ID-kaart

Täna jõustunud aktid

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/1231, 27. august 2020, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artiklites 22 ja 23 sätestatud uuringute tulemusi käsitlevate aastaaruannete vormi ja juhiste ning mitmeaastaste uuringukavade vormi ja praktilise korra kohta
Euroopa Komisjon 27.08.2020 määrus number 1231; jõustumiskuupäev 17.09.2020

redaktsioon 17.09.2020

28.8.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 280/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1231,

27. august 2020,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artiklites 22 ja 23 sätestatud uuringute tulemusi käsitlevate aastaaruannete vormi ja juhiste ning mitmeaastaste uuringukavade vormi ja praktilise korra kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 22 lõike 3 teist lõiku ja artikli 23 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2016/2031 artiklis 22 on sätestatud liikmesriikide kohustus teha riskipõhiseid uuringuid, et kontrollida liidu karantiinsete taimekahjustajate esinemist ning märke ja sümptomeid selliste taimekahjustajate esinemisest, mille suhtes kohaldatakse artiklis 29 osutatud meetmeid või artikli 30 lõike 1 kohaselt vastu võetud meetmeid, kõikidel aladel, kus asjaomaseid taimekahjustajaid teadaolevalt varem ei ole esinenud, ning esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele igal aastal nende uuringute tulemused.

(2)

Samamoodi on määruse (EL) 2016/2031 artiklis 24 sätestatud liikmesriikide kohustus teha igal aastal prioriteetsete taimekahjustajate kohta uuringud vastavalt artikli 22 lõikele 1 ja artikli 22 lõikele 2.

(3)

Komisjoni taotlusel on Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) töötanud välja taimekahjustajate jälgimise töövahendi, mis sisaldab taimekahjustaja uuringukaarte liidu karantiinsete taimekahjustajate kohta ning erisuuniseid statistiliselt usaldusväärse ja riskipõhise taimekahjustajatega seotud uuringu lähenemisviisi kohta ja konkreetset teavet konkreetsete taimekahjustajatega seotud uuringute kohta. Selle töövahendi eesmärk on abistada liikmesriike uuringute kavandamisel ja tegemisel, et tagada ühtne lähenemisviis kogu liidu territooriumil.

(4)

Selleks et tagada liikmesriikide uuringutulemuste ühetaoline esitamine, tuleks vastu võtta aastaaruande standardvorm kõigi asjaomaste taimekahjustajate kohta, sealhulgas juhised selle täitmiseks. Kõnealune vorm peaks põhinema määruse (EL) 2016/2031 artikli 22 lõikes 2 loetletud elementidel ja määruse (EL) 2016/2031 kohaselt vastu võetud rakendusaktides konkreetsete taimekahjustajate kohta sätestatud kohaldatavatel uuringunõuetel, samuti asjaomastel taimekahjustajate uuringukaartidel ning vajaduse korral toiduohutusameti poolt selle jaoks välja töötatud erisuunistel. Tervikliku lähenemisviisi tagamiseks peaks vorm hõlmama uuringuid, milles käsitletakse liidu karantiinseid taimekahjustajaid ja määruse (EL) 2016/2031 artiklites 29 ja 30 sätestatud meetmete kohaldamisalasse kuuluvaid taimekahjustajaid sellistel aladel, kus taimekahjustajaid liidus teadaolevalt ei esine.

(5)

Siiski on mõned taimekahjustajad, mille puhul teatavate määruse (EL) 2016/2031 rakendusaktidega nõutakse statistikapõhiste uuringute tegemist. Teatavate taimekahjustajate puhul võivad liikmesriigid otsustada kasutada statistikapõhist lähenemisviisi. Seepärast on asjakohane kehtestada statistikapõhiste uuringute jaoks konkreetne vorm, sest see sobiks paremini selliste uuringute elementide esitamiseks.

(6)

Kõnealune mitmeaastaste uuringukavade vorm ja praktiline kord määruse (EL) 2016/2031 artikli 23 lõikes 1 sätestatud elementide kohaldamiseks konkreetsete taimekahjustajatega seotud riskide suhtes peaks põhinema kogemustel, mida liikmesriigid on seni saanud seoses uuringute ülesehitamise, tegemise, aruandluse ja esitamisega, ning toiduohutusameti koostatud taimekahjustaja uuringukaartidel ja vajaduse korral konkreetseid jälgitavaid taimekahjustajaid käsitlevatel suunistel.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Uuringute tulemusi käsitleva aastaaruande vorm ja juhised

1.   Määruse (EL) 2016/2031 artiklites 22 ja 24 sätestatud taimekahjustajatega seotud uuringute tulemusi käsitlevate, liikmesriikide poolt komisjonile esitatavate aastaaruannete vorm ja juhised on esitatud käesoleva määruse I lisas.

2.   Vastavalt lõikes 1 osutatud vormile ja juhistele koosnevad uuringute tulemusi käsitlevad aastaaruanded järgmistest osadest:

a)

I osa: üldteave uuringute tulemuste kohta;

b)

II osa: uuringute tulemuste esitamine;

c)

III osa: uuringute tulemuste kokkuvõte ja taimekahjustajate staatuse ajakohastamine.

Artikkel 2

Mitmeaastaste uuringukavade vorm ja praktiline kord elementide kohaldamiseks konkreetsete taimekahjustajatega seotud riskide suhtes

1.   Mitmeaastaste uuringukavade vorm ja praktiline kord määruse (EL) 2016/2031 artikli 23 lõikes 1 sätestatud elementide kohaldamiseks konkreetsete taimekahjustajatega seotud riskide suhtes on sätestatud II lisas.

2.   Mitmeaastaste uuringukavade näidisvorm koosneb järgmistest osadest:

a)

I osa: üldteave;

b)

II osa: mitmeaastaste uuringukavade näidisvormid.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. august 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.


I LISA

Määruse (EL) 2016/2031 artiklis 22 sätestatud uuringute aastaaruande vorm ja juhised

I OSA

Üldteave artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud uuringute tulemuste kohta

Näidisvorm artikli 1 lõike 2 punktiga a ette nähtud uuringute tulemusi käsitleva üldteabe kohta:

„Üldteave […]. aasta uuringute tulemuste kohta

Liikmesriik:

Pädev asutus:

Kontaktisik (nimi, töökoht pädevas asutuses, organisatsiooni nimi, telefoninumber ja funktsionaalne e-posti aadress):

Uuringukavas osalevad organisatsioonid, sealhulgas laborid:

Üldsusele kättesaadav tulemuste kokkuvõte (500 – 3000 sõna):

asjaomase aasta kava ulatuse lühikirjeldus;

uuringutes kasutatud metoodika lühikirjeldus, sealhulgas iga uus või uuenduslik tehnoloogia (kui see on asjakohane);

asjaomasel aastal uuritud, määruse (EL) 2016/2031 artikli 22 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate taimekahjustajate koguarv;

avastatud ja ametlikult kinnitatud taimekahjustajate arv ning võetud järelmeetmed;

asjaomasel aastal saavutatud konkreetsed kava eesmärgid;

link rohkem teavet sisaldavale riiklikule veebisaidile (kui see on olemas).

II OSA

Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud uuringute tulemuste esitamise vorm ja juhised

Näidisvorm ja juhised artikli 1 lõike 2 punktiga b ette nähtud uuringute tulemuste esitamise kohta.

1.   Aastaaruande elemendid, milles käsitletakse liidu karantiinseid taimekahjustajaid ning määruse (EL) 2016/2031 artiklite 29 ja 30 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvaid taimekahjustajaid aladel, kus neid taimekahjustajaid teadaolevalt ei esine

1.1.   Näidisvorm

„[…]. aasta uuringute tulemuste aruanne, milles käsitletakse liidu karantiinseid taimekahjustajaid ning määruse (EL) 2016/2031 artiklite 29 ja 30 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvaid taimekahjustajaid aladel, kus neid taimekahjustajaid teadaolevalt ei esine

1. Rühmade kaupa uuritavad taimekahjustajad

2. Taimekahjustajad

3. Geograafiline asukoht

4. Uuringukohad

5. Riskipiirkonnad

6. Sihtpopulatsiooni ala

7. Sihtpopulatsiooni suhtes uuritav ala (%)

8. Taimne materjal/kaup

9. Taimeliikide loetelu

10. Ajastamine

11. Uuringu üksikasjad:

A) visuaalsete kontrollide arv rühma kohta, kui see on asjakohane

B) proovide koguarv

C) asümptomaatiliste proovide arv, kui see on asjakohane

D) püüniste tüüp (või muu alternatiivne meetod (nt piirdevõrk))

E) püüniste arv (või muu alternatiivne meetod)

F) püüniskohtade arv (kui see erineb püüniste arvust või alternatiivsest meetodist)

G) analüüsi tüüp (nt mikroskoopiline identifitseerimine, PCR, ELISA jne)

H) analüüside koguarv

I) muud meetmed (nt otsimiskoerad, droonid, helikopterid, teadlikkuse suurendamise kampaaniad jne)

J) muude meetmete arv

Leiud/puhangud (tuleb siduda teavitussüsteemiga EUROPHYT-Outbreaks)

14. Märkused

12.Positiivsete tulemuste arv taimekahjustaja kohta

13. Rakendusmääruse (EL) 2019/1715 kohaselt teatatud puhangute arv(ud)

Kirjeldus

Arv

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

Arv(ud)

Kuupäev(ad)

1. rühm – loa saanud tootmiskohad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rühm n

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Taimekahjustaja 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Taimekahjustaja 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Taimekahjustaja 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Taimekahjustaja n

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.2.   Juhised näidisvormi täitmiseks

1. veerg: taimekahjustajate rühmade kaupa andmete esitamine on vabatahtlik, välja arvatud „1. rühm – loa saanud tootmiskohad“ puhul. Kui see on asjakohane, märkida koos uuritud taimekahjustajate rühm (nt tsitruseliste taimekahjustajad, heitlehiste puude kahjustajad, okaspuude kahjustajad, teraviljakahjustajad, kartulikahjustajad, muud (palun täpsustage)). Juhul kui taimekahjustaja kuulub mitmesse rühma, esitage vastav teave selle taimekahjustaja kohta igas rühmas.

„1. rühm – loa saanud tootmiskohad“ puhul märkida selliste taimekahjustajate loetelu, mille kohta uuringud tehti, ja uuringute tulemused, kasutades vajaduse korral rohkem kui ühte rida, et täpsustada veerus 4 „Uuringukohad“ esitatud eri uuringukohti. Selles rühmas esitage andmed iga taimekahjustaja kohta, ilma neid rühma tasandil koondamata. Loa saanud tootmiskohad on sellised tootmiskohad, mille ettevõtjale on pädev asutus andnud loa taimepasside väljaandmiseks.

2. veerg: märkida taimekahjustaja teaduslik nimetus (nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas või asjaomase taimekahjustaja puhul võetud iga erakorralise meetme puhul), kasutades iga taimekahjustaja kohta ühte rida.

3. veerg: märkida uuringu toimumise geograafilised asukohad, kasutades eelistatavalt madalamaid olemasolevaid NUTSi tasandeid. Iga rühma kohta teatatud taimekahjustajate puhul on võimalik koondada andmed kõigi rühma kuuluvate taimekahjustajate kohta ühte ritta. Kui taimekahjustajatest ei teatata rühmade kaupa, on võimalik koondada andmed iga taimekahjustaja kohta ühte ritta. Samuti on vajaduse korral võimalik kasutada nii mitut rida kui teatatud asukohtade arv.

4. veerg: märkida uuringukohad, kasutades iga taimekahjustaja kohta rohkem kui ühte rida ainult juhul, kui seda on nõutud taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuetega, ning märkida uuritud kohtade arv. Iga rühma kohta teatatud taimekahjustajate puhul on võimalik koondada andmed kõigi rühma kuuluvate taimekahjustajate kohta ühte ritta ning esitada uuringukohtade koguarv. Kui taimekahjustajatest ei teatata rühmade kaupa, on võimalik koondada andmed iga taimekahjustaja kohta ühte ritta ning esitada uuringukohtade koguarv. Kui kasutate valikuvõimalust „Muu“, täpsustage palun, mis see on.

1.

Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaaed; 1.3. puukool; 1.4. mets.

2.

Avamaa (muu): 2.1. eraaiad; 2.2. üldkasutatavad kohad; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk jne).

3.

Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, muu kui kasvuhoone; 3.3. üldkasutatav koht, muu kui kasvuhoone; 3.4. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

5., 6. ja 7. veerg: vabatahtlik või kui see on kohaldatav taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuete alusel.

5. veerg: märkida, millised on riskipiirkonnad, mis on identifitseeritud taimekahjustaja(te) bioloogia, peremeestaimede olemasolu, ökoklimaatiliste tingimuste ja riskikohtade alusel.

6. veerg: märkida sihtpopulatsiooniga hõlmatud ala pindala (ha) liikmesriigis.

7. veerg: märkida sihtpopulatsiooni suhtes uuritud ala osakaal (uuritud ala/sihtpopulatsiooni ala) (%).

8. veerg: märkida taimed, viljad, seemned, pinnas, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, siirutaja, vesi, muu, täpsustada konkreetne juhtum. Tulemused esitatakse eraldi ridadel üksnes juhul, kui taimekahjustajate uuringuid käsitlevates konkreetsetes õiguslikes nõuetes on täpsustatud uuritavate kaupade loetelu.

9. veerg: märkida uuritud taimeliikide/-perekondade loetelu. Kasutada iga taimeliigi/-perekonna kohta ühte rida ainult juhul, kui seda on nõutud taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuetega.

10. veerg: märkida uuringute tegemise kuud aastas. Iga rühma kohta teatatud taimekahjustajate puhul on võimalik koondada andmed kõigi rühma kuuluvate taimekahjustajate kohta ühte ritta. Kui taimekahjustajatest ei teatata rühmade kaupa, on võimalik koondada andmed iga taimekahjustaja kohta ühte ritta.

11. veerg: märkida uuringu üksikasjad, võttes arvesse konkreetseid õiguslikke nõudeid iga taimekahjustajaga seotud uuringu kohta. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole asjakohane. Välja arvatud visuaalsete kontrollide arv, mille kohta võib andmeid esitada rühmade kaupa, tuleb kõik muud andmed esitada taimekahjustaja kaupa, välja arvatud juhul, kui veerus 14 („Märkused“) on esitatud põhjendus andmete esitamiseks rühmade kaupa. Kui seda on nõutud taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuetega, kasutage eri ridu (nt eri liiki analüüsidest ja nende arvust teatamiseks).

12. veerg: märkida positiivsete tulemuste arv taimekahjustaja kaupa. See arv võib erineda haiguspuhangute arvust, kui ühe haiguspuhangu teatega on hõlmatud mitut positiivset tulemust.

13. veerg: märkida uuringu toimumise aasta haiguspuhangute teated.

14. veerg: lisada kogu muu teave, mida peate asjakohaseks, ja vajaduse korral teave positiivsete leidudega asümptomaatiliste taimede uuringute tulemuste kohta.

2.   Iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemuste aastaaruande elemendid, milles käsitletakse liidu karantiinseid taimekahjustajaid aladel, kus taimekahjustajaid teadaolevalt ei esine; kohaldatakse juhul, kui tehakse statistikapõhiseid uuringuid

2.1.   Näidisvorm

„Aruanne iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemuste kohta seoses teatavate liidu karantiinsete taimekahjustajate ning määruse (EL) 2016/2031 artiklite 29 ja 30 kohaselt [... aastal] võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvate teatavate taimekahjustajatega (vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui seda on õigusaktidega konkreetselt nõutud ning selle kasutamisega asendatakse näidisvormi 1.1 kasutamine)

1. Taimekahjustaja

2. Geograafiline asukoht

3. Uuringukohad

4. Ajastamine

A. Uuringu määratlus (RiBESS+ sisendparameetrid)

B. Proovivõtu tõhusus

C. Uuringutulemused

22. Märkused

5. Sihtpopulatsioon

6. Epidemioloogilised üksused

7. Avastamismeetodid

8. Proovivõtu tõhusus

9. Meetodi tundlikkus

10. Riskitegurid (tegevused, asukohad ja alad)

11. Kontrollitud epidemioloogiliste üksuste arv

12. Visuaalsete kontrollide arv

13. Proovide arv

14. Püüniste arv

15. Püüniskohtade arv

16. Analüüside arv

17. Muude meetmete arv

18. Tulemused

19. Teatatud haiguspuhangu teate number(numbrid), vajaduse korral, kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/1715

20. Saavutatud usaldatavustase

21. Kontroll-levimus

Peremeesliigid

Ala (ha või muu asjakohasem ühik)

Kontrolliüksused

Kirjeldus

Üksused

Visuaalsed kontrollid

Püünised

Analüüsimine

Muud meetmed

Riskitegur

Riskitasemed

Asukohtade arv

Suhtelised riskid

Peremeestaimede populatsiooni osakaal

Positiivne

Negatiivne

Määratlemata

Number(numbrid)

Kuupäev(ad)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.2.   Juhised näidisvormi täitmiseks

Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi taimekahjustaja kaupa. Kokkuvõte ja põhjendus:

Sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused

Avastamismeetod ja meetodi tundlikkus.

Riskitegur(id), märkida riskitasemed ning vastav suhteline risk ja peremeestaimede populatsiooni osakaal

1. veerg: märkida taimekahjustaja teaduslik nimetus (nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas või asjaomase taimekahjustaja puhul võetud iga erakorralise meetme puhul).

2. veerg: märkida uuringu toimumise geograafilised asukohad, kasutades eelistatavalt madalamaid olemasolevaid NUTSi tasandeid.

3.veerg: märkida uuringukohad, kasutades iga taimekahjustaja kohta rohkem kui ühte rida juhul, kui seda on nõutud taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuetega. Esitage loa saanud tootmiskohtades tehtud uuringud alati eraldi real. Kui kasutate valikuvõimalust „Muu“, täpsustage palun, mis see on.

1.

Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaaed; 1.3. puukool; 1.4. mets.

2.

Avamaa (muu): 2.1. eraaiad; 2.2. üldkasutatavad kohad; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk jne).

3.

Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, muu kui kasvuhoone; 3.3. üldkasutatav koht, muu kui kasvuhoone; 3.4. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

4. veerg: märkida uuringute tegemise kuud aastas.

5. veerg: märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide ja hõlmatud ala loetelu. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka partii, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada aluseks olevate eelduste põhjal tehtud valikut. Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksus: taimed, taimeosad, kaubad, materjalid, taimekahjustajate siirutajad, mida on uuritud taimekahjustajate identifitseerimiseks ja avastamiseks. Kui sihtpopulatsiooni ala ei ole teada, märkige „ei kohaldata“ ja lisage sihtpopulatsiooni moodustavate kontrolliüksuste arv.

6. veerg: märkida uuritud epidemioloogilised üksused, lisades nende kirjelduse ja mõõtühiku. Epidemioloogiline üksus: homogeenne ala, kus taimekahjustaja esinemise korral on taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemuseks sama epidemioloogiline seisund. Epidemioloogilised üksused on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võib epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeestaimede populatsioon. See võib olla NUTSi piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Valikut põhjendatakse aluseks olevate eeldustega.

7. veerg: märkida uuringu käigus kasutatud meetodid, lisades iga üksikjuhtumi korral toimunud tegevuste arvu, sõltuvalt taimekahjustajate uuringuid käsitlevatest konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja puhul. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole kättesaadav.

8. veerg: märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Mulla puhul on see taimekahjustajat sisaldava mullaproovi valimise tõhusus, kui taimekahjustaja uuringualal esineb.

9. veerg: meetodi tundlikkus on tõenäosus, millega meetod taimekahjustaja olemasolu õigesti avastab. Meetodi tundlikkus on määratletud tõenäosusena, millega tõeliselt positiivne peremeesorganism avastatakse ja kinnitatakse positiivsena ning seda ei identifitseerita valesti. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (mida iseloomustab tuvastamiseks kasutatavad visuaalsed kontrollid ja/või laborianalüüs) korrutis.

10. veerg: esitada riskitegurid eraldi ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri jaoks märkige riskitase ja vastav suhteline risk ning peremeestaimede populatsiooni osakaal.

Veerg B: märkida uuringu üksikasjad, sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustajaga seotud uuringu kohta. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 7. veerus „Avastamismeetodid“ sisalduva teabega.

15. veerg: märkida püüniskohtade arv, kui see arv erineb püüniste arvust (14. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades).

18. veerg: märkida positiivsete, negatiivsete ja määramata proovide arv. Määramata on need analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud tulemust erinevatel põhjustel (nt alla määramispiiri, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana) vms).

19. veerg: märkida uuringu toimumise aasta haiguspuhangute teated.

20. veerg: märkida uuringu tundlikkus vastavalt standardis ISPM 31 esitatud määratlusele. See kahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi, võttes arvesse meetodi tundlikkust ja kontroll-levimust.

21. veerg: märkida kontroll-levimus, võttes aluseks uuringueelse hinnangu taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus on uuringu eesmärk ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemisriski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt määratakse avastusuuringu väärtuseks 1 %.

III OSA

Aastaaruande elemendid, milles käsitletakse uuringute tulemuste kokkuvõtet ja uuritud taimekahjustajate staatuse ajakohastamist, nagu on osutatud artikli 1 lõike 2 punktis c

Aruandes võetakse kokku uuringute tulemused ja ajakohastatakse iga-aastase uuringuga hõlmatud iga taimekahjustaja staatust vastavalt rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile (ISPM 8) ja järgmisele näidisvormile:

„Iga-aastase uuringuga hõlmatud taimekahjustajate staatuse ajakohastamine vastavalt rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile (ISPM 8)

 

Taimekahjustaja

Taimekahjustaja staatus uuringu alguses

Taimekahjustaja staatuse ajakohastamine pärast iga-aastast uuringut

1.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

n

 

 

 


II LISA

Määruse (EL) 2016/2031 artiklis 23 sätestatud mitmeaastaste uuringukavade vorm ja praktiline kord kõnealuses artiklis sätestatud elementide kohaldamiseks

I OSA

Artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud üldteave

1.   Näidisvorm

Üldteave aastate […] kohta

Liikmesriik:

Pädev asutus:

Kontaktisik (nimi, töökoht pädevas asutuses, organisatsiooni nimi, telefoninumber ja funktsionaalne e-posti aadress):

Mitmeaastase uuringukava iga aasta erieesmärk (üksikasjalikum teave on esitatud allpool punktis a „Praktiline kord“):

Määruse (EL) 2016/2031 artikli 22 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1 kohane põhjendus juhul, kui mitmeaastasesse uuringuprogrammi jäetakse kaasamata teatavad liidu karantiinsed taimekahjustajad, ajutiselt liidu karantiinseks taimekahjustajaks loetavad taimekahjustajad või prioriteetsed taimekahjustajad (aastapõhiselt) (üksikasjalikum teave on esitatud alljärgneva jao „Praktiline kord“ punktis b):

Taimekahjustaja

Mitmeaastasesse uuringuprogrammi kaasamata jätmise põhjendus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kogutud teabe registreerimise ja esitamise meetodid (üksikasjalikum teave on esitatud alljärgneva jao „Praktiline kord“ punktis c):

Liikmesriigi esitatud kokkuvõte, mis on üldsusele kättesaadav (avaldamiseks komisjoni veebisaidil, 350–2 000 sõna) (üksikasjad on esitatud alljärgneva jao „Praktiline kord“ punktis d):

2.   Praktiline kord

a)

Kirjeldada lühidalt ja esitada põhjendused taimekahjustajate jaotumise kohta mitmeaastase uuringukava 5–7 aasta jooksul.

b)

Esitada määruse (EL) 2016/2031 artikli 22 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1 kohaselt põhjendused mitmeaastasesse uuringukavasse kaasamata jäetud taimekahjustajate kohta.

c)

Registreerimis- ja aruandlusmeetodeid käsitlevas teabes kirjeldatakse lühidalt peamisi meetodeid, mida kasutatakse liikmesriigi territooriumil uuringute tegemiseks ja nendest teatamiseks.

d)

Üldsusele kättesaadavaks tehtud kokkuvõttes on esitatud:

mitmeaastase uuringukava lühikirjeldus ja ulatus;

uuringutes kasutatud metoodika lühikirjeldus, sealhulgas iga uus või uuenduslik tehnoloogia (kui see on asjakohane);

hõlmatud taimekahjustajate koguarv;

link rohkem teavet sisaldavale riikliku päeva asutuse veebisaidile (kui see on olemas).

II OSA

Artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud mitmeaastaste uuringukavade näidisvormid

1.   Mitmeaastaste uuringukavade elemendid, milles käsitletakse liidu karantiinseid taimekahjustajaid ja määruse (EL) 2016/2031 artiklite 29 ja 30 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvaid taimekahjustajaid aladel, kus neid taimekahjustajaid teadaolevalt ei esine

1.1.   Näidisvorm

„Aastate […] mitmeaastased uuringukavad, milles käsitletakse liidu karantiinseid taimekahjustajaid ning määruse (EL) 2016/2031 artiklite 29 ja 30 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvate taimekahjustajaid aladel, kus neid taimekahjustajaid teadaolevalt ei esine

1. Aasta

2. Rühmade kaupa uuritavad taimekahjustajad

3. Taimekahjustaja

4. Geograafiline asukoht

5. Uuringukohad

6. Riskipiirkonnad

7. Taimne materjal/kaubad

8. Taimeliikide loetelu

9. Ajastamine

10. Uuringu üksikasjad:

A) visuaalsete kontrollide arv rühma kohta

B) proovide koguarv

C) asümptomaatiliste proovide arv, kui see on asjakohane

D) püüniste tüüp (või muu alternatiivne meetod (nt piirdevõrk))

E) püüniste arv (või muu alternatiivne meetod)

F) püüniskohtade arv (kui see erineb püüniste arvust või alternatiivsest meetodist)

G) analüüsi tüüp (nt mikroskoopiline identifitseerimine, PCR jne)

H) analüüside arv

I) muud meetmed (nt otsimiskoerad, droonid, helikopterid, teadlikkuse suurendamise kampaaniad jne)

J) muude meetmete arv

11. Märkused

Kirjeldus

Arv

A

B

C

D

E

F

G

H

I

J

1. aasta

1. rühm:

loa saanud tootmiskohad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2. rühm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

aasta n

1. rühm:

loa saanud tootmiskohad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2. rühm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.2.   Praktiline kord

2. veerg: taimekahjustajate rühmade kaupa uuringu kavandamine on vabatahtlik, välja arvatud „1. rühm – loa saanud tootmiskohad“ puhul. Kui see on asjakohane, märkida koos uuritud taimekahjustajate rühm (nt tsitruseliste taimekahjustajad, heitlehiste puude kahjustajad, okaspuude kahjustajad, teraviljakahjustajad, kartulikahjustajad, muud (palun täpsustage)). Juhul kui taimekahjustaja kaasatakse mitmesse rühma, lisada kavasse vastav teave selle taimekahjustaja kohta igas rühmas.

„1. rühm – loa saanud tootmiskohad“ puhul märkida selliste taimekahjustajate loetelu, mille kohta uuringuid tehakse, kasutades vajaduse korral rohkem kui ühte rida, et täpsustada veerus 5 „Uuringukohad“ esitatud eri uuringukohti. Selles rühmas esitada andmed iga taimekahjustaja kohta, ilma neid rühma tasandil koondamata. Loa saanud tootmiskohad on sellised tootmiskohad, mille ettevõtjale on pädev asutus andnud loa taimepasside väljaandmiseks.

3. veerg: märkida taimekahjustaja teaduslik nimetus (nagu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas või asjaomase taimekahjustaja puhul võetud iga erakorralise meetme puhul), kasutades iga taimekahjustaja kohta ühte rida.

4. veerg: märkida uuringu toimumise geograafilised asukohad, kasutades selles etapis eelistatavalt madalamaid olemasolevaid NUTSide tasandeid. Iga rühma kohta teatatud taimekahjustajate puhul on võimalik koondada andmed kõigi rühma kuuluvate taimekahjustajate kohta ühte ritta. Kui taimekahjustajatest ei teatata rühmade kaupa, on võimalik koondada andmed iga taimekahjustaja kohta ühte ritta. Samuti on vajaduse korral võimalik kasutada nii mitut rida kui teatatud asukohtade arv.

5. veerg: märkida uuringukohad, kasutades iga taimekahjustaja kohta rohkem kui ühte rida juhul, kui seda on nõutud taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuetega, ning märkida uuritavate kohtade arv. Iga rühma kohta teatatud taimekahjustajate puhul on võimalik koondada andmed kõigi rühma kuuluvate taimekahjustajate kohta ühte ritta ning esitada uuringukohtade koguarv. Kui taimekahjustajatest ei teatata rühmade kaupa, on võimalik koondada andmed iga taimekahjustaja kohta ühte ritta ning esitada uuringukohtade koguarv. Kui kasutate valikuvõimalust „Muu“, täpsustage palun, mis see on.

1.

Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaaed; 1.3. puukool; 1.4. mets.

2.

Avamaa (muu): 2.1. eraaiad; 2.2. üldkasutatavad kohad; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk jne).

3.

Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, muu kui kasvuhoone; 3.3. üldkasutatav koht, muu kui kasvuhoone; 3.4. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

6. veerg: vabatahtlik või kui see on kohaldatav taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuete alusel. Märkida riskipiirkonnad, mis põhinevad taimekahjustaja(te) bioloogial, peremeestaimede olemasolul, ökoklimaatilistel tingimustel ja riskikohtadel.

7. veerg: märkida taimed, viljad, seemned, pinnas, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, siirutaja, vesi, muu, täpsustada konkreetne juhtum. Kui taimekahjustajate uuringuid käsitlevates konkreetsetes õiguslikes nõuetes on täpsustatud uuritavate kaupade loetelu, esitatakse kavasse lisatud kavandatud tegevused kauba kohta eraldi ridadel.

8. veerg: märkida uuritavate taimeliikide/-perekondade loetelu. Kui seda on nõutud taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuetega, esitatakse kavasse lisatud taimeliikide/-perekondade loetelu iga taimeliigi/-perekonna kohta eraldi real.

9. veerg: märkida uuringute tegemise kuud aastas. Iga rühma kohta teatatud taimekahjustajate puhul on võimalik koondada andmed kõigi rühma kuuluvate taimekahjustajate kohta ühte ritta. Kui taimekahjustajatest ei teatata rühmade kaupa, on võimalik koondada andmed iga taimekahjustaja kohta ühte ritta.

10. veerg: märkida uuringu üksikasjad, võttes arvesse iga taimekahjustajat käsitlevaid konkreetseid õiguslikke nõudeid. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole kättesaadav. Selles veerus olevaid andmeid on võimalik koondada sama tasandi taimekahjustajate rühma visuaalsete kontrollide arvu jaoks. Kui see on nõutud taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuete alusel, kasutage eri ridu (nt eri liiki analüüsidest ja nende arvust teatamiseks).

2.   Mitmeaastase statistikapõhise uuringukava elemendid, milles käsitletakse liidu karantiinseid taimekahjustajaid ja määruse (EL) 2016/2031 artiklite 29 ja 30 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvaid taimekahjustajaid aladel, kus neid taimekahjustajaid teadaolevalt ei esine; kohaldatakse juhul, kui tehakse statistikapõhiseid uuringuid

Mitmeaastases uuringukavas tehakse kokkuvõte uuringust, sealhulgas selle sisendparameetritest, ja kavandatud proovivõtutõhususest ning põhjendatakse seda

2.1.   Näidisvorm

„Aastate […] statistikapõhine uuringukava, milles käsitletakse liidu karantiinseid taimekahjustajaid ning määruse (EL) 2016/2031 artiklite 29 ja 30 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluvaid taimekahjustajaid aladel, kus neid taimekahjustajaid teadaolevalt ei esine.

1. Aasta

2. Taimekahjustaja

3. Geograafiline asukoht

4. Uuringukohad

5. Ajastamine

A. Uuringu määratlus (RiBESS+ sisendparameetrid)

B. Kavandatud proovivõtt

19. Eeldatav usaldatavustase

20. Kontroll-levimus

21. Märkused

6. Sihtpopulatsioon

7. Epidemioloogilised üksused

8. Kavandatud avastamismeetodid

9. Proovivõtu tõhusus

10. Meetodi tundlikkus

11. Riskitegurid (tegevused, asukohad ja alad)

12. Kontrollitavate epidemioloogiliste üksuste arv

13. Kontrollide arv

14. Proovide arv

15. Püüniste arv

16. Püüniskohtade arv

17. Analüüside arv

18. Muude meetmete arv

Peremeesliigid

Ala (ha või muu asjakohasem ühik)

Kontrolliüksuste arv

Kirjeldus

Üksused

Visuaalsed kontrollid

Püünised

Analüüsimine

Muud meetmed

Riskitegurid

Riskitasemed

Asukohtade arv

Suhtelised riskid

Peremeestaimede populatsiooni osakaal

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.2.   Praktiline kord

Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi taimekahjustaja kaupa. Kokkuvõte ja põhjendus:

Sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused

Avastamismeetod ja meetodi tundlikkus.

Riskitegur(id), märkida riskitasemed ning vastav suhteline risk ja peremeestaimede populatsiooni osakaal

2. veerg: märkida taimekahjustaja teaduslik nimetus (nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 II lisas või asjaomase taimekahjustaja puhul võetud iga erakorralise meetme puhul).

3. veerg: märkida uuringu toimumise geograafilised asukohad, kasutades eelistatavalt madalamaid olemasolevaid NUTSi tasandeid.

4. veerg: märkida uuringukohad, kasutades iga taimekahjustaja kohta rohkem kui ühte rida juhul, kui seda on nõutud taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuetega. Esitage loa saanud tootmiskohtades kavandatavad uuringud alati eraldi real. Kui kasutate valikuvõimalust „Muu“, täpsustage palun, mis see on.

1.

Avamaa (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaaed; 1.3. puukool; 1.4. mets.

2.

Avamaa (muu): 2.1. eraaiad; 2.2. üldkasutatavad kohad; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk jne).

3.

Füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, muu kui kasvuhoone; 3.3. üldkasutatav koht, muu kui kasvuhoone; 3.4. muu, koos konkreetse juhtumi kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

5. veerg: märkida uuringute tegemise kuud aastas.

6. veerg: märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide ja hõlmatud ala loetelu. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka partii, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada aluseks olevate eelduste põhjal tehtud valikut 21. veerus („Märkused“). Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksus: taimed, taimeosad, kaubad, materjalid, taimekahjustajate siirutajad, mida on uuritakse taimekahjustajate identifitseerimiseks ja avastamiseks. Kui sihtpopulatsiooni ala ei ole teada, märkige „ei kohaldata“ ja lisage sihtpopulatsiooni moodustavate kontrolliüksuste arv.

7. veerg: märkida uuritavad epidemioloogilised üksused, lisades nende kirjelduse ja mõõtühiku. Epidemioloogiline üksus: homogeenne ala, kus taimekahjustaja esinemise korral on taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemuseks sama epidemioloogiline seisund. Epidemioloogilised üksused on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võiks epidemioloogilise üksusena määratleda kogu piirkonna/ala/riigi peremeestaimede populatsiooni. See võib olla NUTSi piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Valikut põhjendatakse aluseks olevate eeldustega.

8. veerg: märkida uuringu käigus kasutatavad meetodid, lisades iga üksikjuhtumi korral toimunud tegevuste arvu, sõltuvalt taimekahjustajate uuringuid käsitlevatest konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja puhul. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole kättesaadav. Visuaalsete kontrollide puhul märkida „jah/ei“ ning esitada üksikasjad püüniste, katsetamise ja muude meetmete kohta.

9. veerg: märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Mulla puhul on see taimekahjustajat sisaldava mullaproovi valimise tõhusus, kui taimekahjustaja uuringualal esineb.

10. veerg: meetodi tundlikkus on tõenäosus, millega meetod taimekahjustaja olemasolu õigesti avastab. Meetodi tundlikkus on määratletud tõenäosusena, millega tõeliselt positiivne peremeesorganism avastatakse ja kinnitatakse positiivsena ning seda ei identifitseerita valesti. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (mida iseloomustab tuvastamiseks kasutatavad visuaalsed kontrollid ja/või laborianalüüs) korrutis.

11. veerg: esitada riskitegurid eraldi ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri jaoks märkige riskitase ja vastav suhteline risk ning peremeestaimede populatsiooni osakaal.

Veerg B: märkida kavandatud tegevuste arv, täpsustades tegevuse liigi. Märkida „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole kättesaadav. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 8. veerus „Kavandatud avastamismeetodid“ sisalduva teabega.

16. veerg: märkida püüniste asukohtade arv, kui see arv erineb püüniste arvust (15. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades).

20. veerg: märkida uuringu tundlikkus vastavalt standardis ISPM 31 esitatud määratlusele. See kahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi, võttes arvesse meetodi tundlikkust ja kontroll-levimust.

21. veerg: märkida kontroll-levimus, võttes aluseks uuringueelse hinnangu taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus on uuringu eesmärk ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemisriski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt määratakse avastusuuringu väärtuseks 1 %.


Top

avalikgif