ID-kaart

Täna jõustunud aktid

Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitlev kokkulepe
 19.02.2020 kahepoolne välisleping; jõustumiskuupäev 04.03.2021

redaktsioon 04.03.2021 [RT II, 02.02.2021, 3]

Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitlev kokkulepe

Vastu võetud 19.02.2020

Vabariigi Valitsuse 09.01.2020 korraldus nr 2 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituse andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Eesti Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus (edaspidi lepingupooled),

püüdes arendada ja tugevdada lepingupooltele kasu toovaid sõbralikke suhteid;

soovides toetada ja arendada lepingupoolte vajalikke, riigipiiri puudutavaid õigussuhteid ning järgides Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise 1992. aasta 20. märtsi lepingut;

võttes arvesse lepingupoolte kohustusi Euroopa Liidu liikmesriikidena;

tuginedes lepingupoolte riigisisesele õigusele ja lepingupoolte vahelise riigipiiri redemarkeerimist käsitlevatele dokumentidele,

on kokku leppinud järgmises:

ARTIKKEL 1
Kokkuleppe reguleerimisala

Lepingupooled lepivad kokku:
   (a) piirimärkide ja piiririba hoolduse;
   (b) piiriesinduse ja selle ülesanded;
   (c) piiri ülevaatuse korra;
   (d) piiril toimunud vahejuhtumite uurimise korra;
   (e) ühiskomisjoni loomise ja selle ülesanded;
   (f) inventuuri korra.


ARTIKKEL 2
Mõisted

Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. Piirikontrolli eest vastutavad lepingupoolte asutused (edaspidi piiriasutused) – Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveamet ja Läti Vabariigi Riiklik Piirivalveamet.

2. Piirimärgid – piirimärgid ja lisapiirimärgid Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu lisa „Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri redemarkeerimist ja selle maastikul väljaehitamist korraldava segakomisjoni juhend“ punktide 6 ja 7 kohaselt.

3. Piiril toimunud vahejuhtum – riigipiiril või riigipiiri vahetus läheduses aset leidnud sündmus, mis mõjutab julgeolekut piiril või piiri korrashoidu ning mis võib vajada ühepoolset või ühist uurimist piiriasutuste poolt.

4. Piiriesindus – lepingupoole poolt riigipiirile määratud isikute kogu, mille koosseis ja ülesanded on ette nähtud kokkuleppe artiklites 10–17.

5. Piiririba – kummalgi pool riigipiiri asuv kuuemeetrine maa-ala riigipiiri märkimiseks.

6. Inventuur – riigipiiri märkide asukoha ja tegeliku seisundi ühine võrdlemine redemarkeerimisdokumentides märgituga, kasutades kaarte ja geodeetilisi uuringuid, samuti piiririba seisundi ühine ülevaatus.

7. Piiril toimunud vahejuhtumi uurimine – piiril toimunud vahejuhtumi asjaolude põhjalik käsitlemine piiriesindajate poolt kooskõlas kokkuleppe artiklis 14 ettenähtud korraga.

8. Ühiskomisjon – Eesti-Läti komisjon, mis on loodud kokkuleppe alusel ja selle täitmiseks ning mille koosseis ja ülesanded on ette nähtud kokkuleppe artiklites 18–21.

9. Ühine ülevaatus – piirimärkide ja piirirajatiste ülevaatus Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu artikli XI kohaselt.

10. Redemarkeerimisdokumendid – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping, Läti-Eesti piirikaart, piirikirjeldus, piirimärkide koordinaatide kataloog, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise segakomisjoni istungjärgu lõpparuanne ning muud dokumendid, mida tunnustavad lepingupooled ning mis määravad kindlaks riigipiiri asukoha.

11. Riigipiir – katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda järgiv vertikaalpind (maismaal, veekogudes, maapõues ja õhuruumis), mis määrab riikide piirid ja piiritleb lepingupoolte riikide territooriumi.

12. Piiriveekogu – järve, jõe, oja ja muu veekogu osa, mida mööda kulgeb riigipiir.


ARTIKKEL 3
Riigipiiri märkimine

1. Riigipiir märgitakse piirimärkidega kooskõlas Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise lepingu alusel moodustatud segakomisjoni esitatuga.

2. Riigipiiri märkimine viisil, mis erineb käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud segakomisjoni kehtestatud korrast, on lubatud üksnes ühiskomisjoni otsuse alusel. Ühiskomisjoni otsusel võib riigipiiri märkimiseks kasutada muud liiki piirimärke ja rajatisi ning muuta piirimärkide asukohta, kuju ja mõõtmeid.


ARTIKKEL 4
Piirimärkide korrashoid

1. Lepingupooled kohustuvad hoidma piirimärke seisukorras, mis tagab nende asukoha, välisilme ja kuju vastavuse redemarkeerimisdokumentidele.

2. Vastutus piirimärkide korrashoiu eest jaguneb järgmiselt:
   (a) Läti Vabariik – vastutab piirimärkide eest, mis asuvad Läti Vabariigi territooriumil;
   (b) Eesti Vabariik – vastutab piirimärkide eest, mis asuvad Eesti Vabariigi territooriumil.

3. Vastutus kahepoolsete piirimärkide eest, mis on paigutatud riigipiiri joonele, jaguneb järgmiselt:
   (a) Läti Vabariik – vastutab piirimärkide 219 (kaasa arvatud) kuni 443 eest, välja arvatud piirimärgid, mis asuvad piiriveekogu teisel poolel ning mille korrashoiu eest vastutab Eesti pool:
      225-B; 225-C; 225-F; 226; 246; 275-A; 275-B; 276-1;
(b) Eesti Vabariik – vastutab piirimärkide 46+1379 kuni 219 (välja arvatud) eest, välja arvatud piirimärgid, mis asuvad piiriveekogu teisel poolel ning mille korrashoiu eest vastutab Läti pool:
      62-1; 62A; 62B1; 62C1; 80-1; 80A; 94-1A; 101-1A; 101A; 101B1; 102; 111; 111A; 111B1; 111C; 111D1; 115; 143; 144-1; 147; 160; 164; 166-1A; 173-1; 173A1; 173B; 173C1; 173D; 173E1; 173F; 173G1; 173H; 173I1; 174-1; 182-1; 182A; 182B1; 182C; 182D1; 182E; 182F1; 182G; 182H1; 182I; 182J1; 182K; 182L1; 182M; 182N1; 182O; 182P1; 182R; 182S1; 182T; 182U1; 182V; 182W1; 182X1; 202-l; 202-3; 202A; 202A2; 202A3; 202A4; 202A5.


ARTIKKEL 5
Piirimärkide taastamine

1. Koostööd tehes võtavad lepingupooled vajalikke meetmeid piirimärkide säilitamiseks, et vältida nende ümberpaigutamist, kahjustamist ja kaotsiminekut.

2. Kui avastatakse piirimärgi või selle eraldiseisva osa kahjustus või kaotsiminek, teavitavad piiriesindajad teineteist sellest kohe, välja arvatud juhul, kui on vähesel määral kahjustunud nende riigi territooriumil asuva piirimärgi osa, mis ei vaja taastamist või asendamist.

3. Piirimärgi ümberpaigutamise või kaotsimineku korral taastab piirimärgi selle eest vastutava lepingupoole piiriasutus lühima võimaliku aja jooksul. Taastamistöid tegeva lepingupoole piiriesindaja teavitab teise lepingupoole piiriesindajat ja ühiskomisjoni kirjalikult vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist.

4. Piirimärk taastatakse endises asukohas redemarkeerimisdokumentide kohaselt. Piiriesindajad koostavad tehtud tööde kohta ühiskomisjonile esitatava aruande eesti ja läti keeles.


ARTIKKEL 6
Piirimärgi asukoha muutmine

1. Riigipiiri asukohta muutmata võib muuta piirimärgi asukohta või paigaldada täiendava piirimärgi kohas, kus piirimärgi säilimine on tagatud. Piirimärgi asukoha muutmine või täiendava piirimärgi paigaldamine on lubatud üksnes ühiskomisjoni otsusel.

2. Iga piirimärgi puhul, mille asukohta muudetakse, või iga täiendavalt paigaldatud piirimärgi puhul koostab ühiskomisjon võimalikult lühikese aja jooksul piirimärgi skeemi ja aruande, mis lisatakse redemarkeerimisdokumentidele. Samasugused parandused (täiendused) tehakse koordinaatide kataloogis.


ARTIKKEL 7
Piiririba korrashoid

1. Piiririba peab olema nähtav kogu ulatuses ning see puhastatakse vajaduse korral puudest, põõsastest ja muust taimestikust.

2. Lepingupooled puhastavad piiririba oma riigi territooriumil.

3. Majandus- ja muud tegevust piiriribal reguleerib lepingupoolte riigisisene õigus.


ARTIKKEL 8
Piiriveekogude kallaste hooldamine

1. Lepingupooled puhastavad piiriveekogude kaldad puudest, põõsastest ja muust taimestikust nii, et piirimärgi juurest on nähtav selle vastas piiriveekogu vastaskaldal asuv piirimärk.

2. Olles hinnanud asjaomase meetme vajalikkust ja otstarbekust ning vastavalt kokku leppinud, võtavad lepingupooled ühiskomisjoni ettepaneku kohaselt meetmeid, et tagada piiriveekogude muutusteta seisund ning kindlustada piiriveekogude kaldaid.

3. Piiriveekogudes muutuste vältimiseks kindlustatakse nende kaldaid kohtades, kus ühiskomisjon peab seda vajalikuks. Tööd teeb ja asjaomased kulud kannab lepingupool, kellele kallas kuulub, välja arvatud juhul, kui need on seotud teise lepingupoole tegevusega.


ARTIKKEL 9
Kulude jaotamine

Lepingupooled teevad riigipiirile paigaldatud objektide hooldus- ja parandustöid vastavalt objekti omandile. Kokkuleppega ei reguleerita nende objektide kasutamise korda, mis ei ole seotud riigipiiri hooldamisega.


ARTIKKEL 10
Piiriesindus

1. Piiriesinduse moodustavad vähemalt järgmised lepingupoolte ametnikud:
   (a) piiriesindaja;
   (b) piiriesindaja asetäitja või asetäitjad;
   (c) piiriesindaja abi.

2. Lepingupooled esitavad teineteisele piiriesindajaid ja nende asetäitjaid puudutava informatsiooni diplomaatiliste kanalite kaudu kuue kuu jooksul kokkuleppe jõustumise kuupäevast, edastades teisele lepingupoolele järgmised andmed: eesnimi, perekonnanimi, ametikoht, kontaktid. Teist lepingupoolt teavitatakse muudatustest piiriesindaja või tema asetäitja andmetes kohe kirjalikus vormis diplomaatiliste kanalite kaudu.

3. Piiriesindaja ülesannete täitmisel on piiriesindaja asetäitjal samad õigused nagu piiriesindajal.

4. Piiriesindajad nimetavad vajaliku arvu piiriesindaja abisid, mille kohta piiriesindajad vahetavad informatsiooni kirjalikult.

5. Piiriesindajate abide tööd koordineerivad piiriesindajad. Küsimused, milles piiriesindajate abid ei jõua kokkuleppele, vaatavad läbi piiriesindajad. Piiriesindajate abide õigused ja kohustused ning nende töö kord määratakse kindlaks piiriesindajate kokkuleppega.

6. Piiriesindajad võivad määrata sekretäre ning neil on õigus piiriesinduse toimimise tagamiseks kaasata tõlke ja eksperte.


ARTIKKEL 11
Piiriesinduse ülesanded

1. Piiriesindus vastutab maastikul kulgeva riigipiiri, piirimärkide ja piiririba hooldamisega seotud küsimuste operatiivse lahendamise ning samuti piiril toimunud vahejuhtumite lahendamise eest.

2. Piiriesindajad:
   (a) korraldavad ja teevad maastikul kulgeva riigipiiri, piirimärkide ja piiririba ühiseid ülevaatusi;
   (b) korraldavad piirimärkide taastamist ja täiendavate piirimärkide paigaldamist;
   (c) kooskõlastavad ja sidustavad piiriasutuste tegevust piiriülese kuritegevusega võitlemisel;
   (d) korraldavad piiril toimunud vahejuhtumite ühepoolset või ühist uurimist ning lahendamist vastavalt oma pädevusele, välja arvatud juhul, kui vahejuhtum vajab lahendamist diplomaatiliste kanalite kaudu;
   (e) teavitavad teise lepingupoole piiriesindajat meetmetest, mis on võetud piiril toimunud vahejuhtumi lahendamiseks;
   (f) lahendavad küsimusi, mis on seotud ajutiste piiripunktide tegevuse ja töökorraga ning korraldavad sisepiiril piirikontrolli ajutise taaskehtestamise korral piirikontrolliga seotud küsimuste lahendamist;
   (g) korraldavad lepingupoolte vahel nende isikute üleandmist ja vastuvõtmist, kes ei täida lepingupoolte riikide territooriumile sisenemiseks või seal viibimiseks kehtivaid tingimusi;
   (h) edastavad küsimusi, mis jäävad väljapoole piiriesindajate pädevust või mille puhul koostöö ei ole viinud kokkuleppeni, lahendamiseks diplomaatiliste kanalite kaudu, teavitades sellest teise lepingupoole piiriesindajat;
   (i) määravad töökoosoleku koha ning samuti tööga seotud sõnumite edastamise ja vastuvõtmise viisi;
   (j) töötavad välja piiriesindajate tegevuses vajalike dokumentide vorme ja projekte;
   (k) korraldavad ühist patrullimist ja teevad iga-aastase ühise patrullimise tulemuste hindamise, mille täpse korra lepivad kokku piiriasutused.

3. Piiriesindajad teavitavad teise lepingupoole piiriesindajat kohe:
   (a) riigipiiril toimunud vahejuhtumitest;
   (b) piiriveekogu saastumisest ja keskkonnakatastroofi, loodusõnnetuse ning üle riigipiiri leviva epideemia ohust.


ARTIKKEL 12
Ühine ülevaatus

1. Ühise ülevaatuse tegemiseks võivad piiriesindajad moodustada töörühma, mis koosneb piiriasutuste esindajast ja vajaduse korral teiste asutuste esindajatest.

2. Piiriesindajad teevad ühise ülevaatuse vähemalt kord iga kolme aasta jooksul kokkuleppe jõustumise kuupäevast arvates. Üldjuhul korraldatakse ühine ülevaatus suvel.

3. Ühine ülevaatus hõlmab:
   (a) piirimärkide, nende tunnussuuruste ja asukoha, samuti piiririba, piiriveekogude kallaste, kuivendusrajatiste, maaparandussüsteemide ja muu sellise visuaalset hindamist;
   (b) piirimärkide ja kaldajoone asukoha hindamist.


ARTIKKEL 13
Ühise ülevaatuse aruanne

1. Ühise ülevaatuse kohta koostatakse aruanne eesti ja läti keeles.

2. Ühise ülevaatuse aruandes märgitakse ühise ülevaatuse tulemused – puudused piiririba ja piirimärkide säilitamisel ja korrashoius ning mittevastavused redemarkeerimisdokumentidele.

3. Iga ümberpaigutatud või kaotsiläinud piirimärgi kohta koostatakse eraldi aruanne.

4. Ühise ülevaatuse aruande allkirjastavad kõik, kes ühises ülevaatuses osalevad.

5. Ühise ülevaatuse aruanne lisatakse piiriesindajate töökoosoleku protokollile. Töökoosoleku protokoll koos ühise ülevaatuse aruande või aruannetega edastatakse ühiskomisjonile, kes esitatud materjali põhjal otsustab puuduste kõrvaldamise või muu edasise tegevuse.

6. Puudused kõrvaldatakse võimalikult lühikese aja jooksul pärast ühiskomisjoni otsust.

7. Tööd jaotatakse lepingupoolte vahel kokkuleppe artikli 4 kohaselt ning lepingupool tasub oma osa eest töödes eraldi. Tööde tegemise maksumuse võrdsustamise küsimusi ei tõstatata.


ARTIKKEL 14
Piiril toimunud vahejuhtumite uurimine

1. Piiril toimunud vahejuhtumite uurimist võivad lepingupooled toimetada ühepoolselt või ühiselt.

2. Piiril toimunud vahejuhtumi uurimist ei loeta kohtueelseks menetluseks kriminaalõiguse tähenduses.

3. Piiril toimunud vahejuhtumi uurimist juhib selle lepingupoole piiriesindaja, kelle territooriumil ühist uurimist vajav vahejuhtum aset leidis.

4. Piiril toimunud vahejuhtumi ühise uurimise aruanne koostatakse eesti ja läti keeles.

5. Aruandes märgitakse piiril toimunud vahejuhtumi ühise uurimise käik, ühise uurimise sündmuskoha asjaolud ja ühise uurimise tulemused. Aruande allkirjastavad piiril toimunud vahejuhtumi ühises uurimises osalejad.

6. Aruanne koos teiste piiril toimunud vahejuhtumi ühise uurimise seisukohast tähtsust omavate dokumentidega lisatakse piiriesindajate edaspidise töökoosoleku päevakorda piiriesindajatele mõlemapoolseks heakskiitmiseks.

7. Piiril toimunud vahejuhtumid, mille lahendamisel piiriesindajad ei jõua kokkuleppele, esitatakse lahendamiseks Läti ja Eesti piiriasutuste juhtide tasandil ning lahenduseta jäämise korral diplomaatiliste kanalite kaudu.


ARTIKKEL 15
Piiriesinduste töökoosolekud

1. Piiriesindajad, nende asetäitjad ja abid töötavad töökoosolekutel. Üksikküsimusi võib lahendada piiriesindajate kirjavahetuse teel või muul viisil, kui küsimus ei vaja käsitlemist töökoosolekul.

2. Piiriesindajate töökoosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas.

3. Üldjuhul toimuvad piiriesindajate töökoosolekud vaheldumisi kummagi lepingupoole riigi territooriumil. Töökoosolekut juhatab selle lepingupoole piiriesindaja, kelle riigi territooriumil töökoosolek toimub.

4. Kutse töökoosolekule edastatakse hiljemalt kümme päeva enne selle algust. Vastus kutsele saadetakse kahe tööpäeva jooksul kutse saamise kuupäevast arvates.

5. Lepingupoole piiriesindaja osaleb teise lepingupoole piiriesindaja poolt korraldatud töökoosolekul isiklikult. Kui see ei ole võimalik, osaleb töökoosolekul piiriesindaja asetäitja, millest teavitatakse teise lepingupoole piiriesindajat vähemalt 24 tundi enne töökoosolekut.

6. Piiriesindajate abide töökoosolekud toimuvad piiriesindajate eelneval kokkuleppel.

7. Vajaduse korral võivad töökoosolekul osaleda ka sekretärid, tõlgid ja eksperdid.

8. Töökoosoleku korraldamise kulud kannab vastuvõttev lepingupool.


ARTIKKEL 16
Piiriesinduste töökoosolekute protokollid

1. Piiriesindajate töökoosoleku kohta koostatakse töökoosoleku protokoll eesti ja läti keeles.

2. Protokolli märgitakse töökoosoleku käik, vastuvõetud otsused ja nende rakendamise tähtajad ning vajaduse korral piiriesindajate poolt lahendamata jäänud eriarvamused.


ARTIKKEL 17
Lepingupoolte koostöö

1. Piiriesinduse ametnikel on teise lepingupoole riigi territooriumil kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmisel isikupuutumatus; puutumatus kehtib ka tööga seotud dokumentide ja vahendite suhtes, mis on ametnikul kaasas ja mis on vajalikud talle pandud ülesande täitmiseks.

2. Lepingupooled teevad koostööd eelnimetatud isikutega neile pandud kohustuste täitmisel teise lepingupoole riigi territooriumil, sealhulgas võimaldavad neil kasutada side- ja vajalikke transpordivahendeid.

3. Piiriesindajad, nende asetäitjad ja abid kannavad tööülesannete täitmisel kaasas töötõendit. Piiriasutused edastavad teineteisele töötõendite näidised.


ARTIKKEL 18
Ühiskomisjon

1. Kokkuleppe rakendamiseks moodustavad lepingupooled kuue kuu jooksul kokkuleppe jõustumisest ühiskomisjoni, mis koosneb lepingupoolte esindajatest. Ühiskomisjoni kuulub kummagi lepingupoole viis esindajat, kelle hulgas on piiriesindajad. Kumbagi lepingupoolt esindab esimees või esimehe puudumisel tema asetäitja.

2. Lepingupooled vahetavad informatsiooni ühiskomisjoni isikulise koosseisu kohta diplomaatiliste kanalite kaudu kuue kuu jooksul kokkuleppe jõustumise kuupäevast. Teist lepingupoolt teavitatakse muudatustest ühiskomisjoni koosseisus kirjalikus vormis kohe diplomaatiliste kanalite kaudu.

3. Vajaduse korral on ühiskomisjonil õigus kaasata oma töösse eksperte ja muid isikuid, samuti moodustada ühiseid ja ühepoolseid töörühmi oma pädevusse jäävate ülesannete täitmiseks.

4. Kummalgi lepingupoolel on ühiskomisjonis oma pitsat, mille jäljendid lepingupooled vahetavad diplomaatiliste kanalite kaudu.


ARTIKKEL 19
Ühiskomisjoni ülesanded

1. Ühiskomisjoni ülesanne on koostada hinnang riigipiiri taristu kohta, lähtudes redemarkeerimisdokumentidest, ühise ülevaatuse aruannetest, inventuuri kirjetest ja muudest kokkuleppe täitmise käigus koostatud dokumentidest, ning teha otsuseid ja ettepanekuid edasise tegevuse kohta.

2. Ühiskomisjon:
   (a) vajaduse korral korraldab ja teeb inventuuri ning dokumenteerib selle tulemused;
   (b) tehes otsuse inventuuri kohta, korraldab topograafilis-geodeetiliste, kartograafiliste ja muude vajalike tööde tegemise;
   (c) teeb otsuseid ja korraldab tööde tegemist piirimärkide paigaldamisel, millega ei muudeta riigipiiri asukohta, ning koostab vajalikud redemarkeerimisdokumendid; 
   (d) teeb inventuuri põhjal ettepanekuid riigipiiri asukoha kohta teatud lõikudes, järgides vahetatud maaüksuste täpset tasakaalu;
   (e) kiidab heaks sildade, veehoidlate, lüüside, tammide ja muude hüdrotehniliste rajatiste, samuti insener-tehnilise ja transporditaristu või muude tegevuste ehitus- ja rekonstrueerimisprojektid, kui need loovad eeldused riigipiiri märgistuse muutmiseks või piirimärkide ümberpaigutamiseks;
   (f) teeb ettepanekuid meetmete võtmiseks piiriveekogude muutumatu seisundi tagamiseks ja kallaste kindlustamiseks;
   (g) teeb ettepanekuid riigipiiri asukoha täpsustamiseks, kui jõe voolusäng, mida mööda riigipiir kulgeb, on märkimisväärselt muutunud;
   (h) täheldades muutusi, mis tulenevad looduslikest tingimustest piiriveekogus, kaalub piiriveekogu varasema asukoha taastamise võimalikkust ja otstarbekust;
   (i) oma pädevuse piires lahendab küsimusi, mis on seotud riigipiiri märkimisega maastikul;
   (j) töötab välja ühiskomisjoni tegevuseks vajalike dokumentide vormid ja projektid.

3. Objektide ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide heakskiitmisel järgitakse vee voolusängi, taseme ja vooluhulga säilitamise tingimusi. Vajaduse korral nähakse ette kaldakindlustustööde tegemine.


ARTIKKEL 20
Inventuur

1. Ühiskomisjon teeb inventuuri vajaduse ja lepingupoolte vastava kokkuleppe korral.

2. Selleks et hõlbustada vajalike ettevalmistustööde tegemist, lepivad lepingupooled inventuuri alustamises eelnevalt kokku diplomaatiliste kanalite kaudu.

3. Piiriveekogude inventuur tehakse suvel, mil veetase jõgedes ja muudes veekogudes ei ületa keskmist taset.

4. Inventuuri tegemiseks ühiskomisjon:
   (a) analüüsib redemarkeerimisdokumente, varasemaid inventuuri aruandeid ja ühise ülevaatuse aruandeid, samuti muid kokkuleppe täitmise käigus koostatud dokumente;
   (b) võrdleb riigipiiri maastikul ja piirimärkide määratud asukohti redemarkeerimisdokumentidega;
   (c) ajakohastatud kaartide põhjal määrab piiriveekogude lõigud, milles toimuvad intensiivsed kaldajoone muutused, tekivad saared või liivamadalad või toimuvad muud looduslikud või inimtekkelised protsessid, mis loovad eeldused riigipiiri asukoha muutumiseks maastikul.

5. Inventuuri tulemusena koostab ühiskomisjon aruande, milles toob välja kõrvaldamist nõudvad mittevastavused. Aruande allkirjastavad ühiskomisjoni liikmed.

6. Käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud aruanne koostatakse eesti ja läti keeles.

7. Lepingupooled kõrvaldavad inventuuri aruandes märgitud puudused ning viivad märkide taastamise lõpule võimalikult lühikese aja jooksul.

8. Inventuuri tegemisel ja dokumentide koostamisel tehtavad tööd jaotatakse lepingupooltele kokkuleppe artiklis 4 määratud vastutusalast lähtuvalt.

9. Kumbki lepingupool maksab eraldi oma osa eest tehtavates töödes. Tööde maksumuse võrdsustamise küsimusi ei tõstatata.


ARTIKKEL 21
Ühiskomisjoni töökoosolekud

1. Ühiskomisjon töö toimub töökoosolekute vormis, mis viiakse läbi vaheldumisi kummagi lepingupoole riigi territooriumil vastavalt vajadusele või piiriesindajate ettepanekul, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe aasta jooksul.

2. Töökoosolekut juhatab ühiskomisjoni esimees selle lepingupoole poolt, kelle riigi territooriumil koosolek toimub.

3. Kutse töökoosolekule saadetakse hiljemalt 30 päeva enne koosoleku algust. Vastus kutsele saadetakse kümne päeva jooksul kutse kättesaamise kuupäevast.

4. Töökoosoleku kohta koostatakse töökoosoleku protokoll, mille allkirjastab koosoleku juhataja.

5. Tööprotokoll koostatakse eesti ja läti keeles.

6. Ühiskomisjoni töökoosoleku korraldamisega seotud kulud kannab vastuvõttev lepingupool.


ARTIKKEL 22
Vaidluste lahendamine

Lepingupoolte vahel kokkuleppe tõlgendamise või rakendamise üle tekkinud vaidlused lahendavad lepingupooled läbirääkimiste teel.


ARTIKKEL 23
Jõustumine

1. Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks. Kumbki lepingupool teatab teisele diplomaatiliste kanalite kaudu, kui kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed toimingud on lõpule viidud. Kokkulepe jõustub 90. päeval peale viimase sellise teate saamise kuupäeva, millega lepingupooled on teineteist teavitanud kokkuleppe jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpuleviimisest.

2. Käesoleva kokkuleppe jõustumine lõpetab 1994. aasta augustis sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise kokkuleppe piiriesindajate tegevusest. Kuni käesoleva kokkuleppe jõustumiseni kohaldatakse 1994. aasta kokkulepet.


ARTIKKEL 24
Kokkuleppe muutmine, peatamine ja lõpetamine

1. Kokkulepet võib muuta mõlema lepingupoole nõusolekul. Kumbki lepingupool võib teha kokkuleppe muutmise ettepanekuid igal ajal. Muudatused jõustuvad artikli 23 lõike 1 kohaselt.

2. Lepingupoolel on õigus kokkuleppe täitmine ajutiselt kas osaliselt või täielikult peatada avaliku julgeoleku, avaliku korra ja rahvatervise kaitsmise huvides, teavitades teist lepingupoolt sellest kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu. Kokkuleppe peatamine ning peatamise lõppemine jõustub päeval, mis järgneb asjakohase diplomaatilise noodi kättesaamisele.

3. Lepingupool võib kokkuleppe lõpetada, teavitades teist lepingupoolt sellest kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu kuus kuud ette. Lõpetamine jõustub 90. päeval peale asjakohase teate kättesaamise kuupäeva.

4. Kokkuleppe lõpetamisel säilivad kõik kokkuleppe alusel omandatud õigused ning enne kokkuleppe peatamist või lõpetamist esitatud taotlused vaadatakse läbi.


Koostatud Riias 19. veebruaril 2020 kahes eksemplaris eesti, läti ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist.

Eesti Vabariigi nimel

Läti Vbariigi nimel

Mart Helme

Sandis Ģirģens

 

Igaunijas Republikas valdības un Latvijas Republikas valdības ligums par Igaunijas – Latvijas valsts robežas uzturēšanu un pilnvaroto robežas pārstāvju darbību
Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the Repulic of Latvia on the Maintenance of the Estonian-Latvian State Border and the Activities of Border Representatives

avalikgif