erinevate inimeste kirjutatud numbrid peaksid teoorias ja ka praktikas erinema;

2) kandidaadi nr 715 osadel sedelitel puudus nähtav murdejälg ja sedelid olid ka tembeldatud. Ka murdejäljeta sedelitel domineerisid samade käekirjadega kirjutatud numbrid;

3) ka kandidaadi nr 784 sedelid olid valdavalt täidetud ühe ja sama käekirjaga;

4) kaebajas tekitas küsimusi Kalevi Spordihalli tribüünil olev paberkott kirjaga "Lasnamäe õige", mille sisuks olid sõrmeniisutuse padjad.

Kaebusele on lisatud fotod hääletamissedelitest. Kaebaja viitab KarS §-dele 344–346, leiab, et häälte teistkordsel lugemisel on tegemist kahtlaste ja kuriteokoosseisule viitavate asjaoludega ning leiab, et karistatav on kõigi dokumentide intellektuaalne või materiaalne võltsimine ja sellisena kasutamine.

Kaebaja palub valimistulemusi Tallinnas enne mitte välja kuulutada, kui on saabunud selgus kahtlaste hääletamissedelite osas.


Tallinna Linna Valimiskomisjoni selgitused

Tallinna Linna Valimiskomisjon ei nõustu oma 21.10.2021 selgituses nr 2-4/1735 kaebaja väidetega ja vaidleb nendele täies ulatuses vastu. Mart Kallase väited on paljasõnalised, mille kinnituseks pole valimiskomisjonile esitatud ühtegi tõendit. Valimiskomisjon on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja riigi valimisteenistuse antud juhistega on valimiste läbiviimise korraldus üles ehitatud nii, et kellegi teise eest hääletamissedeleid täita ja hääletamiskasti asetada on sisuliselt võimatu. See eeldab mahukaid rikkumisi, millel peaks olema palju osalisi. Selliseid asjaolusid pole aga kaebaja esile toonud ega ühtegi tõendit esitanud. Jaoskondade töös osalesid kümned kaasatud isikud, kellel on võimalik vajaduse korral täiendavalt kinnitada valimistoimingute läbiviimise korrektsust Lasnamäe ja Mustamäe jaoskonnas. Tallinna Linna valimiskomisjon selgitab jaoskonnakomisjonide moodustamise korda ning leiab, et enamik erakondade esitatud esindajatest oli kaasatud jaoskonnakomisjoni töösse põhiliikmetena ning erakondade esindajaid jagus igasse jaoskonnakomisjoni. Ühtegi puudust turvavahendite juures ei ole tuvastatud, ühtegi tähelepanekut ei ole vaatlejatelt kogu valimisperioodil laekunud. Vaatlejatel ja ajakirjanike kaameratel oli võimalik protsessi kogu aeg jälgida ja seda võimalust kasutati laialdaselt.

Valimispäeva õhtul ja ööl laekunud valimiskastid hoiti selleks ettenähtud suletud, turvatud ja pitseeritud ruumides. Valimiskastid avati kõigi kohalolnud valimiskomisjoni liikmete, ajakirjanike ja vaatlejate, sh kaebaja juuresolekul. Kuna jaoskonnakomisjoni esimees esitas koos valimiskastiga turvaplommide ja -kleebiste arvestuslehe, siis oli kaebajal võimalus veenduda ka kasti avamisel kasutatud turvavahendite õigsuses. Seda võimalust kaebaja ei kasutanud, küll aga kasutasid seda näiteks Venemaalt saabunud vaatlejad. Kaebaja esitas valimiskorralduse kohta vaid küsimusi, millele valimiskomisjon jooksvalt alati ka vastas.

Sedelite murdejälgede puudumise kohta leiab komisjon, et sellised väited on tõendamata ega kinnita valimistulemuste võltsimist. Sedel võib kastis sees asetseda nii murtud kui ka avatud kujul olenevalt sellest, kui tugevasti valija hääletamissedeli kokku murdis ning kuidas sedel kasti kukkus. Valimispäeva õhtul valimiskasti avamisel keeratakse sedelite küljed uuesti lahti, et oleks võimalik kontrollida neile kirjutatud numbreid ning sedelid üle lugeda. Kõik sedelid loetakse üle lahtipööratuna ning selliselt ka pakendatakse. Seega sõltub murdmisjälje tugevus mitmest tegurist. Ilma murdmisjäljeta sedeleid pole aga valimiskomisjon tuvastanud ning seda ei kinnita ka kaebaja tehtud fotod. Tuleb aga sedastada, et murdmisjälje olemasolu või puudumine ei tõenda hääletamistulemuste võltsimist. Halvimal juhul saaks see osundada valimissaladuse mittetagamisele, kui hääletaja kirjutatud number võis olla enne hääletamiskasti laskmist teistele nähtav.


Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht ja põhjendused

1. Kaebaja esitas riigi valimisteenistusele avalduse puuduste kohta valimiste korralduses. Sisuliselt on vaidlustatud Tallinna Linna Valimiskomisjoni toimingut – häälte teistkordset lugemist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 62 lg 1 sätestab, et avalduse puuduse kohta võib esitada juhul, kui isik leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil. Valimiste korraldajad on KOVVS § 18 lõike 1 kohaselt riigi valimisteenistus, valla- ja linnasekretärid ja jaoskonnakomisjonid. Valla või linna valimiskomisjoni toimingu peale saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile vastavalt KOVVS §-le 63. Seetõttu käsitab Vabariigi Valimiskomisjon esitatud avaldust kaebusena ning vaatab selle läbi.

2. Kaebaja kandideeris 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Tallinna valimisringkonnas nr 5 (Mustamäe linnaosa). Hääletamistulemuste korrektsest kindlakstegemisest sõltub valimistulemus Tallinna linnas. Seega on kaebajal kaebeõigus vastavalt KOVVS §-le 64.

3. Kaebuse järgi on hääletamissedelid täidetud osaliselt sama käekirjaga. Kaebusele on lisatud fotod hääletamissedelite kohta. Hääletamissedelile kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber vastavalt KOVVS § 45 lõikele 6. Esitatud fotodelt ei nähtu, et numbrid oleksid ühesugused, samuti ei saa ainult kirjutatud numbrite järgi teha järeldusi käekirjade identsuse kohta. Täpsem vastus eeldab käekirjaekspertiisi tegemist, mis ei ole võimalik Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ja mille läbiviimiseks ei pruugi kolmekohaliste numbrite kirjutamise võrdlemine olla piisav. Kahtluse korral on kaebajal võimalik pöörduda politsei või prokuratuuri poole.

4. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et hääletamissedeli täitmisel juhendatakse valijat täitma sedelit üheselt mõistetavalt, mitte individuaalses stiilis või varieerides numbri kirjutamise kuju. Vastavalt KOVVS § 54 lõike 7 punktile 5 tunnistatakse kehtetuks hääletamissedel, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. Riigi valimisteenistus on valija juhendamiseks sedeli täitmisel, sh numbrite kirjutamise ühtlustamiseks abivahendina koostanud plakati hääletamissedeli täitmise kohta. Plakatitel on ära toodud ka soovitatav numbrite kuju, et ühtlustada sedelitele numbrite kirjutamist.

5. KOVVS § 45 lõige 9 sätestab, et pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku. Selle nõude tagamiseks on riigi valimisteenistuse 13.08.2021 korraldusega nr 1 kinnitatud hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhendis sätestatud, et jaoskonnakomisjoni liige annab valijale kokkumurtud hääletamissedeli (ptk 2.4). Sama nõue on juhendis väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamisel (ptk 2.7.1), asukohas ja asutuses hääletamisel (ptk 2.10.1) ja kodus hääletamisel (ptk 2.11.1). Kui sedelid ei ole kokku murtud, on jaoskonnakomisjon(id) hääletamise korraldamisel rikkunud KOVVS § 45 lõike 9 ja eelpool viidatud riigi valimisteenistuse juhendi nõudeid. 2021. aasta valimistel kasutatud hääletamissedelitel oli trükikojas murdekoht ette soonitud, mistõttu visuaalsel vaatlusel ei saa tagantjärgi üheselt kindlaks teha, kas jaoskonnakomisjoni liige on sedeli valijale andes kokku murdnud või mitte. Sedelite kokku murdmise jälg ei pruugi olla selgelt nähtav, kui sedeleid on hoitud virnas lahti voldituna. Kaebusele lisatud fotolt nr 3 ei nähtu, et sedeleid ei oleks kokku murtud.

6. Kaebaja kirjeldatud paberkotid ja nende sisu ei seondu kandidaatidele nr 715 ja 784 antud häälte lugemisega. Nagu kaebusest nähtub, olid kottides sõrmeniisutuse padjad. Kottidele kirjutatud tekstist ei saa järeldada valimispettust.

7. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata.


Lähtudes KOVVS § 66 lõike 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:

jätta Mart Kallase kaebus rahuldamata.

Vastavalt KOVVS §-le 661 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

Oliver Kask
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

avalikgif